Dmitri Taevere (5 jaanuar 1905 Peterburi – ?) oli NSV Liidu Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi julgeolekutöötaja, kes võttis juhtivalt osa 1949. aasta märtsiküüditamisest.

Elulugu

muuda

Sündis 28. jaanuaril 1905 Peterburis. Ema oli pärit Eestist, ise pidas ennast venelaseks. Ankeedis on Taevere märkinud ära kaks algkooli, millest esimese (1912–1917) ta lõpetas ja teist (1917–1920) mitte. 1921 töötas mõned kuud Krimmi Revolutsioonilise Tribunali komandantuuris. 1922 saadeti komsomoli poolt õppima J. Marchlewski nimelisse Lääne Vähemusrahvuste Kommunistlikku Ülikooli Petrogradis. ÜK(b)P liige 1926. aastast. Aastast 1928 oli tööl nõukogude julgeolekuorganites. 1931–1935 töötas piirivalves Jaltas ja Leningradis. 1935. aastal lõpetas Menžinski nimelise 3. Piirivalvekooli Moskvas. 1935–1938 oli NKVD operatiivtöötaja Leningradis. 1939–1940 Karjala-Soome laskurkorpuse NKVD eriosakonna ülema asetäitja. 1940–1941 Leningradi Sõjaväeringkonna NKVD eriosakonna sektori ülem. 1941–1944 Leningradi rinde Neeva operatiivgrupi NKVD eriosakonna ülema asetäitja. 1944–1947 Leningradi õhutõrje SMERŠ'i vastuluure osakonna ülema asetäitja ja Leningradi oblasti NKGB/MGB 2. osakonna (vastuluure) ülema asetäitja.

1947. aastal saadeti Eestisse. 1947–1948 oli Eesti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi 1. osakonna (välisluure), 1948–1950 Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi 2N osakonna (võitlus Eesti rahvusliku vastupanuliikumisega) ülem. 1948 oli riikliku julgeoleku alampolkovniku aukraadis. Osales 1949. aasta märtsiküüditamises, kui Tallinn-Ülemiste raudteejaama küüditavate pealelaadimisjaama ülem. Autasustati selle eest Punalipu ordeniga[1]. 1949. aasta 24. augustist polkovnik.

Esines kurikuulsal EK(b)P KK VIII pleenumil sõnavõtuga, kus nimetas Hans Kruusi "Eesti Nõukogude Liidust lahutamise initsiaatoriks."[2]

1950. aasta suvel suunati tööle Moskvasse ja saadeti kehva tervise tõttu erru. Tema tegevusele Eesti vastupanuliikumise lämmatamisel andis Nõukogude julgeoleku juhtkond positiivse hinnangu[3].

Teoseid

muuda
  • Dmitri Taevere R. Mihhailov. "Agoonia", Tallinn, Eesti Raamat, 1979, 248 lk.[4]
  • Операция "Спящий лев": Из записок чекиста. Ленинград: Лениздат, 1988, 221, стр. , ISBN 5-289-00099-2

Viited

muuda
  1. Указ Президиума ВС СССР от 24.08.1949. О награждении орденами и медалями генералов, офицеров, сержантов и рядового состава органов и войск Министерства государственной безопасности СССР и Министерства внутренних дел СССР, Кадровый состав органов государственной безопасности СССР
  2. Meelis Saueauk "Propaganda ja terror" Tallinn, 2015. LK. 333
  3. Dmitri Taevere personaaltoimik Eesti Riigiarhiivi filiaalis. ERAF.1.6.9116. Lk 16, 19
  4. Kadi Mikk, "Metsavendade kujutamine nõukogude propagandakirjanduses", (magistritöö, Tartu Ülikool, 2013), 60.

Välislingid

muuda