Hans Pipar (6. jaanuaril 1906 Velise vald23. aprill 1941) oli Eesti Poliitilise Politsei ametnik.

1920 kuni 1925 õppis Tallinna Ühisgümnaasiumis.

Töötas 1. märtsist 1922 kuni 30. septembrini 1926 Eesti Tarvitajate Keskliidus praktikandina ja ametnikuna. 4. oktoobril 1926 võeti sõjaväeteenistusse ja määrati ratsaväkke. Arvati reservi 23. jaanuaril 1928 lipniku auastmes.

15. märtsil 1928 määrati Tallinna-Harju prefektuuri ratsareservi kordnikuks.

6. juulil 1928 määrati Poliitilise Politsei agendiks Tallinna komissari juurde. Politsei teenistuses paistis silma tõsise töömehena, olles täpne ja erapooletu. Võttis osa kommunistide vangistamisest, kus 13. märtsil 1930 Tallinnas Endla tn 28-10 tekkis tulevahetus kommunist Johannes Jürna'ga, kes tulevahetuses surma sai ja Pipar pääses napilt eluga. 4. juunil 1931 tabas koos abilisega Tallinnas Viru tänaval kommunistide peakulleri M. Parker'i. 8. juunil 1931 tabas kaaslastega Tallinnas Sõbra tänaval kommunistide peaorganisaatori O. Tuul'e. 9. juunil 1931 Tuule tänaval asuva kommunistide salatrükikoja vallutamisel oli kiire ja takistas Idel Jakobsonil vahistajate suhtes relva kasutamast. 23. augustil 1932 tabas kaaslastega kommunistid Feodor Okk'i ja Magda Perillus'e.

2. juulil 1940 vahistasid EV politseivõimud Pipari ja ta hukati peale NKVD Balti vägede tribunali 11. märtsi 1941 surmaotsust 23. aprillil 1941 kas Pirita-Kosel või Tallinnas.

Tunnustus

muuda