Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 2. osakond

Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 2. osakond oli Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee vastuluurega tegelenud struktuuriüksus, aastail 1978 kuni 1991.

Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 2. osakond
KGB Symbol.png
NSV Liidu ja Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee embleem
Asutatud 1978
Tegevuse lõpetanud 1991
Peakorter Tallinn
Asukoht Pagari tänav 1
Tegevuspiirkond Eesti NSV
Juhtkond ENSV RJK esimees
Emaorganisatsioon NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee

Organisatsiooniliselt allus ENSV RJK 2. osakond Eesti NSV RJK, oma tegevuses aga oli operatiivalluvus NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Teisele peavalitsusele.

Juhid ja struktuurRedigeeri

  • vanemleitnant Elmar Vertman (1954), Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 2. osakonna ülem;
    • major Ivan Kinarov ja alampolkovnik Ilja Ziterov, 2. osakonna ülema asetäitjad
  • major Ivan Kinarov, Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 2. osakonna ülema kohatäitja
  • N. F. Voronin (augustist 1954-), Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 2. osakonna ülem[1]
  • polkovnik Endel Miller (−–1979-), Eesti NSV MN j.a. Riikliku Julgeoleku Komitee 2. osakonna ülem;
  • V.I.Gorbatšev (−1986/1987–), Eesti NSV MN j.a. Riikliku Julgeoleku Komitee 2. osakonna ülem;
  • Arne Käsper (1991–1992)[4]
  • 2. osakonna ülema asetäitjad:

jaoskonna ülem Boris Naboka [10], jaoskonna ülem (1975–1977) Vjatšeslav Trapeznikov[2], jaoskonna ülem 1985–1990 Oleg Tsõpun[11]

Täpsed andmed Eesti NSV RJK 2. osakonna struktuurist puuduvad, kuid kopeeris NSVL RJK Teisele peavalitsus ülesehitust.

OrganisatsioonRedigeeri

1941, ENSV RJRKRedigeeri

1941. aastal moodustatud Eesti NSV RJRKi 3. (vastuluure)osakond kontrollis välismaiseid luureteenistusi ja muuseas tegutses agaralt toimunud sakslaste ümberasumise (Umsiedlung) puhul, jälitades kõiki, kes olid avaldanud sellekohast soovi lahkuda Eestist.

  • 3. (vastuluure)osakonna ülem riiklikku julgeoleku leitnant Nikolai Mihhailov, osakonnaülema asetäitjaks oli Venemaa eestlane (rahvuselt hant) Rudolf James(1897-1941)
    • 3. (vastuluure)osakonna 1. jaoskond, ülem riiklikku julgeoleku nooremleitnant Aleksandr Vasjukov (1915–1941);
    • 3. (vastuluure)osakonna 2. jaoskond, ülem riiklikku julgeoleku vanemleitnant Suhhanov[12];

1944–1946, ENSV RJRKRedigeeri

ENSV RJRK 2. osakond – võitlus nõukogudevastase elemendiga ja võõrluurete agentuuriga[13],

  • ENSV RJRK 2. osakonna ülem: Boriss Nazarov (1902–1974) 1944–1946;
    • 2. osakonna ülema asetäitja: Viktor Tamm.
      • 2. osakonna 1. jaoskond
      • 2. osakonna 2. jaoskond – operatiivvolinik, vanemoperatiivvolinik (1956–12.1985) Jaan Männiste (sünd 14.03.1930 Eesti, Pärnu)
      • 2. osakonna 3. jaoskond
      • 2. osakonna 4. jaoskond
      • 2. osakonna 5. jaoskond, 1946. aastal reorganiseeriti ENSV RJM 4. osakonnaks "riiklike kurjategijate tagaotsimine",
      • 2. osakonna 6. jaoskond, 1945. aastal reorganiseeriti ENSV RJM B osakonnaks(operatiivtehnika kasutamine, daktüloskoopia- ja dokumendiekspertiisid, ja kuni 1950. aastani ka raadiomängude läbiviimisega välisluuretega
      • 2. osakonna 7. jaoskond
      • 2. osakonna 8. jaoskond, hiljem reorganiseeriti ENSV RJK operatiiv- ehk 7. osakonnaks
      • 2. osakonna 9. jaoskond

1946–1953, ENSV RJMRedigeeri

Eesti NSV SMi 1. osakondRedigeeri

Eesti NSV Siseministeeriumi 1. osakond (vastuluure)

Eesti NSV MN RJK 2. osakondRedigeeri

  Pikemalt artiklis Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee

Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 2. osakond – tegeles nii tegelike kui ka kahtlustatavate välisluure agentide jälgimisega nii kodu- kui ka välismaal.

Eesti NSV MN RJK 4. osakondRedigeeri

Eesti NSV RJK 2. osakondRedigeeri

  Pikemalt artiklis Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee

ENSV RJM vastuluuretegevus 1944–1953Redigeeri

Vastuluureoperatsioonid Abwehri vastuRedigeeri

Vastuluureoperatsioonid SIS-i vastuRedigeeri

1949. aastal alustas Secret Intelligence Servicei Balti osakonna juht Alexander McKibbin ja Alfons Rebane, koos tema abide Väino Pärteli ja Ilmar Kaasiku Operatsioon Jungle 1, mille vastu alustas Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi osakonna 2-N 1951. aastal moodustatud Spetsiaalne Erijaoskond SEJ (SOO (Spetsialnoje Operativnoje Otdelenije), (ülem Elmar Vertman) vastuluureoperatsioon Lürssen-Si, mille käigus organiseeriti Eesti territooriumil metsavendadena esinevad MGB ohvitserid ning värvatud agendid ja hävitajaagendid kehastasid legendeeritud metsavendade organisatsiooni, kasutades fiktiivseid metsavennapunkreid ja sovetivastase vastupanu legendi ja topeltagentideks värvatud luureagente raadiomängudeks: Raadiomäng Universitet/Raadiomäng Berkut.

Vastuluureoperatsioonid LKA vastuRedigeeri

  Pikemalt artiklis Operatsioon Redsox[15]
  Pikemalt artiklis Operatsioon AEROOT, Operatsioon AEBASIN

Tegevus siseriikliku vastupanuliikumise vastuRedigeeri

Eesti NSV riiklikud julgeolekuorganid tegelesid Eestis siseriikliku vastupanuliikumise hävitamisel kahel liinil: 1) aktiivse relvastatud vastupanu (metsavendluse) ja nende toetusbaasi likvideerimisel agentuuragentide ja operatiiv-tšekistlike sõjaliste operatsioonide teel ning 2) proaktiivse nõukogude võimule potentsiaalsete vastaste väljaselgitamise ning nende represseerimisega.

Proaktiivse vastupanuliikumise pärssimisel ja likvideerimisel kasutati julgeolekuorganite poolt aktiivselt Eesti NSV sise(julgeolekuorganite alluvuses olevaid kartoteeke ja operatiiv-tšekistlike allasutuste poolt pidevat võimalike "riiklikule julgeolekule ohtu kujutavate" isikute kohta kogutavat informatsiooni salajastelt kaastöötajatelt ja informaatoritelt.

1947. aastaks oli ENSV RJM välja töötanud NSV Liidu julgeolekuorganites välja kujunenud eeskirjadele "riigivastase tegevusega kompromiteerinud isikute" arvestussüsteemi, kuhu kanti 44 kategooriat isikute kohta, keda tuli lugeda kompromiteerituiks:

  • 1) Eesti Poliitpolitsei kaastöötajad.
  • 2) Eesti "Omavalitsuse" kaastöötajad.
  • 3) 3. Eesti Piirivalvepataljoni koosseis.
  • 4) "Omakaitse" liikmed.
  • 5) Kindralkomissariaadi koosseis.
  • 6) Julgeolekupolitsei koosseis ja SD.
  • 7) Isikud, kes olid sakslaste poolt arreteeritud ja vanglast vabastatud.
  • 8) Isikud, kes tegid okupatsiooniperioodil Julgeolekupolitseile Nõukogude kodanike kohta ettekandeid.
  • 9) Eesti Julgeoleku Politseipataljoni desertöörid.
  • 10) Sõjavangid.
  • 11) Eesti "Omavalitsuse" Tehnikaasjade Direktooriumi juhtivtöötajad.
  • 12) Isikud, kes on illegaalselt käinud Soomes ja Rootsis.
  • 13) Okupatsioonivõimudele usaldusväärsed isikud.
  • 14) Saksa armee juhtivkoosseis.
  • 15) Niinimetatud "5. kolonni" bandiidid.
  • 16) Punaarmee desertöörid.
  • 17) "Eesti SS-leegioni sõprade ühingu" liikmed.
  • 18) Saksamaalt Eestisse ümberasunud.
  • 19) Isikud, kes on ületanud Nõukogude-Soome piiri ja Nõukogude vastuluure kaastöötajad, kes on viibinud Tallinna töö- ja kasvatuslaagris.
  • 20) Sakslased – SS liikmed.
  • 21) Antikommunistid.
  • 22) Rootsi delegatsiooni liikmed, kes tegelesid rootslaste Eestist ümberasustamise küsimustega, ja teised kodanliku Eesti tegelased, kes on tegelenud Rootsis ja Soomes Eesti kodanliku valitsuse loomisega.
  • 23) Saksa armee vabatahtlikud.
  • 24) Kohtuorganite teenistujad Saksa okupatsiooni perioodil.
  • 25) Okupatsiooniperioodi toimetajad, korrespondendid ja ajakirjanikud.
  • 26) Saksa armee sõdurid – desertöörid.
  • 27) Põgenikud.
  • 28) Isikud, kes on hoidunud kõrvale mobilisatsioonist Punaarmeesse.
  • 29) Isikud, kes olid ülesandega saadetud Nõukogude Liidust okupeeritud ENSV territooriumile ning kes andsid end vabatahtlikult üles kohalikele võimudele ja reetsid oma seltsimehi.
  • 30) Isikud, kes on kuulunud mitmesugustesse fašistlikesse organisatsioonidesse.
  • 31) Isikud, kes asusid okupatsiooniperioodil Eestist elama Saksamaale.
  • 32) Provokaatorid.
  • 33) Manukad ja tunnistajad läbiotsimiste juures.
  • 34) Spioonid, agendid.
  • 35) Ohvitserid ja reakoosseis, kes olid mobiliseeritud või avaldasid soovi astuda vabatahtlikult Eesti SS-leegioni.
  • 36) Isikud, kes sõja algperioodil on tegelnud banditismiga Punaarmee vastu.
  • 37) "Narva Idapataljoni" vabatahtlikud.
  • 38) "Ühisabi" liikmed.
  • 39) Linnade omavalitsustegelased.
  • 40) Nõukogudevastase sisuga artiklite autorid.
  • 41) Organisatsiooni "Eesti Noored" liikmed.
  • 42) Organisatsiooni "Rahva Kasvatusbüroo" liikmed.
  • 43) Langevarjurid.
  • 44) Vanglateenistujad ja rida teisi poliitvärvinguga isikuid."[16],[17]

ViitedRedigeeri

  1. Jaak Pihlau, EESTI LÄHIAJALOOST: KUIDAS LOODI ENSV MN JUURES ASUV RIIKLIKU JULGEOLEKU KOMITEE, AKADEEMIA, 13. AASTAKÄIK 2001 NUMBER 3, lk 467
  2. 2,0 2,1 Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite... KAITSEPOLITSEIAMETI TEADAANNE NR 723, 29.01.2003
  3. 3,0 3,1 05.02.2004. a teadaanne nr 773
  4. Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite... teadaanne nr 57
  5. 5,0 5,1 19.02.2004. a teadaanne nr 525
  6. 04.04.2007. a teadaanne nr 601
  7. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukirjadega autasustamise kohta Tallinna saksa fašistlikest vallutajatest vabastamise 10. aastapäeva puhul. Viljaka ja laitmatu töö eest, seoses Tallinna saksa fašistlikest vallutajatest vabastamise 10. aastapäevaga, autasustada Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukirjaga järgmisi töötajaid: Miller, Endel Ivani p. Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee osakonna ülema asetäitja, Eesti NSV Teataja, nr 13, 20. oktoober 1954. lk 257
  8. 20.02.2004. a teadaanne nr 439
  9. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI MÄÄRUS J. Lahtikovi kassatsioonkaebuse läbivaatamine elamisloa andmisest keeldumise asjas
  10. 17.02.2004. a teadaanne nr 571
  11. Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite... KAITSEPOLITSEIAMETI TEADAANNE NR 737,28.01.2003
  12. Margus Lääne, Valdur Ohmann, Kuidas komprat koguti? NKGB infoallikad 1941. aastast osaliselt säilinud operatiivandmete põhjal, Tuna, 2007 nr 4, lk 92
  13. Aruanne Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 2. vastuluureosakonna tööst 1955. aastal, KGB 2. vastuluureosakonna aruanne 1. aprill 1954 – 1. aprill 1955
  14. Jaak Pihlau, EESTI LÄHIAJALOOST: KUIDAS LOODI ENSV MN JUURES ASUV RIIKLIKU JULGEOLEKU KOMITEE, AKADEEMIA, 13. AASTAKÄIK 2001 NUMBER 3, lk 460
  15. Koodnimi Redsox, Delfi.ee, 20.01.2017
  16. Spravotšnik. O dokumentalnõh materialah, imejuših operativno-tšekistskoje znatšenije, nahodjašihsja na hranenii v Tsentralnom Gosudarstvennom Arhive Èstonskoj SSR i ego filiale. Tallinn, 1947, lk 6–7
  17. Margus Lääne, Valdur Ohmann, Kuidas komprat koguti? NKGB infoallikad 1941. aastast osaliselt säilinud operatiivandmete põhjal, Tuna, 2007 nr 4

KirjandusRedigeeri

  • Aruanded Riikliku Julgeoleku Komitee 4. osakonna tööst 1. IV 1954–1. V 1955. ja 1955. a. Tallinn, 1999.
  • Aruanne Riikliku Julgeoleku Komitee 2. vastuluureosakonna tööst 1955.a. Tallinn, 1998
  • Aruanded Riikliku Julgeoleku Komitee 2. ja 4. osakonna tööst 1956. a. Tallinn, 2000
  • Aruanded Eesti NSV MN juures asuva RJK 2. ja 4. osakonna agentuur- ja operatiivtöö kohta 1957. aastal. Tallinn, 2002.
  • Aruanded Riikliku Julgeoleku Komitee 2. ja 4. osakonna tööst 1958. aastal. ISBN 9985951034,Ilmumisaasta: 2005
  • Hans Salm, "Luurekooli metskassid", ISBN: 9789985984307, 2008
  • "Hirmus Ants. Bandiit, kangelane, legend", kirjastus: AJA LOOD, 2010, ISBN 9789949210688

VälislingidRedigeeri