Eesti NSV kriminaalkoodeks

Eesti NSV kriminaalkoodeks (lühend ENSV KrK) oli Eesti NSV kriminaalkoodeks. ENSV KrK kinnitati 6. jaanuaril 1961 ja kehtestati 1. aprillil 1961. ENSV KrK-s olid muu hulgas määratletud kuriteoliigid ja neile vastavad karistused.[1]

ENSV KrK koosnes üld- ja eriosast. Üldosas oli 6 peatükki ja eriosas 11 peatükki.[1]

ENSV kriminaalkoodeks koosnes üld- ja eriosast, millest esimene jagunes kuueks peatükiks ja 61 paragrahviks.

Üldosa peatükid olid üldsätted, kuritegu, karistus, karistuse mõistmine, karistusest vabastamine, meditsiinilise ja kasvatusliku iseloomuga sunnivahendid.

Eriosa koosnes 11 peatükist. ENSV kriminaalkoodeks sarnaselt VNFSV kriminaalkoodeksiga määratles süütegu ühiskonnaohtlikkuse kaudu, mis oli sätestatud seitsmendas paragrahvis lõikes üks: "kuritegu on käesolevas koodeksis ettenähtud ühiskonnaohtlik tegu (tegevus või tegevusetus), mis ründab NSV Liidu ja Eesti NSV ühiskonnakorda, nende poliitilist ja majandussüsteemi, sotsialistlikku omandit, üksikisikut, kodanike poliitilisi, tööalaseid, varalisi ja muid õigusi või vabadusi, samuti muu sotsialistlikku õiguskorda ründav ja käesolevas koodeksis ettenähtud ühiskonnaohtlik tegu."

Kuriteod jagunesid järgmiselt:

  • "rasked kuriteod ja eriti rasked kuriteod;
  • eriti raske tagajärje põhjustanud kuriteod;
  • kuriteod, mille ühiskonnaohtlikkus ei ole suur;
  • ülejäänud kuriteod."[2]
 Pikemalt artiklis Kriminaalkoodeks

1940. aastal pärast Eesti okupeerimist, kehtestati Eestis 6. novembrist 1940 ajutiselt, NSVL ülemnõukogu Presiidiumi[3] ja Eesti NSV ajutise Ülemnõukogu Presiidiumi[4] seadlusega VNFSV Kriminaalkoodeks[5], tsiviil- ja tööseadlusandiuse ajutisest rakendamine[6].

Juhindudes partei otsustest liiduvabariikide õiguste laiendamise kohta, võttis NSV Liidu Ülemnõukogu 11. veebruaril 1957 a. vastu seaduse, millega laiendati ulatuslikult liiduvabariikide õigusi ka seadusandluse alal. Selle seadusega muudeti NSV Liidu Konstitutsiooni § 14 p. «и» selles mõttes, et NSV Liidu kompetentsi arvati kohtukorraldust ja -protsessi korda käsitleva seadusandluse aluste ning tsiviil- ja kriminaalseadusandluse aluste andmine, liiduvabariikide kompetentsi aga liiduvabariikide kohtukorraldust käsitleva seadusandluse ning tsiviil-, kriminaal- ja vastavate protsessikoodeksite kehtestamine. NSV Liidu Ülemnõukogu võttis 25. detsembril 1958. aastal vastu NSV Liidu ja liiduvabariikide kriminaalseadusandluse aluste kinnitamise seaduse, seaduse kriminaalvastutusest riiklike kuritegude eest, seaduse kriminaalvastutusest sõjaväeliste kuritegude eest, NSV Liidu, liidu- ja autonoomsete vabariikide kohtukorralduse seadusandluse aluste kinnitamise seaduse, sõjatribunalide põhimääruse kinnitamise seaduse ning NSV Liidu ja liiduvabariikide kriminaalkohtumenetluse aluste kinnitamise seadused[7]

1940. aastal Eestis kehtestatud Vene NFSV kriminaalkoodeks kehtis kuni 1961. aastani[8]. ENSV KrK kinnitati 6. jaanuaril 1961 ja kehtestati 1. aprillil 1961. aastal.

Eesti taasiseseivumisprotsessis, 1992. aastal kehtesti «Eesti NSV kriminaalkoodeksi» uus redaktsioon – Kriminaalkoodeks – alates 1992. aasta 1. juunist ning tunnisti kehtivuse kaotanuks «Eesti NSV kriminaalkoodeksi» senine tekst alates 1992. aasta 1. juunist[9]. Kriminaalkoodeksi asendas 2001. aastal vastuvõetud ja 2002. aastal jõustunud karistusseadustik.

Vaata ka

muuda

Välislingid

muuda

Viited

muuda
  1. 1,0 1,1 Nõukogude Eesti. 1978. Tallinn, Valgus. 2., täiendatud trükk. Lk 52
  2. Marja-Liisa Veiser (2006). Eesti kriminaalõiguse üldosa reform kahekümnendal sajandil võrdleva analüüsi peeglis. Tartu: Halo Kirjastus. Lk 18.
  3. NSVL ülemnõukogu Teataja 1940, nr. 46. ENSV Teataja 16. dets. 1940, nr. 65, art. 867
  4. ENSV Teataja 16. dets. 1940, nr. 65, art. 868
  5. VNFSV Kriminaalkoodeks oli vastu võetud VKTK XII koosseisu 2. istungjärgul ja kehtestatud VKTK 22. novembri 1926. a. määrusega, arvates 1. jaanuarist 1927. a
  6. Eesti NSV territooriumil kehtiv kriminaalkoodeks: ametlik tekst muudatustega kuni 1. juulini 1951. a. ühes paragrahvide järgi süstematiseeritud materjale sisaldava lisaga, Eesti NSV Kohtuministeerium, EESTI RIIKLIK KIRJASTUS, TALLINN 1952
  7. Uuest nõukogude kriminaal- ja kriminaalprotsessi seadusandlusest, Tartu Riikliku Ülikooli toimetised, Vihik nr 80, TARTU 1959, lk 3
  8. Jaan Sootak, Kodifitseerimine, õigussüsteem ja terminoloogia karistusõiguse näitel, Õiguskeel 1/2014
  9. "Eesti NSV kriminaalkoodeksi" uue redaktsiooni - Kriminaalkoodeksi kehtestamise kohta, RT 1992, 20, 287