Haljala vald (1991)

vald Lääne-Virumaal (kuni 2017)

Haljala vald oli vald Lääne-Virumaal.

Haljala vald


Pindala: 182 km² (2016)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 2431 (1.01.2017)[2] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 13,4 in/km²
EHAKi kood: 0190[3] Muuda Vikiandmetes
Keskus: Haljala
Haljala vald.png

Haljala vald piirneb idas Viru-Nigula ja Sõmeru, põhjas Vihula, läänes ja lõunas Rakvere ning Kadrina vallaga.

AsustusRedigeeri

AlevikRedigeeri

Haljala

KüladRedigeeri

AaspereAasuAavikuAukülaEssuIdavereKandleKavastuKisuvereKõlduKärmuLihulõpeLiigustePehkaPõdruseSausteTatruseVanamõisaVaranguVõle

LoodusRedigeeri

Maastikuliselt jääb Haljala vald Kirde-Eesti lavamaa põhjapiirile. Põhjast lõunasse kulgeb läbi Haljala valla Selja jõe org.

Valdavad on leetjad liivmullad ja moreensed liivsavimullad, paasi kattev mullakiht võib olla küllalt õhuke. Maavaradest on olemas kohaliku tähtsusega liiva- ja kruusavarud. Kaitse alla on võetud Kisuvere allikas, Aaspere, Essu, Kandle ja Kavastu park, Vanamõisa männik ja park ning Võle rändrahn.

AjaluguRedigeeri

Haljala valla territooriumilt on pärit mitmeid keskmise ja noorema kiviaja muistisi. Muinasaja lõpul kuulus piirkond Rebala (Repel) muinaskihelkonda, mis hõlmas kogu Loode-Virumaa. Muinasaja lõpusajanditest pärineb ka praegusest Haljala alevikust u 8 km kaugusel asuv Varangu Veskikantsi nimeline linnus. Pärast Virumaa vallutamist taanlaste poolt 13. sajandi algul jagunes Rebala kaheks kihelkonnaks – Haljalaks ja Kadrinaks. Taani hindamisraamat (1241) mainib juba Haljala (Halelæ) kihelkonda ning selle 35 küla, millest suurim oli Selja 45 adramaaga.

Haljala asus tollal oluliste Tallinnast itta ning Toolsest läbi Rakvere lõunasse viivate teede ristumiskohas ning oli ka teatud määral sõjaline tugipunkt kui Rakvere ordulinnuse eelpost. Sellest annab tunnistust 15.-16. sajandil ehitatud kiriku kaitse-ehituslik iseloom. 15. sajandil eraldus Haljalast omaette kihelkonnaks Rakvere, naaberkihelkonnad olid veel Kuusalu, Kadrina ja Viru-Nigula. Tollases Haljala kihelkonnas asusid olulised sadamad Toolse ja Vergi, küllalt tihedad olid sidemed Soomega. Nn sõbrakaubandus kestis veel Teise maailmasõjani.

19. sajandil tekkis seoses pärisorjuse kaotamisega Haljala kihelkonna 18 mõisa baasil 18 valda kui talurahva omavalitsusüksust. 1893 ühendati need kolmeks suuremaks – Aaspere, Vihula ja Varangu (Maria). 1917. aastal moodustati Haljala vald, organiseeriti 1939. aasta valdade reformiga uueks Haljala vallaks ja likvideeriti 1950. Praeguse Haljala valla (alates 1992) territoorium kattub nõukogudeaegse Haljala külanõukogu omaga.

2009. aastast on vallavanem Leo Aadel.

2017. aastal ühines Haljala vald uue Haljala vallaga.

KultuurRedigeeri

Haljala vallas on sündinud astronoom Georg Thomas Sabler (1810–1865), arhitekt Herbert Voldemar Johanson (1884–1964) ja lastekirjanik Alide Dahlberg (1891–1981); pikki aastaid elas siin kirjanik Osvald Tooming (1914–1992).

Gooti stiilis Haljala Mauritiuse kirikus asub mitu kunstimälestist, sh Johann Valentin Rabe valmistatud barokkstiilis kantsel (1730) ning 17. sajandi õlimaal "Püha õhtusöömaaeg".

ViitedRedigeeri