Poliitiline Politsei

Poliitiline Politsei
Asutatud	1924
Tegevuse lõpetanud	1940
Peakorter	Tallinn
Asukoht	Pagari tänav 2
Tegevuspiirkond	Eesti Vabariik
Emaorganisatsioon	Siseministeeriumi Politsei Peavalitsus/ Politseivalitsus/ Politseitalitus

Poliitiline Politsei (lühend PolPol) oli Eesti Vabariigi põhiseadusliku korra kaitsel 1924–1940 tegutsenud amet.

See artikkel on Eesti Vabariigi põhiseadusliku korra kaitsel 1924-1940 tegutsenud asutusest; riigikorda, riigi valitsemisviisi või riiklikku terviklikkust kaitsva institutsiooni kohta vaata artiklit Poliitiline politsei.

1920. aastal asutatud kaitsepolitsei nimetati pärast 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatset ümber poliitiliseks politseiks, mille ülesandeks oli Eesti riikluse vastu suunatud konspiratiivse tegevuse väljaselgitamine ja vastuluure.

Juhid ja struktuur

1924–1938, Johan Sooman Politsei Peavalitsuse Poliitilise Politsei ülem,
1938–1940, Konstantin Kirsimägi Poliitilise Politsei inspektor ja Politseitalituse abidirektor.

Eesti Vabariigi korrakaitse-, kriminaalkuritegevuse ja poliitiliste kuritegudega jälitamise ja avastamisega tegelevad politseiharud koosnesid 1924. aastast ühise Politsei Peavalitsuse juhtimise all olevast kolmest harust: välis-, kriminaal- ja poliitilisest politseist. Esimestel aastatel oli igaühel neist oma peavalitsus. Politsei Peavalitsuse hilisemad nimed olid Politseivalitsus (tegutses 1929–1938) ja Politseitalitus (1938–1940).

Politsei kõrgem juht oli politseidirektor, tema abi oli politsei abidirektor, Politsei Peavalitsuse osakonnajuhataja oli politseiinspektor. Poliitilise politsei jaoskondi juhtisid komissarid ning abikomissarid.

Aastatel 1925–1930 oli Poliitilise Politsei tegevus passiivne. 3. aprillil 1930 aga lasti Tallinnas maha Vabadussõja kangelane, 1924. aasta mässu mahasurumist juhtinud kindral Johan Unt, see traagiline juhtum aktiviseeris polpolile tööd Eesti riigikorra vastastega.

Piirkondlikud asutused

Aastail 1918–1925 moodustasid maakonnad koos maakonnalinnaga politseiringkonna (politseivalitsus).

Alates 1925. aastast allusid kohalike prefektuuride komissarid kohtadel Politsei Peavalitsuse abidirektorile ning tema alluvuses olevale poliitilise politsei inspektori aparaadile. Poliitilise politsei organisatsioon koosnes 220 mehest, viiendik neist asus Tallinnas.

Alates 20. oktoobrist 1939 määrati poliitilise politsei komissaride tegevuspiirkonnad^[1] ja asukohad järgmiselt:

Poliitilise politsei komissar Tallinnas. Tegevuspiirkond: Tallinna, Keila ja Paldiski linn ning Harju maakond.
Poliitilise politsei komissar Tartus. Tegevuspiirkond: Tartu, Valga, Mustvee, Tõrva, Otepää, Elva, Kallaste ja Jõgeva linnad, Tartu ja Valga maakonnad ning Võru maakonnast Mõniste vald.
Poliitilise politsei komissar Narvas. Tegevuspiirkond: Narva linn ühes Narva-Jõesuu linnaosaga, Rakvere, Tapa, Paide, Türi, Jõhvi ja Kunda linnad ning Viru ja Järva maakonnad.
Poliitilise politsei komissar Petseris. Tegevuspiirkond: Võru, Petseri ja Antsla linnad ja Võru ning Petseri maakond, arvatud välja Mõniste vald Võru maakonnast.
Poliitilise politsei komissar Haapsalus. Tegevuspiirkond: Haapsalu ja Kärdla linnad ning Lääne maakond.
Poliitilise politsei komissar Kuressaares. Tegevuspiirkond: Kuressaare linn ja Saare maakond.
Poliitilise politsei komissar Pärnus. Tegevuspiirkond: Pärnu, Viljandi, Põltsamaa, Mõisaküla, Sindi, Kilingi-Nõmme, Suure-Jaani ja Mustla linnad ning Viljandi ja Pärnu maakond.

Poliitilise politsei komissarid kohalikes prefektuurides:

poliitilise politsei komissar^[2] Tallinnas:
- August Ingermann (1923–25.5.1933); Aleksander Reinson; Reinhold Täht (–1.12.1935); komissari kt.^[3] Julius Edesalu (Eiskop-Edesalu, (1894–1941^[4])) (1.12.1935–); komissar Julius Edesalu (14.12.1935 – 24. juuni1940^[5]))
  - abikomissari kohustetäitja Elmar Varis (15.12.1935–)
poliitilise politsei komissar Tartus:
- Rudolf Bachmann (1921–10.4.1935); Karl-Herman Saag (–1935); Konstantin Kirsimägi (10.4.1936–); Albert Ojasoon (–31. juuli 1940^[6])
poliitilise politsei komissar Narvas:
- Artur Tamm (1922–); Märt Maavere (– 1. august 1940)
poliitilise politsei komissar Viljandis:
- Jaan Jürman (–1934); Rudolf Ramler (1934–)
poliitilise politsei komissar Petseris:
- Albert Ojasoon (–1.12.1935); Reinhold Täht (1.12.1935–); Eduard Kapsta (22. veebruar 1939 – 31. juuli 1940)
poliitilise politsei komissar Kuressaares: Juhan Raidjõe (lühikest aega 1940)
poliitilise politsei komissar Valgas:
- Konstantin Kirschberg (–6.1933);
poliitilise politsei komissar Haapsalus:
- Rudolf Ramla;
poliitilise politsei komissar Pärnus:
- Konstantin Kirsimägi (25.6.1933–10.4.1935); Albert Ojasoon (1935^[3]–)

Poliitiline politsei ja 1940. aasta juunipööre

Kui pöördeoht Eestis juba päevselge oli, otsis kriminaalpolitsei 16. juunil 1940 Pärnust puhkuselt üles vastuluure ja tsensuuri eest vastutava vanemassistendi Villem Tamme ja toimetas ta politsei peavalitsusse. Algas polpoli dokumentide hävitamine. 21. juunil 16.30 ilmusid Oleviste kiriku ette kaks Nõukogude Punaarmee tanki ja veoautot.

Ainukest «reaalset vastupanu» punaarmeelastele ja 20 viinastunud «revolutsionäärile» osutas Boris Nykänen, kes polpoli aknast hüüdis: «Kaltsakate korraldustele me ei allu!» Nõukogude saatkonna «TASS-i korrespondendi» Pjotr Izmestjevi juhtimisel saabusid viis mundris NKVD^[küsitav] ohvitseri. Meestelt võeti relvad. Järgmisel päeval arreteeriti ja jäid kadunuks Kaitsepolitsei asedirektor Konstantin Kirsimägi ja komissar Julius Edesalu. Siseministri asetäitja August Tuulse sooritas koos abikaasa Nelliga enesetapu.

23. juunil 1940 kutsuti politseidirektor Johan Sooman Nõukogude saatkonda Pikale tänavale jutuajamisele Andrei Ždanoviga. Polpoli 11 veel arreteerimata ametnikku olid peakorteris Punaarmee, NKVD ja RO meeste valve all. Polpoli uueks ülemaks määrati Hans Grabbe, ametnikele tuttav kui juudi kultuuriühingu Licht aktivist Hasa Hoff, andis korralduse ruumist lahkumata uurida sidepataljoni relvastatud vastuhakku.

Vabariigi valitsuse otsusega 29. juunist vabastati ametist poliitilise politsei komissari kohusetäitja Pärnus Rudolf Uus^[7]. 31. juulist 1940 aastal vabastati siseministri poolt ametist kaitseseisukorra seaduse § 12 p. 2 põhjal: poliitilise politsei komissar Tartust Albert Ojasoon, poliitilise politsei komissar Petseris Eduard Kapsta, poliitilise politsei abikomissar Tallinnas Sulev Järvits, poliitilise politsei vanem assistent politseitalituses Villem Tamm, poliitilise politsei vanem assistent poliitilise politsei komissari juures Tallinnas Elmar Varte, poliitilise politsei vanem assistent poliitilise politsei komissari juures Tallinnas Hans Pipar, poliitilise politsei vanem assistent poliitilise politsei komissari juures Tallinnas Valter-Eduard Rõigas, poliitilise politsei vanem assistent poliitilise politsei komissari juures Tallinnas Artur Nõgu, poliitilise politsei Tallinna komissari sekretär Aleksander Läve, agent poliitilise politsei komissari juures Tallinnas Jaan Põldoja, poliitilise politsei inspektor Tanel Võhma^[8]

1. augustist 1940 vabastati ametist kaitseseisukorra seaduse § 12 p. 2 põhjal: poliitilise politsei komissar Narvas Märt Masvere, poliitilise politsei vanem assistent Valgas Johan Mägi, poliitilise politsei assistent Valgas Herbert Kompus, poliitilise politsei assistent Valgas August Nurmeta, poliitilise politsei agent Valgas Juhan Visnapuu^[9], ^[10].

Viited

↑ 732. Poliitilise politsei komissaride tegevuspiirkondade ja asukohtade määrus, Riigi Teataja, nr. 95, 27 oktoober 1939
↑ III. Nimetused., Riigi Teataja, nr. 53, 31 mai 1927
↑ ^3,0 ^3,1 Muudatusi politilise politsei koosseisus, Postimees (1886-1944), nr. 322, 25 november 1935
↑ Selgitati kahe mõrvaohvri isikud, Eesti Sõna, nr. 274, 27 november 1942
↑ Vabastati ametist poliitilise politsei komissar Tallinnas lulius Edesalu, Postimees (1886-1944), nr. 172, 29 juuni 1940
↑ AMETIST VABASTAMISI POLIITILISES POLITSEIS kaitseseisukorra seaduse põhjal, Järva Teataja (1926-1944), nr. 89, 2 august 1940
↑ Pärnu poliitilise politsei komissar R. Uus vabastati ametist Maa Hääl, nr. 75, 1 juuli 1940
↑ AMETIST VABASTAMISI POLIITILISES POLITSEIS kaitseseisukorra seaduse põhjal, Järva Teataja (1926-1944), nr. 89, 2 august 1940.
↑ Siseministri poolt vabariigi presidendi ülesannetes antud käskkirjaga 31. juulist s. a. vabastati kaitseseisukorra seaduse § 12 p. 1 alusel ametist, Pärnumaa Teataja, 3 august 1940.
↑ Ametist vabastamist politsei ametkonnas, Järva Teataja (1926-1944), nr. 89, 2 august 1940

Vaata ka

1941–1942, Politsei ja Omakaitse Valitsus
1942–1944, Julgeolekupolitsei ja SD Eestis
1941, Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Valitsus
1944–1946, Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat
1946–1953, Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium
1954–1991, Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee
1991–... Kaitsepolitsei

Kirjandus

Mai Krikk. Eesti poliitiline politsei 1920–1940. Olion, Tallinn, 2002.

Välislingid

[1] 732. Poliitilise politsei komissaride tegevuspiirkondade ja asukohtade määrus, Riigi Teataja, nr. 95, 27 oktoober 1939

[2] III. Nimetused., Riigi Teataja, nr. 53, 31 mai 1927

[muudatusi-3] 3,0 ^3,1 Muudatusi politilise politsei koosseisus, Postimees (1886-1944), nr. 322, 25 november 1935

[4] Selgitati kahe mõrvaohvri isikud, Eesti Sõna, nr. 274, 27 november 1942

[5] Vabastati ametist poliitilise politsei komissar Tallinnas lulius Edesalu, Postimees (1886-1944), nr. 172, 29 juuni 1940

[6] AMETIST VABASTAMISI POLIITILISES POLITSEIS kaitseseisukorra seaduse põhjal, Järva Teataja (1926-1944), nr. 89, 2 august 1940

[7] Pärnu poliitilise politsei komissar R. Uus vabastati ametist Maa Hääl, nr. 75, 1 juuli 1940

[8] AMETIST VABASTAMISI POLIITILISES POLITSEIS kaitseseisukorra seaduse põhjal, Järva Teataja (1926-1944), nr. 89, 2 august 1940.

[9] Siseministri poolt vabariigi presidendi ülesannetes antud käskkirjaga 31. juulist s. a. vabastati kaitseseisukorra seaduse § 12 p. 1 alusel ametist, Pärnumaa Teataja, 3 august 1940.

[10] Ametist vabastamist politsei ametkonnas, Järva Teataja (1926-1944), nr. 89, 2 august 1940

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]