Ava peamenüü

Andres (Andrei) Murro (30. august 1903 Tõhela küla, Pärnumaa – 29. august 1941 Soome lahel) oli Eesti NSV riigitegelane, siseasjade rahvakomissar ajavahemikus 26. märtsist 1941 kuni 6. augustini 1941.

ElukäikRedigeeri

Asus 1915. aastal Pärnu reaalgümnaasiumi ettevalmistuskursustel õppima, kuid perekond evakueerus Tveri kubermangu Kašini linna. Aastail 1915 kuni 1917 õppis Kašini reaalkoolis. 1917. aasta mais tuli perekond tagasi Eestisse ning Andres Murro jätkas õpinguid Tartu reaalgümnaasiumis, mille lõpetas 1922. aastal. Õpingute ajal osales vasakpoolses üliõpilasorganisatsioonis "Edasi".

Kooli lõpetamise järel asus elama Pärnusse ning hakkas tegutsema Üle-eestimaalise Noorproletaarlaste Ühingu Pärnu organisatsioonis, valiti selle sekretäriks. Sama aasta septembris organiseeris Pärnus ametiühingute kesknõukogu. 1923. aasta augustis saadeti ametiühingute instruktori-organisaatorina Narva, kus tegutses kuni 1924. aasta jaanuarini.

Arreteeriti 1924. aasta jaanuaris ning sama aasta novembris mõisteti 149 protsessil eluks ajaks vangi riigivastase tegevuse eest. Oli kuni 1938. aasta amnestiani poliitvang Patarei vanglas. Vabanemise järel töötas lihttöölisena ehitustel ja maamõõtja abilisena.

1940. aastal sai uuesti loodud illegaalse EKP Pärnumaa komitee liikmeks. Tema parteistaaži arvestati 1922. aastast. 1940. aastal toimunud riigipöörde järel suunati ta tööle politseisse. 1. juulist 1940 sai temast politseitalituse abidirektor, 16. juulist direktor. 11. septembril 1940 määrati Eesti NSV siseasjade rahvakomissari II asetäitjaks. 26. veebruaril 1941 rahvakomissari asetäitjaks miilitsa alal.

26. märtsil 1941 jagati senine Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat kaheks: Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadiks ja Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadiks. Andres Murro määrati samast päevast siseasjade rahvakomissariks. 29. märtsist 1941 anti talle julgeoleku vanemmajori auaste.

Osales 1941. aasta juuniküüditamise ettevalmistamises. Küüditamisaktsiooni üldjuhtideks Eestis olid riikliku julgeoleku rahvakomissar Boris Kumm, siseasjade rahvakomissar Andres Murro ja EK(b)P KK I sekretär Karl Säre. Vahetuks ettevalmistustööks ja küüditamise läbiviimiseks moodustati vabariiklik operatiivstaap: rahvakomissarid Kumm, Murro, julgeoleku rahvakomissari asetäitjad Aleksei Škurin ja Venjamin Gulst (operatiivstaabi liige maakondlike "troikade" juhtimise alal) ning julgeoleku rahvakomissariaadi 2. osakonna ülem Rudolf James.

6. augustil 1941 liideti Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat taas Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadiga ning uueks sisasjade rahvakomissariks sai endine julgeoleku rahvakomissar Boris Kumm. Andres Murro hukkus Tallinnast evakueerumisel Soome lahel.

KirjandusRedigeeri