August Ingermann
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Juuni 2023) |
August Ingermann (17. november 1877 Tarvastu vald, Viljandimaa – 11. mai 1934) oli Eesti sõjaväelane ja politseiametnik.
Elulugu muuda
August Ingermann omandas hariduse Tartus. 1896. aastal asus ta teenistusse Tartu kreispolitsei kantseleisse, kust siirdus sekretäriks Riia ringkonnakohtu prokuröri abi juurde 1901. aastal, kust viidi üle sekretäriks Petrogradi ringkonnakohtu kriminaaljaoskonda 1915. aastal. Hoolsa teenistuse eest anti talle Stanislavi orden 1914. aastal.
1916. aastal lähetati A. Ingermann Venemaa Imperaatorliku Armee kaardiväe staabiülema korraldusse ja ülendati sõjaväeametnikuks ning määrati teenistusse käsutusametnikuks staabi luureosakonda. 1917. aastal määrati A. Ingermann staabi uurimisosakonna juhatajaks, kust lasti reservi jaanuaris 1918.
A. Ingermann astus Eesti Vabadussõja alguses detsembris 1918 Eesti Rahvaväkke ja määrati 2. Diviisi teadetekogumise punkti, 1919. aasta juunis viidi üle Valga teadetekogumise punkti ülemaks. Pärast Vabadussõja lõppu arvati 31. mail 1920 reservi.
1. juunil 1920 astus A. Ingermann Kaitsepolitsei teenistusse ja määrati Kaitsepolitsei Valga jaoskonna ülemaks, kust toodi üle Kaitsepolitsei Tallinna jaoskonna ülemaks 15. jaanuaril 1923. Tallinna jaoskonna ülema ametikoht nimetati 1. jaanuaril 1926 Poliitilise Politsei Tallinna komissariks, kellena A. Ingermann teenis kuni 25. juunini 1933.
Hoolsa ja eeskujuliku teenistuse eest määrati A. Ingermannile veebruaris 1928 autasu 3 kuupalga suuruses ja 1933. aasta juunis 350 kr ulatuses.
1933. aastal viidi A. Ingermann üle omal palvel kriminaalkomissariks Viljandisse, kus töötas kuni surmani 11. mail 1934.