NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat

NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat või NKGB (Народный комиссариат государственной безопасности СССР (НКГБ)) oli Nõukogude Liidu sisejulgeoleku süsteemis aastatel 1941 ja 19431946 riikliku julgeoleku eest vastutanud ametkond, mille ülesandeks oli Nõukogude Liidus valitseva Kommunistliku Partei juhtkonna, eriti Jossif Stalini poliitiliste vastaste ja tema poolt kehtestatud riigikorra vastaste jälgimine, represseerimine ja hävitamine.

NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat
Lühend NSV Liidu RJRK
Asutatud 1941
Tegevuse lõpetanud 1946
Peakorter Moskva
Asukoht Lubjanka väljak
Tegevuspiirkond NSV Liit
Juhtkond NSV Liidu RJRK rahvakomissar

3. veebruaril 1941 lahutati NSV Liidu SARK-i koosseisus olnud siseriikliku ja riikliku julgeoleku eest vastutavad ametkonnad ning riiklik julgeolek muutus iseseisvaks rahvakomissariaadiks, mille ülesaaneteks olid:

  • а) luuretöö teostamine välismaal;
  • б) võitlus välisriikide õõnestus-, spionaaži, diversiooni ja terroristliku tegevusega NSV liidus (väljaarvatud Punaarmee ja Sõjamerelaevastiku väekoondistes ja asutustes ning NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi vägedes);
  • в) võitlus igasuguste nõukogudevastaste elementidega ja nende ilmingutega erinevates NSV Liidu elanikkonnakihtides, tööstuses, transpordis, sidesüsteemis, põllumajanduses jm;
  • г) partei- ja valitsusjuhtide kaitse.

Struktuuriüksused ja põhilised ülesanded 1941. aasta märtsist

muuda

NSV Liidu RJRK-i juhid 1941. aastal

muuda

Rahvakomissariaadi juhtkonda kuulus: riikliku julgeoleku rahvakomissar ja tema asetäitjad;

NSV Liidu RJRK-i organisatsioon, 1941. aastal

muuda

Kuni reorganiseerimiseni Riikliku Julgeoleku Peavalitsuse koosseisus olnud NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi Eriosakond – vastuluure ja võitlus vaenulike tegevustega Punaarmees ja Sõjamerelaevastikus, likvideeriti julgeoleku RK süsteemis ning loodi eraldi Kaitse Rahvakomissariaadi koosseisus kolmandate valitsustena:

Struktuurimuudatused seoses Teise maailmasõjaga

muuda

17. juulil 1941 võttis NSV Liidu Riiklik Kaitsekomitee ja 20. juulil 1941 NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium määruse liita NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat uuesti NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadiga ühiseks NSV Liidu SARK-iks.

Iseseisva NSV Liidu RJRKi taastamine 1943. aastal

muuda

1943. aasta aprillis lahutati ÜK(b)P KK Poliitbüroo otsusega 14. aprillist 1943 No П 40/91 NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat uuesti NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadiks ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadiks. Rahvakomissariaatide lahutamine kinnitati NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu poolt alles 2. juunil 1943 käskkirjaga №621-191сс.

NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu määrusega nr 415-138сс, 19. aprillil 1943 moodustati NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaadi Vastuluure Peavalitsus SMERŠ ja NSV Liidu Sõjalaevastiku Rahvakomissariaadi Vastuluurevalitsus SMERŠ ning eraldati NSV Liidu SARK-i sõjaväe vastuluureorgani Eriosakondade Valitsuse (Управление особых отделов; УОО) eriosakonnad Kaitse Rahvakomissariaadi ja Sõjalaevastiku Rahvakomissariaadi haldusalasse. 15. mail 1943 moodustati ka NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Vastuluurevalitsus SMERŠ.

NSV Liidu RJRK juhid 1943–1946

muuda

NSV Liidu RJRK organisatsioon 1943–1946

muuda

NSV Liidu RJRKi struktuurimuudatused Teise maailmasõja lõpus

muuda

Sõjategevuse edukuse kaldudes NSV Liidu ja lääneliitlaste kasuks ning rindejoone liikudes üle seni Saksa vägede poolt okupeeritud NSV Liidu liiduvabariikide Ukraina NSV ja Valgevene NSV piiride Ida- ja Kesk-Euroopasse, võttis NSV Liidu Riiklik Kaitsekomitee 1944. aasta detsembris ja NSV Liidu SARK 11. jaanuaril 1945 vastu otsuse läände liikuva Punaarmee rinnete juures luua SARK-i voliniku institutsioon. Sõjategevuse edenedes ning Kesk-Euroopa riikide okupeerimise järel moodustati Poolas, Tšehhoslovakkias, Ungaris ja Saksamaal NSV Liidu SARK-i volinike institutsioonid koos neile alluvate julgeolekuaparaatidega. Esmalt moodustati NSV Liidu SARK-i keskaparaadis B. Ludvigi juhtimisel Erigrupp, mille ülesandeks oli SARK-i rindevolinikelt laekuvate materjalide läbitöötamine ning nende põhjal ülevaadete koostamine.

  • "Rahvasotsialismimaades" tegutsevate SARK-i volinike töö juhtimiseks loodi NSV Liidu keskaparadis SARK-i käskkirjaga nr. 00549 22. mail 1945 osakond F. Osakonna ülesandeks oli jälgida "NSV Liidu SARK-i direktiivide ja juhendite igapäevast täitmist SARK-i rinnete volinike aparaatide poolt, aga samuti SARK-i-RJRK-i-SMERŠ-i poolt hangitud operatiiv-jälitusliku info realiseerimise üle teistes Punaarmee poolt saksa-fašistlikest vallutajatest vabastatud maades".

Osakonna ülemaks määrati 3. järgu riikliku julgeoleku komissar Pavel Sudoplatov, asetäitjaks riikliku julgeoleku komissar M. Zapevalski. Pärast sõjategevuse lõppu ja Saksamaal Nõukogude Sõjaväeadministratsiooni loomist osakond 30. augustil 1945 aga likvideeriti ning väljaspool NSV Liitu asuvate Nõukogude väegruppide juures asuvate SARK-i volinike tegevust juhendas isiklikult NSV Liidu Siseasjade rahvakomissar Lavrenti Beria.

  Pikemalt artiklis NSV Liidu SARK-i volinik Saksamaal (Ivan Serov, kes tegutses kuni 4. juulini 1945).

1946 – rahvakomissariaadist ministeeriumiks

muuda

NSV Liidu Ülemnõukogu määrusega 1946. aasta 15. märtsist nimetati NSV Liidu rahvakomissariaadid ümber ministeeriumideks. NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat nimetati RJRK käskkirjaga №00107, 22. märtsil 1946 ümber NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumiks.

Vastavalt NSV Liidu RJM riikliku julgeoleku ministri Vsevolod Merkulovi käskkirjale № 00107 «RJRK ümbernimetamisest» 22. märtsist, nimetati ümber ka NSVL RJM liiduvabariikide ja autonoomsete vabariikide struktuuriüksused.

Eelnev
NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat
1941 ja 1943–1946
Järgnev
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium
Eelnev
NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat
NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat
1934–1941
Järgnev
NSV Liidu Siseministeerium

Vaata ka

muuda

Viited

muuda

Välislingid

muuda