NSV Liidu piirivalve Eestis

NSV Liidu piirivalve Eestis on ülevaade Eesti NSV territooriumil aastatel 1940–1941 ja 1944–1991 asunud ning tegutsenud NSV Liidu riigipiiri valvamisega tegelenud NSV Liidu piirivalve organisatsioonist ja tegevusest.

Balti piirivalveringkond
Прибалтийский пограничный округ
Tegev 22. juuni 1940 – 27. juuni 1941
Riik Flag of the Soviet Union.svg NSV Liit
Kuuluvus NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Piirivalve Peavalitsus
Haru piirivalveväed
Ülesanne NSV Liidu riigipiiri valve
Endine Nõukogude Liidu piirivalve vaatlustorn Uitru säärel
Sümboolne Nõukogude Liidu piiritulp endises Hara 10. piirivalvekordonis

NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi piirivalve ettevalmistused iseseisva Eesti piiride kontrolliks algasid juba esimestel päevadel pärast NSV Liidu läbiviidud juunipööret Eestis 21. juunil 1940. NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat andis välja samal päeval (s.o 21. juunil) käskkirja nr 00867, mille alusel muudeti seni Eesti Vabariigi ja NSV Liidu riigipiiri valvanud 6., 8. ja 10. piirivalvesalga isikkoosseisu ning nad suunati oma uutesse dislotseerumispaikadesse Eesti lääne ja põhjapiirile. Eesti-NSV Liidu piiri jäid katma 7. (Kingissepa salk), 9. (Pihkva salk), 11. (Rõmšanski) piirivalvesalgad.

Eesti NSV sisejulgeolekut kontrolliv ja Nõukogude võimu riiklikku julgeolekut tagav Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat moodustati alles pärast Eesti annekteerimist NSV Liidu poolt 8. augustil 1940.

NSV Liidu piirivalve Eestis 1940–1941Redigeeri

NKVD Balti ringkonna piirivalvevägede valitsus (Управление пограничных войск НКВД Прибалтийского округа, ka Управление ПВ НКВД Прибалтийского округа) keskusega Tallinnas (Pärnu maantee 27), mis moodustati NSV Liidu ÜK(b)P Keskkomitee Poliitbüroo otsusega 14. augustist 1940 koos teiste (Ukraina, Valgevene, Moldaavia ja Musta mere) uute piirivalveringkondadega[1].

Juhid
  • riikliku julgeoleku kindralmajor Konstantin Rakutin (1902–1941), (Ракутин Константин Иванович )[2], senine Leningradi PV ringkonna staabiülem.
    • valitsuse ülema asetäitja poliitalal ja poliitosakonna ülem Nikolai Potehhin
    • valitsuse staabiülem riikliku julgeoleku major I. Ivanov;
  • NSV Liidu SARKi Balti mere piirivalveringkonna juhtkond Tallinnas (123)
  • Piiripunktid Tallinnas, Pärnus (ning Riias, Liepājas ja Ventspilsis).

6. piirivalvesalkRedigeeri

  Pikemalt artiklis 6. piirivalvesalk

Staap – Rakveres (isikkoosseis, 1167). Piirivalvesalga ülem oli riikliku julgeoleku polkovnik Andrei Jefstafjevitš Bulõga, piirivalvesalga ülema asetäitja poliitalal vanempolitruk Pjotr Karlovitš Suvalov, piirivalvesalga staabiülem riikliku julgeoleku major Veniamin Fjodorovitš Nesterov. Piirivalvesalga teeninduspiirkonnas (mis ulatus Tallinna ja Suurupi lähedal asuvast Ninamaa neemest kuni Leningradi oblastis asuva Bal-Kuzjomkino külani) moodustatud komandantuuride ülemad: 1. komandantuur major Sokolov (hukkus lahingus 20. augustil 1941), komandantuur nr 2 – kapten Lavrentjev (hukkus lahingus 20. septembril 1941), komandantuur nr 3 – kapten I.G. Bobkov, komandantuur nr 4 – kapten N.I. Tšugunov, komandantuur nr 5.

Pärast Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahelise sõja algust ja Eesti okupeerimist Saksa vägede poolt 7. augustil, kui Saksa väed jõudsid 7. augustil Kunda piirkonnas Soome laheni, lõigati piirivalvesalk pooleks ning 1. ja 2. kordon koos salga ülema Nesteroviga taganes Leningradi piirkonda. Salga 3., 4. ja 5. komandantuuri liikmed liideti aga NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi 22. motolaskurdiviisi koosseisu ning osales 1941. aasta Tallinna kaitsmises nõukogude vägede poolt.

8. piirivalvesalkRedigeeri

  Pikemalt artiklis 8. piirivalvesalk

Salga staap oli Haapsalus (isikkoosseis, 1153). Piirivalvesalga ülem oli riikliku julgeoleku polkovnik Stepan Mihhailovitš Bunkov (Буньков Степан Михайлович), piirivalvesalga ülema asetäitja poliitalal pataljonikomissar Georgi Grigorjevitš Lanin (hukkus lahingus 13. juuli 1941), piirivalvesalga staabiülem riikliku julgeoleku kapten Konstantin Mihhailovitš Šiškov (Шишков Константин Михайлович). Piirivalvesalga teeninduspiirkonnas (mis hõlmas Läänemere rannikut) moodustatud komandantuuride ülemad: komandantuur nr 2 major Smirnov (hukkus lahingus 13. juulil 1941); komandantuur nr 3 vanemleitnant Vostrikov; komandantuur nr 4 kapten Šarapov; komandantuur nr 5 kapten Rukavišnikov (Рукавишников).

Pärast Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahelise sõja algust jaotati piirivalvesalk nõukogude väejuhatuse korraldusel kaheks: 1. ja 2. kordon koos salga ülema Stepan Bunkov liideti aga NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi 22. motolaskurdiviisi koosseisu ning osales 1941. aasta Tallinna kaitsmises nõukogude vägede poolt. Salga 3., 4. ja 5. komandantuuri liikmed aga taganesid Leningradi piirkonda.

10. piirivalvesalkRedigeeri

  Pikemalt artiklis 10. piirivalvesalk

Salga juhtkond, staap ja salga poliitosakond asusid Kuressaares (isikkoosseis, 1179). Piirivalvesalga ülem oli riikliku julgeoleku major Sergei Mihhailovitš Skorodumov, piirivalvesalga ülema asetäitja poliitalal pataljonikomissar Zahhar Fjodorovitš Braslavets (Браславец Захар Федорович), piirivalvesalga staabiülem riikliku julgeoleku major Ivan Hrisanovitš Kotšergin (Кочергин Иван Хрисанович). Piirivalvesalga teeninduspiirkonnas (mis hõlmas Läänemere saari, venepäraselt Moonsundi arhipelaag Saaremaad, Hiiumaad jt) moodustati 1., 2., 3., 4. ja 5. komandantuur.

1. ja 2. komandantuur asusid Hiiumaal, Hiiumaal kordonid nr 1–12 (nr 1 – Sääre, nr 2 – Kärdla, nr 3 – Ogandi (Mudaste), nr 4 – Pihla, nr 5 – Paope, nr 6 – Kõpu (Kõpu mõisas), nr 7 – Tammistu, nr 8 – Nurste (Haldi, Läku talu), nr 9 – Tohvri (Sõrul), nr 10 – Jausa, nr 11 – Kassari (Kiisiküla), nr 12 – Sarve (Heltermaa)), Vormsil nr 13–14, Muhus nr 15.

3., 4. ja 5. komandantuur asusid Saaremaal ja nende koosseisus Saaremaal, kordonid nr 16– 31.

2. Balti mere piirivalvelaevade salkRedigeeri

  Pikemalt artiklis 2. Balti mere piirivalvelaevade salk

Salga staap oli Tallinnas (isikkoosseis 1474), salga ülem: riikliku julgeoleku 2. järgu kapten Aleksandr Perfilov, sõjakomissar G. Semljakov, staabiülem riikliku julgeoleku 3. järgu kapten B. Tširkov. Salk koosnes 4 divisjonist:

  • 1. divisjon paiknes Tallinnas, ülem riikliku julgeoleku vanemleitnant J. Reznitšenko;
  • 2. divisjon paiknes Liepājas, ülem riikliku julgeoleku kaptenleitnant A. Finotško;
  • 3. divisjon paiknes Narva-Jõesuus, ülem riikliku julgeoleku kaptenleitnant M. Turkov;
  • 4. divisjon Liepājas.

11. üksik lennueskadrillRedigeeri

  Pikemalt artiklis 11. üksik lennueskadrill

Lennueskadrilli staap asus Kuressaares (isikkoosseis 260). Eskadrilli lennukid asusid lennuväljadel Saaremaal (Kuressaare lennuväli) ja Hiiumaal (Kihelkonna vesilennukite baas) ning teostas merepiiri valvet Naissaarest kuni Leedu linna Palangani. Eskadrilli ülem: riikliku julgeoleku major N. Petrov, asetäitjaks poliitalal vanempolitruk N. Samohhin. Eskadrilli koosseisus oli 9 pommituslennukit SB ja 3 lähiluurelennukit MBR-2.

  • nooremkoosseisu väljaõppe piirkondlik kool Tallinnas (495)[3]
SARKi Looderinde tagalajulgestusväed
Войска НКВД по охране тыла Северо-Западного фронта
Tegev 27. juuni 1941 –
Riik   NSV Liit
Kuuluvus NSV Liidu SARKi tagalajulgestusväed
Haru piirivalveväed
Ülesanne Punaarmee Tegevarmee tagalapiirkonna julgestus

Lisaks neile kuulusid Läänemere ringkonda veel Liepājas asunud 12. piirivalvesalk (1190) ja 99. üksik rannakaitse piirivalvesalk Hanko poolsaarel (690)[4] ja üksik piirivalvelaevade divisjon.

Balti Piirivalvepiirkonna vägede koosseisu kuulus ka NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi 22. motolaskurdiviisi 3. polk, mis tegeles nõukogude ja kommunistlike asutuste valvega Tallinnas.

  Pikemalt artiklis Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)#Balti piirivalveringkonna sisevägede nõukogude riigiasutuste valveüksused

Kuna Eestis paiknevad NSV Liidu piirivalveüksused ei osalenud Teise maailmasõja käigus puhkenud Nõukogude–Saksa sõjas lahingutegevuses Saksa vägede vastu, siis kaasati nad SARKi allüksustena hävituspataljonide ja SARKi motolaskurdiviisi väeüksuste koosseisu ning nad osalesid lahingutes kohaliku vastupanuliikumisega ja hiljem pärast taandumist Tallinnasse, Tallinna kaitsel saksa vägede vastu.

1944–1949Redigeeri

Balti piirivalveringkond
Прибалтийский пограничный округ
Tegev 22. november 1944 – 9. mai 1945
Riik   NSV Liit
Kuuluvus NSV Liidu SARKi/SMi Piirivalve Peavalitsus
Haru piirivalveväed
Ülesanne NSV Liidu riigipiiri valve

Esimesed piirivalveväeosad jõudsid Saaremaale 1944. ja 1945. aasta vahetusel, kuid ühtset piirivalvesüsteemi veel ei olnud ja taastatud NSV Liidu riigipiiri valvamise ülesannet täitsid spetsiaalsed jalaväeosad. Olukord muutus 1946. aasta sügisel, kui Eesti NSV Ministrite Nõukogu võttis vastu 26. oktoobri määruse nr 58 ühtsest piirivalvekorraldusest Eesti NSV territooriumil.

Piiritsooni kuulusid kõik saared Soome ja Riia lahes ning Mandri-Eesti rannaäärsed alad. Määratleti ka piiritsoonis elamise ja liiklemise kord. Rannavööndis võis liikuda ainult Eesti NSV Siseministeeriumi miilitsaorganite välja antud passiga, milles oli kohaliku piirivalve märge ja mis oli tembeldatud erilise pitsatiga. Kohalikud võimuorganid olid kohustatud koostöös piirivalvega seadma randades üles piiritsooni märgistuse. Inimestel oli keelatud võtta enda juurde korterisse ajutisi elanikke jms. Kalurid pidid kõik alused registreerima ning sadamates sisseseatud kord nägi ette alalise valve ja territooriumi piirdega ümbritsemise. Paadid lukustati ning aerud-tullid tuli hoida eraldi panipaigas.

Balti piirivalveringkond
Прибалтийский пограничный округ
Tegev 1946–1949
Riik   NSV Liit
Kuuluvus NSV Liidu Siseministeerium
Haru piirivalveväed
Ülesanne NSV Liidu riigipiiri valve

Alates 1944. aasta novembri algusest asus Tallinnas Pärnu mnt. 27 NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Balti Ringkonna Piirivalvevägede juhatus. 1944. aasta lõpuks oli ringkonna formeerimine peaaegu lõpule viidud. Selle ülesandeks oli merepiiri kaitse okupeeritud Eesti ja Läti piires. ülemaks määrati kindralmajor Stepan Bannõhh, poliitosakonna ülemaks polkovnik I. Krotov. Ringkonna juhatus asus Tallinnas kuni 1950. aastate alguseni.

1944. aasta lõpus andis Balti laevastik ringkonnale üle laevad (osa neist kasutati piirivalveks juba enne sõda), mille baasil moodustati piirivalve mereväeosad.

Eestis asusid 1945. aastal järgmised NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Balti ringkonna piirivalvevägede väeosad:

  • 99. piirivalvesalk (s/o 2345) staabiga Rakveres alates 1944. aasta lõpust. 1945. aastal oli salgal 6 komandantuuri ja umbes 30 kordonit Lebjažjest (Leningradi oblast, Lomonossovi rajoon) Kolga-Aablani. 3. komandantuur asus Narva-Jõesuus, 4. Aseris, 5. Võsul ja 6. Haral.
  • 11. piirivalvesalk (s/o 2133) staabiga Kuressaares (Kingissepa), oli Saaremaal vähemalt 1945. aasta jaanuari algusest. Kordonid (ligi 30) asusid 1945. aastal Vormsist Sõrveni. 1940.–1950. aastatel oli 1. komandantuur Vormsil, 2. Kärdlas, 3. Putkastes (Hiiumaal), 4.-6. Saaremaal.
  • 106. piirivalvesalk (s/o 2198) staabiga Tallinnas. Salga koosseisus oli Tallinna merekontrolli- ja läbilaskepunkt. Kordonid (ligi 30) asusid 1945. aastal Tsitrest Noarootsini.
  • 7. (Balti) üksik piirivalve vahilaevade divisjon (s/o 2243) Tallinnas.
  • (Balti) üksik piirivalve vahilaevade divisjon (s/o 2244) Haapsalus.

Piirivalveobjektid Eestis 1946Redigeeri

Tallinnas oli 1945. aastal nõukogude piirivalve käsutuses vähemalt 30 krunti. Allpool on loetletud piirivalveüksuste (-salkade jm) ja -allüksuste (-kordonite ja -komandantuuride) asukohad Eestis väljaspool Tallinna seisuga 1.06.1946. Enamus neist objektidest olid aga piirivalvevägede kasutuses juba 1940–1941, uuesti hõivati need kohe pärast Saksa vägede taandumist 1944. aastal. Kõik objektid olevat üle antud kohalike võimude sellekohaste otsuste, määruste ja aktidega, mis pärinevad küll peamiselt ajavahemikust jaanuar–aprill 1945, olid aga reeglina reaalselt nõukogude vägede ja piirivalve kasutuses juba varem. Lisaks loetletuile oli ka kümneid maju ning üksikkortereid piirivalve käes n-ö tasuta rendil.

Tallinnas asus sõjaväeladu nr 30, mis allus NKVD-MVD Balti Ringkonna Piirivalvevägede Sõjaväevarustusvalitsusele.

Piirivalveobjektid Eestis väljaspool Tallinna 1. juuni 1946 seisuga:[5]:

1949–1953Redigeeri

NSV Liidu RJMi Leningradi ringkonna Piirivalvevägede Valitsus
УПВ МГБ Ленинградского округа[6]
Tegev 1949–1953
Riik   NSV Liit
Kuuluvus NSV Liidu RJMi Piirivalve Peavalitsus
Haru piirivalveväed
Ülesanne NSV Liidu riigipiiri valve

Aastatel 1949–1953 kuulusid Eesti NSV territooriumil asunud piirivalveväed NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Leningradi ringkonna Piirivalvevägede Valitsuse alluvusse.

  • 106. piirivalvesalk, (106 Таллиннский пограничный отряд войск МГБ СССР Управления пограничных войск МГБ СССР Ленинградского округа)[7]

1954–1955Redigeeri

Aastatel 1954–1955 kuulusid Eesti NSV territooriumil asunud piirivalveväed NSV Liidu Siseministeeriumi Leningradi ringkonna Piirivalvevägede Valitsuse alluvusse.

Leningradi ringkonna Piirivalveväed teostasid riigipiiri valvet Karjala ANSV-s asunud Pitkajärvest, Eesti NSV, Läti NSV ja Leedu NSV merepiiril, kuni Leedu NSV ja Kaliningradi oblasti halduspiirini.

NSV Liidu SMi Leningradi ringkonna Piirivalvevägede Valitsus
УПВ МВД Ленинградского округа[8]
Tegev 1954–1955
Riik   NSV Liit
Kuuluvus NSV Liidu SMi Piirivalve Peavalitsus
Haru piirivalveväed
Ülesanne NSV Liidu riigipiiri valve

1955–1963Redigeeri

Aastatel 1955–1963 kuulusid Eesti NSV territooriumil asunud piirivalveväed NSV Liidu Siseministeeriumi Leningradi ringkonna Piirivalvevägede Valitsuse alluvusse. 1957. aastal viidi läbi reorganiseerimine, mille käigus toodi RJK alluvusse seni NSV Liidu Siseministeeriumi alluvuses olnud NSV Liidu Piirivalveväed ning loodi 2. aprillil 1957 NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee Piirivalvevägede peavalitsus, millele allutati piirivalveväed. Piirivalvevägede koosseisu oli ka eraldi merepiirivalve üksused.

1963. aastal ühendati Leningradi ringkonna piirivalveväed Põhja ringkonna piirivalvevägedega, Loode piirivalveringkonnaks (Краснознаменный Северо-Западный пограничный округ КГБ). Loode piirivalveringkonna väed teostasid riigipiiri valvet territooriumil, Arhangelskist kuni Kaliningradi oblastini. Piirivalvevägede valitsus asus Leningradi linnas. Loode piirivalveringkonda kuulusid: Leedu NSV, Läti NSV, Eesti NSV, Arhangelski oblast, Vologda oblast, Leningradi oblast, Murmanski oblast, Novgorodi oblast, Pihkva oblast, Karjala ANSV.

NSV Liidu Ministrite Nõukogu j.a. Riikliku Julgeoleku Komitee NSV Liidu MN ja RJK Loode piirivalveringkond Piirivalvevägede Valitsus
Краснознаменный Северо-Западный пограничный округ КГБ[9]
Tegev 1963–19
Riik   NSV Liit
Kuuluvus NSV Liidu SMi Piirivalve Peavalitsus
Haru piirivalveväed
Ülesanne NSV Liidu riigipiiri valve

Balti PiirivalveringkondRedigeeri

23. oktoobril 1975 moodustati Loode piirivalveringkonna Eesti NSV, Läti NSV, Leedu NSV ja Kaliningradi oblasti territooriumitel asuvatest piirivalvevägede baasil Balti piirivalveringkond, mis teostas riigipiiri valvet Poola rahvavabariigi piirist, mööda Läänemere, Riia lahe ja Soome lahe rannikul. Piirivalveringkonna valitsus asus Riias, Läti NSV-s.

Piirivalve tegevuse aluseks oli NSV Liidu seadus "NSV Liidu riigipiiri kohta".

NSV Liidu Ministrite Nõukogu j.a. Riikliku Julgeoleku Komitee Piirivalvevägede Valitsuse Punalipuline Balti piirivalveringkond
(Краснознаменный Прибалтийский пограничный округ (КППО)[10])
Tegev 1975–1992
Riik   NSV Liit
Kuuluvus NSV Liidu Ministrite Nõukogu j.a. Riikliku Julgeoleku Komitee Piirivalvevägede Peavalitsus
Ülesanne NSV Liidu riigipiiri valve
Tähtpäevad 23. oktoober 1975

NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Piirivalvevägede Peavalitsuse Punalipulisse Läänemere Piirivalveringkonda kuulusid 6 salka, neist Eesti alal Tallinna (Таллинский ПО), Rakvere (Раквереский ПО) ja Kuressaare (Кингисеппский ПО) salgad, ning lisaks neile 8. piirivalvesalk (s/o 2335) Ventspilsis, 23. piirivalvesalk (s/o 2114) Klaipedas, 95. piirivalvesalk (s/o 2297) Kaliningradis. Ringkonna staap (s/o 2582) ja komandantuur (s/o 9826) asusid Riias.

Kingissepa piirivalvesalkRedigeeri

11. piirivalvesalk (11-й Кингисеппский пограничный отряд КППО[11], в/ч 2133), s/o 2133. Staap ja õppekeskus Kuressaares, Tallinna tänav 19, elamud Pihtla tee 24.

Kärdla komandantuur (1 пограничная комендатура, Берёзовый, в/ч 2133-А)[12]. Kärdla komandantuuri väliõppekeskus[13] asus Paope külas.
 
Sääre nina Vana vahitorn
Kuressaare komandantuur
Pärast Nõukogude vägede väljaviimist Eestist jätkas väeosa teenistust Eesti-Vene piiril Narva piirilõigul, pvs staap asus Kingissepa linnas.

Piirivalve tehnilise vaatluse post sisaldas statsionaarseid radarid, prožektoreid ja visuaalvaatlusseadmeid. Piirivalve jalgsi- ja ratsapatrullid Saaremaal ja Hiiumaal liikusid ööpäevaringselt, mööda rannaäärt kulges õhuliin (hiljem maa-alune kaabel), mille kaudu tehti väeosa korrapidajale regulaarselt ettekandeid. Vilsandi piirivalveüksus viidi üle pärast õnnetult lõppenud vahejuhtumit, kus kordoni komandör leitnant Dobrodejev lasi oma teenistusrelvast maha noore naise ja ka kohalerutanud majakaülema[46].

Tallinna piirivalvesalkRedigeeri

NSV Liidu MN j.a. RJK Piirivalvevägede Valitsuse Punalipulise Balti Piirivalveringkonna 106. Punalipuline piirivalvesalk
(Таллинский Пограничный Отряд)
Tegev 1954–1990
Riik   NSV Liit
Kuuluvus NSV Liidu MN j.a. Riikliku Julgeoleku Komitee Piirivalvevägede Peavalitsus
Ülesanne NSV Liidu riigipiiri valve

Tallinna piirivalvesalk ehk 106. Punalipuline piirivalvesalk – sõjaväeosa nr 2198 (106-й Таллинский пограничный отряд Таллин КППО), Rahumäe tee 4 Tallinnas. Kordonite numeratsioon muutus 1976. aastast. 106. piirivalvesalga piirivalvekordonid asusid aastail 1945–1975 algul Käsmust, siis Turbuneemest ja Tsitrest Põõsaspeani. Algselt oli kordoneid vähemalt 30, 1975. aastaks vähenes nende arv 20-ni, alates 1976. a-st oli neid 17. Aastail 1976–1992 oli salgal kaks komandantuuri (Paldiskis ja Vihterpalus, lõpuks lühikest aega Põial), Paldiskis paiknes ka piirivalvesalga õppepunkt.

 
Helgiheitja РП-15-1
Kordonite teeninduspiirkonnas olid kordonihooned, tehnilise vaatluse postid (ПТН, пост технического наблюдения), helgiheitjate РП-15-1 ja (ПСНР, переносные станции наземной разведки "Подъём" и "Кредо"), (РЛС, радиолокационная станция "ДОН"):

Tallinna üksik piirikontrollisalkRedigeeri

  Pikemalt artiklis Tallinna üksik piirikontrollisalk

Tallinna Üksik piirikontrollisalk – sõjaväeosa nr 2333 (Отдельный Отряд Пограничного Контроля (ОКПП) "Таллин")

Rakvere piirivalvesalkRedigeeri

NSV Liidu RJK Piirivalvevägede Valitsuse Punalipulise Balti Piirivalveringkonna 6. Punatähe ordeniga Gdynia piirivalvesalk
(6-й Ракверский (Гдынский) пограничный отряд КППО, Раквереский (Гдынский [75])
Tegev 1954–1990
Riik   NSV Liit
Kuuluvus NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Piirivalvevägede Peavalitsus
Ülesanne NSV Liidu riigipiiri valve
 
Vergi kordoni vaatlustorn helgiheitjahoonega

6. Punatähe ordeniga Gdynia piirivalvesalk Rakveres – sõjaväeosa nr 2294 (6-ой Пограничный Отряд, в/ч 2294). Aseris oli Rakvere piirivalvesalga õppepunkt ja Aseriaru väliõppekeskus, lasketiiruga.

Rutja piirivalvekordon: radarijaam, 4 vaatlustorni, elamu. Lääne-Virumaa, Vihula vald, Rutja.

Piirivalve vaatlustornid: Vainupeal ja Kunda linnas, Viru-Nigula vallas, Rutjal, Käsmus, Natturil, Lobi neeme tipus, Salmistu vaatluspost[84]. Piirivalve tehnilise vaatluse postid: Juminda TVP[85], Uusküla TVP[86], Leesi TVP[87].

MerepiirivalveüksusedRedigeeri

NSV Liidu MN ja Riikliku Julgeoleku Komitee Piirivalvevägede Peavalitsuse Punalipulisse Läänemere Piirivalveringkonda koosseisu kuulusid ka Merepiirivalve valitsuse väeosad.

Eestis 1945. aastal loodud 7. piirivalvevägede üksik vahilaevade divisjon (s/o 2243), 1967. aasta märtsist 3. piirivalvevägede üksik Punatähe ordeniga vahilaevade brigaad. Aastatel 1945–1967 oli Haapsalus Holmil eraldi väeosa – 8. piirivalvevägede üksik vahilaevade divisjon (s/o 2244), hiljem 3. üpvlb 2. vahikaatrite divisjon.

Tallinna Üksik piirivalve vahilaevade brigaadRedigeeri

3. üksik piirivalve vahilaevade brigaad Tallinn-Haapsalu-Paldiski – sõjaväeosa nr 2243 (3-я отдельная бригада пограничных сторожевых кораблей, ОБСКР).

Piirivalvelaevade 1. vahikaatrite divisjon asus Tallinnas Koplis Bekkeri sadamas (гавань Копли-Южная). Isikkoosseis Tallinn, Süsta tänav 5; elamu ja Tallinn, Kaluri tänav 1.

Piirivalvelaevade 2. vahikaatrite divisjon asus Haapsalus Holmil, staap Haapsalus Suur-Holmil.

Piirivalvelaevad

Merepiirivalve vaatlusepostidRedigeeri

Piirivalve õppekeskusedRedigeeri

  • 1. Paldiskis (1 УПЗ ШСС Палдиски; 1 Учебная Погранзастава Школа Сержантского Состава Палдиски)
  • 2. Paldiskis (2 УПЗ МОШСС Палдиски; 2 Учебная Погранзастава МежОтрядная Школа Сержантского Состава Палдиски)
  • 3. Aseris

Tegevuse kajastus kunstisRedigeeri

Kirjandus
Filmograafia

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. ПОСТАНОВЛЕНИЕ ПОЛИТБЮРО ЦК ВКП(б) ОБ ИЗМЕНЕНИЯХ В ОРГАНИЗАЦИОННОЙ СТРУКТУРЕ УПРАВЛЕНИЙ ПОГРАНВОЙСК НКВД. 14 августа 1940 г.
  2. Ракутин Константин Иванович (1902–1941)
  3. rkka.ru: Пограничные войска
  4. На стороже Руси стояти: Пограничные войска России: Прибалтийский пограничный округ
  5. Laidoneri Muuseum: NSV Liidu relvajõud Eestis 1945.a: NKVD-NKGB, MVD-MGB: Piirivalve
  6. УПВ МГБ Ленинградского округа
  7. КОЗЛОВ Михаил Матвеевич (1926–1951), герой пограничных войск начальник пограничной 106 заставы
  8. УПВ МВД Ленинградского округа
  9. Краснознаменный Северо-Западный пограничный округ КГБ
  10. Краснознаменный Прибалтийский пограничный округ КГБ
  11. 11-й Кингисеппский ПОГО
  12. Hiiumaa piirivalvekordonid, http://www.mil.hiiumaa.ee/
  13. Piirivalve väliõppekeskus Hiiumaal Hiiu vallas Paope külas, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs
  14. Suursadama piirivalvekordon Hiiumaal Pühalepa vallas, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs
  15. Säärenina tehnilise vaatluse post Pühalepa vallas Hiiumaal, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs
  16. Nõukogude piirivalve Hiiumaal 1940–1992, Hiiumaa Militaarajalooseltsi poolt aastail 2011–2013 koostatud uurimus Hiiumaa Militaarmuuseumi kodulehelt
  17. Lehtma tehnilise vaatluse post Hiiumaal Kõrgessaare vallas Lehtma külas, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs
  18. Kõrgessaare piirivalvekordon Hiiu vallas Hiiumaal, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs
  19. Ojaküla piirivalvekordon Hiiu vallas Hiiumaal, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs
  20. Hirmuste tehnilise vaatluse post Hiiu vallas Hiiumaal, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs
  21. Haldi tehnilise vaatluse post Hiiumaal Emmaste vallas Haldi külas, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs
  22. Liiküla piirivalvekordon Saaremaal Mustjala vallas, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”. Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2018
  23. Liiküla piirivalvekordon, Kultuurimälestiste register
  24. Pammana (Pakulaiu) tehnilise vaatluse post, Kultuurimälestiste register
  25. Tagaranna piirivalvekordon Saaremaal Mustjala vallas, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs
  26. Tagaranna piirivalvekordon, Kultuurimälestiste register
  27. Tagaranna tehnilise vaatluse post Saaremaal Mustjala vallas, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”. Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2018
  28. Tagaranna tehnilise vaatluse post, Kultuurimälestiste register
  29. Ninase piirivalve tugipunkt, Kultuurimälestiste register
  30. Kõruse piirivalvekordon Saaremaal Kihelkonna vallas, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”. Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2018
  31. Kõruse piirivalvekordon, Kultuurimälestiste register
  32. kordonihoonel asunud sildi järgi Karala piirivalvekordon
  33. Atla tehnilise vaatluse post Saaremaal Lümanda vallas, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”
  34. Austla (Karala) piirivalvekordon Saaremaal Lümanda vallas, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”. Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2018
  35. Austla (Karala) piirivalvekordon, Kultuurimälestiste register
  36. Atla tehnilise vaatluse post Saaremaal Lümanda vallas, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”
  37. Jõgela (Katri) tehnilise vaatluse post Saaremaal Lümanda (Lääne-Saare) vallas, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”. Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2018
  38. Kipi piirivalvekordon Saaremaal Lümanda vallas, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”. Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2018
  39. Kipi piirivalvekordon, Kultuurimälestiste register
  40. Lõmala tehnilise vaatluse post Saaremaal Salme vallas, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”
  41. Kargi piirivalvekordon Saaremaal Torgu vallas, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”. Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2018
  42. Kargi piirivalvekordon, Kultuurimälestiste register
  43. Kaunispe tehnilise vaatluse post Saaremaal Torgu vallas, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”. Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2018
  44. Tammuna piirivalvekordon Saaremaal Torgu vallas, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”. Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2018
  45. Türju (Loode) tehnilise vaatluse post Saaremaal Torgu vallas, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”
  46. Nõukogude armee Lääne-Saaremaal ja selle suhted kohalike elanikega
  47. Neeme tehnilise vaatluse post Jõelähtme vallas Harjumaal, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”. Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2018
  48. Loo-Otsa (Kelnase) tehnilise vaatluse post Prangli saarel Viimsi vallas Harju maakonnas, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”. Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2018
  49. Pirita tehnilise vaatluse post Tallinnas Harjumaal, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”. Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2018
  50. Kindel kilp - nimeline kordon
  51. Kopli kordon Tallinnas Harjumaal, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”. Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2018
  52. Paljassaare vana tehnilise vaatluse post Tallinnas Harjumaal, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”. Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2018
  53. Paljassaare uus tehnilise vaatluse post Tallinnas Harjumaal, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”. Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2018
  54. Kakumäe tehnilise vaatluse post Tallinnas Harjumaal, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”. Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2018
  55. Muraste tehnilise vaatluse post Harku vallas Harjumaal, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”. Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2018
  56. Vääna-Jõesuu Kakumäe tehnilise vaatluse post Tallinnas Harjumaal, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”. Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2018
  57. Suurupi tehnilise vaatluse post Harku vallas Harjumaal, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”. Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2018
  58. Lohusalu tehnilise vaatluse post Keila vallas Harjumaal, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”. Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2018
  59. Keila-Joa tehnilise vaatluse post Keila vallas Harjumaal, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”. Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2018
  60. Kurkse piirivalvekordon Padise vallas Harjumaal, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”. Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2018
  61. Kurkse tehnilise vaatluse post Padise vallas Harjumaal, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”. Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2018
  62. Kolvikunina tehnilise vaatluse post Padise vallas Harjumaal, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”. Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2018
  63. Keibu tehnilise vaatluse post Padise vallas Harjumaal, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”. Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2018
  64. Kolvikunina piirivalvekordon Padise vallas Harjumaal, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”. Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2018
  65. Rannaküla tehnilise vaatluse post Nõva vallas Läänemaal, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”. Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2015
  66. Spithami piirivalvekordon Noarootsi vallas Läänemaal, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”. Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2015
  67. Tuksi piirivalvekordon Lääne-Nigula vallas Läänemaal, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”. Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2014
  68. Ramsi tehnilise vaatluse post Läänemaal Noarootsi vallas, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”. Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2014
  69. Hara tehnilise vaatluse post Noarootsi vallas Läänemaal, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”. Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2015
  70. Telise vaatluspost Noarootsi vallas Läänemaal, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”. Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2015
  71. Hullo uus piirivalvekordon Läänemaal Vormsi vallas, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”. Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2016
  72. Вормси 17 погранзастава остров Вормси
  73. Norrby tehnilise vaatluse post (raadiolokatsioonija prožektoripost, raadiolokatsioonipost) Vormsi vallas Läänemaal, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”. Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2016
  74. Borrby tehnilise vaatluse post Vormsi vallas Läänemaal, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”. Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2016
  75. 1 мая Псковскому пограничному отряду исполняется 60 лет
  76. Vabariigi Valitsuse määrus: Riigi omandusse jääva vara nimekirja kohta, Riigi Teataja I 1993, 70, 999
  77. Vaivina (Päite) tehnilise vaatluse post Toila vallas Ida-Viru maakonnas, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”. Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2018
  78. Turbuneeme kordon Harjumaal Kuusalu vallas, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”. Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2018
  79. Pärispea tehnilise vaatluse post Harjumaal Kuusalu vallas, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”. Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2018
  80. Tapurla vaatluspost Kuusalu vallas Harju maakonnas, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”. Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2018
  81. Tsitre piirivalvekordon Harjumaal Kuusalu vallas, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”. Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2018
  82. Andineeme (Tsitre) tehnilise vaatluse post Kuusalu vallas Harju maakonnas, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”. Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2018
  83. Kaberneeme tehnilise vaatluse post Harjumaal Jõelähtme vallas, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”. Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2018
  84. Salmistu sadama vaatluspost Kuusalu vallas Harju maakonnas, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”. Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2018
  85. Juminda tehnilise vaatluse post Kuusalu vallas Harju maakonnas, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”. Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2018
  86. Uusküla tehnilise vaatluse post Harjumaal Jõelähtme vallas, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”. Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2018
  87. Leesi tehnilise vaatluse post Harjumaal Kuusalu vallas, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”. Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2018
  88. Merepiirivalve tehnilise vaatluse post Harilaiul Vormsi vallas Läänemaal, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”. Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2016
  89. Pihlalaiu merepiirivalve tehnilise vaatluse post, Kultuurimälestiste register
  90. Kersleti merepiirivalve tehnilise vaatluse post Vormsi vallas Läänemaal, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”. Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2014
  91. Keri merepiirivalve post Viimsi vallas Harju maakonnas, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”. Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2018
  92. Endel Püüa, Saare maakonna militaarobjektide ekspertiis, 2006.a. SÄÄRE PIIRIVALVEKORDON
  93. Sääre piirivalvekordon, Kultuurimälestiste register

KirjandustRedigeeri

VälislingidRedigeeri