Ava peamenüü

Tallinna mereväebaas

Tallinna mereväebaas (vene keeles Таллинская военно-морская база) oli 1940. aastal pärast Eesti okupeerimist ja annekteerimist Tallinna linna ning sadamat ümbritsevaid taktikalise tähtsusega piirkondi hõlmav sõjalise eesmärgiga loodud Punalipulise Balti laevastiku sõjaväebaas.

Tallinna mereväebaasi ja teiste Balti laevastiku mereväebaaside kaitset maismaal Lätist kuni Kroonlinnani teostas Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse.

Balti laevastiku mereväebaasi loomineRedigeeri

PBL Balti mereväebaas
vene keeles Балтийская военно-морская база КБФ, БВМБ КБФ
 
 
Tallinna sadam pärast lahinguid, 1941
Asutatud 1940
Tegevuse lõpetanud 6. september 1940
Tegevuspiirkond Paldiski ja Tallinn, Harjumaa
Juhtkond Vladimir Alafuzov (jaanuar - aprill 1940)
1. järgu kapten Stepan Kutšerov (märts - august 1940)
Emaorganisatsioon Punalipuline Balti laevastik
  Pikemalt artiklites Paldiski#Paldiski pärast baaside lepingut, Paldiski sõjamerebaas ja Balti laevastik Teises maailmasõjas

Esimene sõjamerebaas Eestis moodustati 1939. aastal Paldiskis pärast baaside lepingu sõlmimist, mille kolmandas artiklis lubas Eesti Vabariik Nõukogude Liidul tuua oma sõjalaevastiku Saaremaale, Hiiumaale ja Paldiski linna. Samuti oli lubatud laevastikku toetada teist liiki väeosadega. Muude baaside ja lennuväljade täpsed kohad lepiti vastastikku kokku väljaspool baaside lepingut.

Eestis (Paldiskis ja osaliselt Tallinnas) ja Lätis (Liepājas) moodustatud Läänemere sõjamerebaasi (vene keeles Балтийская военно-морская база, lühend БВМБ) koosseisu kuulusid:

  • SMB juhatus,
  • 30. allveelaevade brigaad,
  • 3. miinilaevade divisjon,
  • 3. torpeedokaatrite divisjon,
  • Läänemere veerajooni kaitse,
  • Läänemere SMB rannakaitse
  • Õhutõrjevägede baasid ja tugiüksused[1].

6. septembril 1940 saadeti NSV Liidu Sõjamerelaevastiku rahvakomissari käskkirjaga Balti SMB keskusega Paldiskis laiali ja moodustati selle baasil Punalipulise Balti laevastiku Peabaasi Läänemere rajooni rannakaitse (береговая оборона ГБ КБФ) keskusega Paldiskis.

Punalipulise Balti laevastiku Peabaas TallinnasRedigeeri

Tallinna mereväebaas
 
 
Tallinna sadam pärast lahinguid, 1941
Asutatud 1940
Tegevuse lõpetanud 1941
Tegevuspiirkond Tallinn, Harjumaa
Juhtkond viitseadmiral Vladimir Tributs
Emaorganisatsioon Punalipuline Balti laevastik

Tallinna mereväebaasi loomise aluseks oli NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuva Kaitsekomitee 20. juuni 1940 otsus "PBL organisatsiooni kinnitamisest ja Soome lahe läänepiirkondade kaitse tugevdamise üritustest" («Об утверждении организации КБФ и мероприятиях по усилению обороны западных районов Финского залива») ning selle alusel NSV Liidu Sõjalaevastiku Rahvakomissariaadi 5. ja 24. juulil 1940 vastu võetud otsus, millega Tallinna mereväebaas viidi välja Läänemere sõjamerebaasi (kuhu kuulusid ka Liepaja sõjamerebaas ja Paldiski SMB) koosseisust ja allutati otse PBL Sõjanõukogule ning Tallinna SMB tunnistati Kroonlinna asemel PBL peamiseks baasiks (Главная база КБФ). PBL peamise baasi juhatajaks määrati Vladimir Tributs.

  Pikemalt artiklis Sõjategevus Eestis 1941. aastal
  Pikemalt artiklis Nõukogude vägede evakueerumine Tallinnast, Juminda miinilahing
  Pikemalt artiklis Tallinna vallutamine (1941)

28. augustil koondus Tallinna lahele üle 180 laeva, mis jagati neljaks konvoiks, peajõududeks, kattesalgaks ja arjergardiks. Balti laevastiku staabi valearvestuste tõttu läksid konvoid merele 10–14 tundi plaanitust hiljem (hilisõhtul), mistõttu ei jõutud Juminda miinivälja päevavalguses ületada. Kroonlinna jõudsid 32 transpordilaeva 75st.

1944–1991Redigeeri

  Pikemalt artiklis NSV Liidu merevägi Eestis
  Pikemalt artiklis Miinisadam, Kabotaažisadam
Punalipuline Tallinna mereväebaas
Asutatud 1944
Tegevuse lõpetanud 19
Tüüp Staap
Peakorter Toompea tänav 8, Kaarli puiestee 8 Tallinn
Tegevuspiirkond Eesti NSV, Läti NSV
Emaorganisatsioon Punalipuline Balti laevastik

24. septembrist 1944 kuni 1946. aasta veebruarini asus Tallinnas Punalipulise Balti laevastiku staap koos oma tugiüksustega. Laevastiku juhataja oli admiral Vladimir Tributs. 1944. aasta lõpul koosnes laevastik Kroonlinna, Tallinna, Saarte ja Riia merekaitsepiirkondadest. Tallinna Merekaitsepiirkonnale allus ka Porkkala-Uddi Mereväebaas, mida hakati ehitama septembris 1944 Soomelt 50 aastaks saadud rendialale. moodustati 1946. aastal Punalipulisest Balti laevastikust 2 laevastikku: Põhja-Balti 8. laevastik, keskusega Tallinnas ja Lõuna-Balti 4. laevastik, keskusega Kaliningradis Baltiiskis. Tallinna Merekaitsepiirkond eksisteeris veel 1947. aastal, ent hiljem reorganiseeriti see Tallinna Mereväebaasiks.

Pärast sõjategevuse Balti riikides lõppemist oli NSV Liidu mereväel Eestis olulisimaks objektiks alates 1944. aastast Punalipulise Balti laevastiku (aastast 1946 Põhja-Balti laevastik, aastast 1947 8. sõjalaevastik) Tallinna mereväebaasi ja ka Paldiski baasi väljaehitamine, milles kasutati tööpataljone ja Saksa sõjavange[2].

  Pikemalt artiklis Nõukogude tööpataljonid Eestis, Baltvojenmorstroi, Nõukogude sõjavangilaagrid Eestis

29. veebruaril 1944 NSV Liidu SARKi sõjavangide ja interneeritute peavalitsuse antud korralduse järgi tuli rakendada kõik jõud Tallinna mereväebaasi rajamiseks ja 3. detsembril 1944 moodustas NSV Liidu Riiklik Kaitsekomitee NSV Liidu SARKi Balti mereväebaaside ehitusvalitsuse Baltvojenmorstroi, keskusega Tallinnas. Tallinna mereväebaasi ehitus koosnes kolmest ehitusorganisatsioonist ja laevatehasest: Gidrostroi – sadamarajatised miini-, Bekkeri ja kaubasadamas ning Põhja-Balti laevastiku erilinnaku ehitus; PromstroiPõhja-Balti laevastiku telefoni-telegraafikeskuse, kasarmute ja sauna-pesumaja ehitus, Baltvojenmorstroi elamuehitus ja mitu tsiviilobjekti; Spetsstroi – Põhja-Balti laevastiku ladude, töökodade, külmhoone, raadiokeskuse ja Suurküla (Ämari) lennuvälja, laevastiku mereväe varulennuvälja ehitus; Sudostroilaevatehas nr 871.

1955. aastal toimunud rahvusvahelise desarmeerimisprotsessi tulemusena liideti Põhja- ja Lõuna-Balti laevastik jälle ühiseks Punalipuliseks Balti laevastikuks.

 
Sõjalaevad Tallinna taustal 1974. aastal

1990-ndail kuulus Tallinna SMB (в/ч 87525) koosseisu:

  • SMB juhatus, 94. traaleribrigaad, 3 üksikdivisjoni (1. raketikaatrite üksikdivisjon, 14. allveetõrjelaevade üksikdivisjon ja 23. remonditavate laevade divisjon) ja 78. laevabrigaad Riias;
  • 2 abilaevade divisjoni ja 1 päästelaevagrupp (kokku 55 laeva ja muud ujuvvahendit; neist üks abilaevadivisjon ilmselt Riias);
  • 159 kaldaväeosa ning asutust (Eestis ja Lätis);

TMB laevastikRedigeeri

Läbi TMB ajaloo kuulusid MB laevastiku koosseisu:
55. Punalipuline meretraalerite divisjon, kuhu kuulusid meretraalerid: "Jevgeni Nikonov", "Komsomolets Belorussi", "Kontradmiral Jurkovski", "Semjon Rošal", "Svjazist", "Železnjakov", "Viitseamiral Kostõgov", "Vladimir Gumanenko", "MT-73", "MT-179", "MT-205","MT-301", "MT-303", "MT-711".
40. kaardiväe baasitraalerite divisjon, kuhu kuulusid baasitraalerid: "Altaiski Komsomolets", "Komsomolets Estoni", "BT-44", "BT-90", "BT-102", "BT-122", "BT-137", "BT-143", "BT-150", "BT-177", "BT-240", "BT-268", "BT-329", "BT-360".
152. kaardiväe reiditraalerite divisjon, kuhu kuulusid reiditraalerid: "RT-71", "RT-102", "RT-128", "RT-137", "RT-227", "RT-300", "RT-331", "RT-332", "RT-348", "RT-697" ja baasitraalerid "BT-128", "BT-162".
76. hävitajate brigaad (s/o 31062, в/ч 31062)
57. vahilaevade divisjon (s/o 51229, в/ч 51229)
  • 78. laevabrigaad Riias (s/o 98642, в/ч 98642), venepäraselt Ust-Dvinskis
  • abilaevade (465. abilaevade divisjon (s/o 51354, в/ч 51354), 133. abilaevade grupp ) ja 1212. päästelaevagrupp (kokku 55 laeva ja muud ujuvvahendit; neist üks abilaevadivisjon ilmselt Riias). Abilaevade hulka kuulusid: demagnetiseerimislaevad, hüdroakustilised laevad, kaablilaevad, meretankerid, jäämurdjad, merepuksiirid, transpordilaevad, meretuukrilaevad, ujuvkraanad, tuletõrjekaatrid, iseliikuvad reidi-kuivlastipraamid, pilsivete- ja prahikogumislaevad, tuukrikaatrid, reidikaatrid, reisikaatrid.
  • 159 kaldaväeosa ja asutust (Eestis ja Lätis).

SadamadRedigeeri

TugiteenistusedRedigeeri

HüdrograafiateenistusedRedigeeri

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri