Ava peamenüü

Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat

Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat ehk lühendatult Eesti NSV RJRK (venekeelne lühend НКГБ Эстонской ССР) oli Nõukogude Liidu riikliku julgeoleku süsteemis NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi struktuuriüksus aastatel 1941 ja 19431946, mille ülesandeks oli Eesti territooriumil Nõukogude Liidus valitseva kommunistliku partei juhtkonna ning ühiskondliku korra poliitiliste vastaste jälgimine ja represseerimine.

Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat
Lühend Eesti NSV RJRK
Asutatud 1941
Tegevuse lõpetanud 1946
Peakorter Tallinn
Asukoht Pagari tänav 1, Tallinn
Tegevuspiirkond Eesti NSV
Juhtkond Eesti NSV RJRK rahvakomissar
Emaorganisatsioon NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat

ÜK(b)P Keskkomitee ja NSVL Rahvakomissaride Nõukogu 3. veebruaril 1941 ühismääruse alusel lahutati Siseasjade ja Julgeoleku Rahvakomissariaat, mille järel jaotati ka Eesti NSV-s Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat riikliku julgeoleku ja siseturvalisuse eest vastutavateks asutusteks.

Eesti NSV võeti kasutusele 1940. aastal ja taastati 1944. aastal Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadis NSVL RJRK ettenähtud tsentraliseeritud struktuur.

ENSV SARK Riikliku Julgeoleku Valitsus (1940–1941)Redigeeri

Eesti NSV RJV juhtkondRedigeeri

Eesti NSV RJV organisatsioonRedigeeri

  • ENSV SARK Riikliku Julgeoleku Valitsuse 1. osakond
  • ENSV SARKi Riikliku Julgeoleku Valitsuse 2. osakond. Osakonna ülemad: Andrei Murro, Sergei Roštšin
  • ENSV SARKi Riikliku Julgeoleku Valitsuse 3. (vastuluure)osakond

Eesti NSV RJRK 1941. aastalRedigeeri

Eesti NSV RJRK juhtkondRedigeeri

Eesti NSV RJRK organisatsioonRedigeeri

3. Eriosakond koosnes jaoskondadest, üks jaoskond asus konspiratiivkorteris Tallinnas Narva maanteell[1]. Teine jaoskond oli avalik ning asus Pagari tänava hoones, tegutsedes andmete ja informatsiooni kogumisega. Kolmas jaoskond, mis kandis nimetust "Salajaste andmete kogumine", asus konspiratiivkorteris aadressil Tõnismägi 5 korter 17. See jaoskond kasutas andmete salajasel kogumisel agentideks miilitsa, tööinspektuuri, korteritoimkondade, tuletõrje ja igasugu muude süütu ilmega asutuste teenistujaid. Sellele osakonnale allusid ka salajased kaastöölised – NKVD agendid. Osakonna koosseisus oli ka jaoskond, mis vormistas arreteerimisi ja pidas tagaotsitavate ja tabatud isikute üle arvestust.

Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi koosseisu kuulusid veel territoriaalosakonnad ning strateegilist ja julgeolekulist tähtsust omava raudtee kaitse eest ja valve eest vastutavad NKVD raudteeosakonnad:

ENSV RJRK keskaparaadile operatiivalluses olid ka NSVL RJRK alluvad Transpordijulgeolekuasutsused ja NSVL Sisevägede konvoiüksused.
  Pikemalt artiklis Inimsusvastased kuriteod ja Nõukogude okupatsioon Eestis 1940–1941#NSVL SARKi SV Raudteeehitiste valveüksused)

Eesti NSV RJRK piirkondlikud allasutusedRedigeeri

  Pikemalt artiklis Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi piirkondlikud asutused

NKVD juures tegutses veel erilise alajaoskonnana sisemine valverühm, mis koosnes eriti ustavatest meestest ülitugeva relvastusega. See koosnes peaaegu täiesti venelastest ja nende ülesandeks oli ka mahalaskmiste teostamine. Surmaotsuste täideviimise eest vastutas komandandi ametikohal olev NKVD töötaja Arnold Brenner ning kindlustas SARK Pagari tänava sisevangla (Pagari tänava keldris) ülem Mihhail Sõtšenko.

Eesti NSV RJRK tegevuse lõpp 1941. aastalRedigeeri

20. juulist 1941 kuni 14. aprillini 1943, pärast Teise maailmasõja algust NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega 20. juulil 1941 ühendati NSV Liidu SARK ja RJRK ühtseks NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadiks.

Eelnev:
'
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat
1941; 1944–1946
Järgnev:
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium
(1946–1953
Eelnev:
NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus (1934–1941)
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat
1941; 1943–1946
Järgnev:
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium
(1946–1953)

Eesti NSV RJRK, 1943–1946Redigeeri

VK(b)P KK ja NSV Liidu Rahvasaadikute Nõukogu direktiivi nr 252/2 11. maist 1943 kohaselt oli NSV Liidu ja Eesti RJRK ülesanneteks:

  • luuretöö läbiviimine välismaal;
  • võitlus välismaiste luurete spionaaži, diversiooni, terroristliku ja muu õõnestustööga NSV Liidus;
  • võitlus nõukogudevastastee elementide ja nähtuste vastu NSV Liidu elanikkonna seas ja tööstus-, transpordi-, sidesüsteemides ja põllumajanduses;
  • partei juhtivkaadri ja valitsuse kaitse.

Eesti NSV RJRK juhtkond, 1943–1946Redigeeri

Eesti NSV RJRK juhtkond ja keskasutused asusid hoonesse Pagari tänav 1 Tallinnas kohe pärast Tallinna hõivamist Punaarmee poolt 22. septembril 1944.

Eesti NSV RJRK organisatsioon, 1943–1946Redigeeri

Eesti NSV RJRK struktuuriüksused olid vastavalt NSV Liidu RJRK valitsuste tööliinide järgi tähistatud samade numbriga ((agentuur-)operatiivtööga tegelevad osakonnad), literaga (operatiivtööd toetavad osakonnad) või tegevusala nimetusega (haldusosakonnad, aga ka nt uurimisosakond).

Eesti NSV-s asunud NSV Liidu RJRK allüksusedRedigeeri

ENSV RJRK keskaparaadile operatiivalluses olid ka NSVL RJRK alluvad transpordijulgeolekuasutused ja NSV Liidu Sisevägede üksused:
  • NSV Liidu RJRK Leningradi valitsuse Eesti raudtee RJRK Transpordi osakond, ülem riikliku julgeoleku alampolkovnik Aleksei Grigorjev. Julgeoleku transpordi liiniosakond asus Tallinnas Vaksali tänav 11a;
  • NSV Liidu Eesti Basseini RJRK Veeteede osakond, ülem riikliku julgeoleku alampolkovnik Ivan Surovskihh.
  • NSV Liidu SARKi sisevägede üksused: SARK 5. diviisi 260. laskurpolk (1411 ohvitseri ja sõdurit), Tallinnas, Narvas, Paides ja 138. laskurpolk (1370 ohvitseri ja sõdurit), Tartus, Valgas, Võrus, Viljandis ja Pärnus.
  • NSVL SARKi sisevägede üksused: SARK konvoivägede 392. polk ja 484. üksik konvoipataljon Narvas.
SARKi ja RJRK organeid Eesti NSV-s kureeris 22. novembrist 1944 kuni 1945. aasta septembrini ÜK(b)P Eesti Büroo liige ning NSVL SARKi ja RJRK Eesti volinik 3. järgu riikliku julgeoleku komissar Nikolai Sazõkin; 14. septembrist 1945 kuni 1947. aasta maini kindralleitnant Nikolai Gorlinski.

Eesti NSV RJRK piirkondlikud allasutusedRedigeeri

  Pikemalt artiklis Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi piirkondlikud asutused

NSV Liidu Ülemnõukogu 15. märtsi 1946 määrusega nimetati NSV Liidu rahvakomissariaadid ümber ministeeriumideks. NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat nimetati ümber NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumiks ning vastavalt NSV Liidu RJM riikliku julgeoleku ministri Vsevolod Merkulovi käskkirjale nr 00107 "RJRK ümbernimetamisest" 22. märtsist nimetati ümber ka NSVL RJM liiduvabariikide riikliku julgeoleku struktuuriüksused rahvakomissariaatidest ministeeriumideks[7].

Eelnev:
'
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat
1941; 1944–1946
Järgnev:
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium
(1946–1953)
Eelnev:
NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus (1934–1941)
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat
1941; 1943–1946
Järgnev:
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium
(1946–1953)

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

KirjandusRedigeeri