Ava peamenüü

Petseri on linn Venemaa Pihkva oblastis Eesti-Venemaa kontrolljoone lähedal.

Petseri

eesti Petseri
vene Печоры ( Petšorõ )

Coat of Arms of Pechory (Pskov oblast).png

Pindala: 20,55 km²
Elanikke: 9871 (2018)

Koordinaadid: 57° 49′ N, 27° 36′ E
Petseri (Pihkva oblast)
Petseri

pechory.reg60.ru

Petseri on Petseri rajooni keskus Venemaa Föderatsiooni Pihkva oblasti koosseisus. 2002. aasta rahvaloenduse andmetel oli Petseri elanike arv 13 056, neist venelasi 89,14%.

Petseri kuulub de iure Eesti Vabariigi ja de facto Venemaa Pihkva oblasti Petseri rajooni koosseisu.

Sisukord

AjaluguRedigeeri

 
Petseri suurtulekahju 1939

Petseri on Setumaa ajalooline keskus. Asulana kujunes ta 1473. aastal rajatud kloostri ümber. Enne kloostri rajamist oli piirkond arvatavasti asustatud setudega; kloostri ja linna rajamine tõi sinna aga märgatavalt venelasi.

Pihkva asehalduskonna Petseri linn ja maakond asutati 7. juunil 1782. Maakonnalinnas olid maakonnakohus, rentei, aadli hoolekanne, raad kahe raehärra ja nelja ratmaniga, alammaakohus, alamkorrakohus, politseiülem, maakonna maamõõtja, prokuröri abi ja maakonnaarst. 29. detsembril 1782 kinnitati linna vapp. 1789. aastal oli Petseris 196 eramaja ja umbes 1100 elanikku.

12. detsembril 1796 (vkj) Petseri maakond likvideeriti, Petseri jäi koosseisuväliseks linnaks Pihkva kubermangus. Linnavalitsusse kuulus linnavanem, raehärra ja kaks ratmanit. 1866. aastal Petseri raad kaotati ja asutati lihtsustatud kogukonnavalitsus.16. juunil 1917 valiti linnavanemaks Oskar Varik ja tema abiks Fjodor Bogdanov.

26. veebruaril 1918 hõivasid Petseri Saksa väed. Eesti vallutas Petseri Nõukogude Venemaalt Vabadussõja käigus. Tartu rahulepinguga 1920. aastal jäi Petseri Eesti Vabariigi territooriumile.

Aastatel 1920–1940 oli ta Eesti Vabariigi maakonnalinn (Petseri maakonna keskusena).

1932. aastal taheti seoses isiku- ja kohanimede eestistamisega ka Petseri ümber nimetada Kalevilinnaks. Mitmete vastuolude tõttu, eriti seetõttu, et seal asus õigeusu koobasklooster, mille järgi linn oli oma nime saanud (Печеры tähendab koopaid), ei tehtud kavandatut teoks. Pealegi peeti Tallinna ajaloolist nime Kolõvan tuletiseks just samast nimest Kalevilinn. 24. mail 1939 toimus Petseris suurtulekahju, milles hävis 212 maja ehk peaaegu kolmandik linnast. Tules hukkus üheksa inimest, umbes 1500 inimest jäi peavarjuta.

Pärast Eesti okupeerimist ja annekteerimist Nõukogude Liidu poolt 1940. aastal oli Petseri Eesti NSV maakonnalinn maakonna keskusena.

15. augustil 1944 eraldati õigustühiselt 75% Eesti NSV Petseri maakonnast, sealhulgas Petseri linn, Vene NFSV-le, millest moodustati Petseri rajoon alguses Leningradi oblasti, seejärel 23. augustist 1944 Pihkva oblasti koosseisus jaanuaris 1945. 

Linna mõjutas kuulumine Eesti koosseisu sõdadevahelisel ajal. Nii jäi Petseri klooster bolševike poolt sulgemata ja rüüstamata ning oli pärast sõda ainus pidevalt tegutsenud õigeusu mungaklooster Nõukogude Liidu alal.

RahvastikRedigeeri

1934. aasta rahvaloenduse andmetel oli Petseri elanikest eestlasi 54,42%, venelasi 40,64%, lätlasi 2,17% ja sakslasi 0,77%. Linnas elas vaid 6,6% Petserimaa elanikest.

2002. aasta Venemaa rahvaloenduse andmetel oli linnas 13 056 elanikku, neist venelased 11 638 (89,14%), ukrainlased 338 (2,59%), valgevenelased 221 (1,69%), eestlased 177 (1,36%, sealhulgas 31 setut) ja teistest rahvustest inimesed 5,22%.

2010. aasta Venemaa rahvaloenduse andmetel oli linnas 11 195 elanikku.

Vaata kaRedigeeri

KirjandusRedigeeri

  • Edgar Kant. Petseri : loodus ja inimene : maateaduslik ülevaade. – Tartu: [s.n.], 1928. – 27 lk.
  • Ronald Seth. Petseri : one of the world's most interesting corners, and an account of the great fire of May 24 and 25, 1939 – [Tallinn]: [s.n.], [1939]. – 11 lk.
  • Vana Petseri : ehitised ja inimesed : [postkaarte ja fotosid Sven Karjahärmi jt. kogudest] = Старые Печоры : здания и люди : [фотографии из собрания Свена Карьяхярма и др.] = Old Pechory : buildings and people : [postcards from Sven Karjahärm collection etc.]. Koostanud Toomas Karjahärm. – [Tallinn]: Argo, c2006 – 155 lk. ISBN 9789949415748 (köites), ISBN 9949415748 (köites)
  • Mare Piho. Petseri – 20. saj väike Euroopa linn. – [Tallinn]: Tänapäev, 2013. – 216 lk. ISBN 9789949273928 (köites)

VälislingidRedigeeri