Andrus Öövel

Eesti poliitik

Andrus Öövel (sündinud 17. oktoobril 1957 Tallinnas) on Eesti endine aerutaja, sporditegelane, piirivalveohvitser ja poliitik, Eesti kaitseminister aastatel 1995–1999.

Andrus Öövel
Sündinud 17. oktoober 1957 (63-aastane)
Rahvus eestlane
Haridus Tartu Riiklik Ülikool
Royal Military College of Science
Elukutse julgeolekunõustaja

HaridusRedigeeri

Ta lõpetas 1976. aastal Tartu 1. Keskkooli[1] ja 1986. aastal kaugõppes Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna.

Aastatel 1999-2000 õppis sõjanduskolledžis Royal Military College of Science, 2001. aastal täiendas end Genfi julgeolekupoliitika instituudis.[2]

SportlasenaRedigeeri

Ta oli 24-kordne Eesti NSV meister aerutamises aastatel 1974–1984: 10 korda ühesüstal, 11 korda kahesüstal ja 3 korda neljasüstal.[3]

SporditegelasenaRedigeeri

Ta oli aastatel 1989–1990 tegev Eesti Olümpiakomitees. Aastatel 1994–1997 oli ta Eesti Spordi Keskliidu aseesimees ja aastatel 1998–1999 Eesti Spordi Nõukogu liige.

Eesti NSV SiseministeeriumisRedigeeri

Ta töötas aastatel 1978–1989 Eesti NSV Siseministeeriumis ning õppis samal ajal kaugõppes Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonnas.

Rahvarindes ja KodukaitsesRedigeeri

Ta oli Rahvarinde liikmena 1989. aasta juulis ja augustis Balti keti korralduskomitee juht Eestis[2], tegeledes selle trassivaliku, logistika ja turvalisusega. Kui Interrinne ründas 15. mail 1990 Toompea lossi, oli ta Rahvarinde turvateenistuse juht.

Öövel oli pärast seda tegev Kodukaitse moodustamisel[2] ning oli selle staabiülem aastatel 1990–1993.

PiirivalvetegelasenaRedigeeri

20. septembril 1990 moodustati riigiminister Raivo Vare juhtimisel majanduspiiri kehtestamise komisjon, mille eesmärk oli võtta Eesti ida- ja lõunapiir majanduspiiri valvamise ettekäändel oma kontrolli alla. Kodukaitse esindajana kuulus komisjoni ka Öövel. Valitsuse korraldusega loodi 15. oktoobril 1990 Kodukaitse koosseisus majanduspiiri kaitseteenistus ja alustasid tööd majanduspiiri kontrollpunktid.

Piirikaitseamet moodustati valitsuse määrusega 8. aprillil 1991 ning Öövel oli Riikliku Piirikaitseameti, seejärel Tolli- ja Piirikaitseameti ja alates 28. veebruarist 1992 Piirivalveameti peadirektor kuni 1993. aasta juunini.

PoliitikunaRedigeeri

Aastatel 1993–1995 oli ta Tallinna linnavolikogu korrakaitsekomisjoni esimees.

Ta valiti 1995. aasta märtsis VIII Riigikogu liikmeks Valimisliidust Koonderakond ja Maarahva Ühendus, valimistel sai isikumandaadi (1098 häält).

Aprillist 1995 aprillini 1999 kuulus ta Tiit Vähi valitsusse, olles kaitseminister.

Edasine elukäikRedigeeri

2000. aastast elab ta Šveitsis ja töötab organisatsioonis Genfi Relvajõudude Demokraatliku Kontrolli Keskus (DCAF)[2][4], mille egiidi all nõustab ta Balkani maade ja Kesk-Aasia riikide piirivalvete ülesehitamist.

ArtikleidRedigeeri

  • "Andrus Öövel. "Eesti piirivalve ei kujuta Venemaale mingit heidutust". ERR uudised, 9. oktoober 2014 [1]

TunnustusRedigeeri

IsiklikkuRedigeeri

 
Andrus Öövel tütre ja pojaga Pika Hermanni tornis (2014)

Tema isa oli sporditegelane ja vabatahtliku piirikaitse esmaseid organiseerijaid Voldemar Öövel.

Ta oli aastatel 1987–2005 abielus Anu Öövliga, neil on ühine poeg Norman ja kasupoeg Martin. Tema abielulahutuse protsessi käigus süüdistati teda muuhulgas ka perevägivallas.[5]

2004. aastast on tema elukaaslane ungarlanna Beata Varga, kellega on neil ühised lapsed Johanna Õnnemaria ja Arho Andor.

Tema hilisem hobi on mägironimine, ta on osalenud õemees Tõivo Sarmeti mägiekspeditsioonidel Himaalajas Broad Peaki mäele (2001) ja Alaskal Ameerika Ühendriikide kõrgeimale mäele McKinleyle.

ViitedRedigeeri

  1. http://www.htg.tartu.ee/?sub=lennud&aasta=1976
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Maaleht 21. august 2014
  3. Andrus Ööveli sporditulemused
  4. http://www.dcaf.ch/dcaf/About-Us/Staff/Details?lng=en&id=29488
  5. "Öövel vägivallatses naise kallal". www.Publik.ee, 1. september 2004

VälislingidRedigeeri

Eelnev:
Enn Tupp
Eesti kaitseminister
19951999
Järgnev:
Jüri Luik