Setud ehk setukesed (ka setod, setu keeles setoq või setokõsõq) on eestlaste etniline rühm, kelle põline asuala on Kagu-Eestis Setumaal. Setude üldarv on ligi 10 000.

Seto Kuningriigi päev Mikitamäel 2006. aastal

Vanavene kroonikais on setud tuntud kui Pihkva tšuudid. Nende asuala I aastatuhandel ulatus praegusest kaugele lõuna poole, hõlmates suuremat osa Pihkva Emajõe (Velikaja) valgalast. Põhja pool ulatusid setude valdused Oudovani. Krivitšite hõimu saabudes 7. sajandil taandus osa setusid loodesse Ugandi maakonda, osa jäi kohale ja teatud määral venestus.

Tänapäeval elab suur osa setusid Tartus ja Tallinnas. Pärast 1991. aastat jäi osa setusid Venemaa poolele Petseri rajooni. Setosid elab ka Venemaa Föderatsiooni Krasnojarski krais, kuhu asuti ümber Setomaal valitseva maanappuse tõttu 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses[1].

Setud on õigeusklikud, kuid säilinud on paganlikke uskumusi. Nad räägivad võru murdele või võru keelele lähedast setu murret või setu keelt (üks lõunaeesti keeltest), milles on palju vene mõjusid.

17. juunil 2010 lisas Venemaa valitsus setud 46. rahvusena väikesearvuliste põlisrahvaste nimekirja[2][3].

Setu tähtpäeviRedigeeri

(Palun parandada-täiendada)

  • 7. jaanuar – Jeesuse Kristuse sündimise püha – talsipühi
  • 14. jaanuar – Issanda ümberlõikamise püha; püha Vassili Suure mälestuspäev, "vana" uus aasta
  • 19. jaanuar – Jumalailmumise, Issanda ristimise püha, viirist'mine
  • 15. veebruar – Issanda vastuvõtmise püha, kündlepäiv
  • 8 päeva enne suurt paastu – hingedepäiv, surnuaiapüha
  • neljapäev enne suurt paastu – paabapraasnik
  • pühapäev enne suurt paastu – andeksandmise pühapäev, maasenits
  • 7-nädalane suur paast (liikuv tsükkel enne ülestõusmispüha)
  • 6. märts – ahunapäiv
  • nädal enne ülestõusmispüha – Issanda Jeruusalemma minemise püha, palmipuudepüha e urbõpäiv
  • nädal pärast ülestõusmispüha, antipaasa – Tooma pühapäiv, ollõtuspühi, kollapühapäiv
  • 9 päeva pärast ülestõusmispüha – hingedepäiv, rõõmu kuulutamine surnutele, raadovits, surnuaiapüha
  • 6. mai – suurkannataja Georgiuse mälestuspäev – jüripäiv
  • 12. mai – räüsäpäiv
  • 22. mai – püha ülempiiskopi Nikolai Imetegija mälestuspäev, migulapäiv
  • 40 päeva pärast ülestõusmispüha, neljapäev – Issanda taevaminemise püha, suur ristipäiv
  • laupäev enne suvistepühi – vanemate laupäev, uinunute mälestuspäev
  • 7 nädalat pärast ülestõusmispüha – kolmainu Jumala püha, suvistepühi, nelipühi
  • 7. juuli – Ristija Johannese sündimise püha – jaanipäiv
  • 12. juuli – pühade ülemapostlite Peetruse ja Pauluse mälestuspäev, piitrepäiv
  • juulikuu viimane reede – suurkannataja Paraskeva mälestuspäev, päätnits
  • 2. august – püha prohvet Eelija mälestuspäev, iljapäiv
  • 7. august – püha õiglase Anna, Jumalasünnitaja ema mälestuspäev – annepäiv
  • 19. august – Issanda muutmise püha – paasapäiv
  • 28. august – Jumalasünnitaja Neitsi Maria uinumise püha, maarjapäiv
  • 1. september - suussevõtupüha, tähistati viljakoristuse lõppu ning küpsetati selle puhul uudisviljast leib, mida söödi ("võeti uusi ande suusse")
  • 11. september – eelkäija Ristija Johannese pea maharaiumise päev, ivanaskorona, porovikupäiv
  • 21. september – neitsi Maarja sündimise püha, väike maarjapäiv
  • 27. september – risti ülendamise püha, vissenja
  • 14. oktoober – Jumalasünnitaja Neitsi Maria kaitsmise püha, maa-mihklipäiv
  • laupäev enne suurkannataja Dimitri mälestuspäeva 8. novembril – hingedepäiv, Midrosk, surnuaiapüha
  • 10. november – püha vagamärter Paraskeva mälestuspäev, rämman
  • 11. november – suurkannataja Anastasia mälestuspäev, nahtsipäiv
  • 21. november – pühade peaingel Miikaeli ning kõigi ilmihuta vägede mälestuspäev, mihalapäiv
  • 4. detsember – neitsi Maarja templisseviimise püha, leemeti-maarjapäev
  • 9. detsember – suurkannataja Georgiuse mälestuspäev – väike (talvine) jüripäiv
  • 19. detsember – püha ülempiiskop Nikolai Imetegija mälestuspäev, (talvine) migulapäiv

ViitedRedigeeri

  1. Anti Lillak. Setode väljarändamine Siberisse. (2009). Setomaa 2. Vanem ajalugu muinasajast kuni 1920. aastani. Tartu: Eesti Rahva Muuseum. Lk 293. 
  2. Народность сето признана малочисленным народом России. Regions.ru, 25. juuni 2010. (Kasutatud 5. juulil 2010.)
  3. Moskva peab setusid eestlastest eraldi rahvuseks, Eesti setud mitte, Postimees, 7. juuli 2010

Vaata kaRedigeeri

VälislingidRedigeeri