Leningradi sõjaväeringkond
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Leningradi sõjaväeringkond (vene keeles Ленинградский ордена Ленина военный округ, lühendid ЛВО, ЛенВО) oli NSV Liidu relvajõudude ja aastatel 1992–2010 Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude piirkondlik operatiiv-strateegiline väekoondis, mis hõlmas aastatel 1945–1956 ka Eesti NSV territooriumi.
Leningradi sõjaväeringkond | |
---|---|
Embleem | |
Asutatud | 1918 |
Riik | Venemaa |
Kuuluvus | Venemaa relvajõud |
Suurus | Karjala vabariik, Komi vabariik, Arhangelsk, Vologda, Kaliningradi, Leningradi, Murmanski, Novgorodi, Pihkva, Sankt-Peterburi linn ja Neenetsi Autonoomne oblast |
Garnison/staap | Peterburi |
Leningradi sõjaväeringkond likvideeriti sõjaväereformi käigus 1. septembrist 2010 ja endise Leningradi sõjaväeringkonna ja Moskva sõjaväeringkonna, Põhjamere laevastiku ja Balti mere laevastiku maismaaväeosade ning Venemaa Föderatsiooni Õhujõudude ja Venemaa Föderatsiooni Õhukaitsevägede 1. juhatuse väeosade[1] baasil moodustati Lääne sõjaväeringkond.
Sõjaväeringkonna keskus oli Leningradi (Peterburi) linn, sõjaväeringkonna staap asus Talvepalee hoonetekompleksis, kus kunagi oli asunud Venemaa Keisririigi Sõjaministeeriumi Peastaabi Peavalitsus.
2024. aasta 26. veebruaril allkirjastas Venemaa president Vladimir Putin ukaasi Lääne sõjaväeringkonna baasil Leningradi ja Moskva sõjaväeringkonna taasmoodustamisest, 1. märtsist 2024. Venemaa relvajõududes moodustati taas 5 sõjaväeringkonda[2].
Sõjaväeringkonna haldusala ja koosseis
muudaSõjaväeringkonda kuulusid enne Lääne sõjaväeringkonda liitmist Leningradi oblast, Murmanski oblast, Novgorodi oblast, Arhangelski oblast, Vologda oblast, Pihkva oblast, Karjala Vabariik ja Komi Vabariik. 2024. aastast pärast taasmoodustamist oli sõjaväeringkonna territoorium: Karjala vabariik, Komi vabariik, Arhangelsk, Vologda, Kaliningradi, Leningradi, Murmanski, Novgorodi, Pihkva, Sankt-Peterburi linn ja Neenetsi Autonoomne oblast.
Sõjaväeringkonna koosseisus oli alaliselt kokku:
- isikkoosseisust – u 35 000 sõjaväelast;
- suurematest väeüksustest – 1 diviis, 9 erinevate relvaliikide brigaadi, 2 üksikut polku;
- relvastusest – 320 tanki, 690 suurtükiväesüsteemi, 240 lahingulennukit, 52 lahinguhelikopterit, 18 maa-maa raketikompleksi.
Sõjaväeringkonna territooriumil asusid 3 suuremat maaväe väekoondist:
- 138. motolaskurbrigaad – Kamenkas Leningradi oblastis;
- 200. motolaskurbrigaad – Petšenga rajoonis Murmanski oblastis
- 25. motolaskurbrigaad Pihkva oblastis[3][4]
Lisaks
Sõjaväeringkonnas asus ka 76. õhudessantdiviis, Pihkvas.
Eesti ja VF piirialadel asunud sõjaväeosad
muuda- 133. üksik kaardiväe seniitraketiväebrigaad, Strugi Krasnõje;
- 722. pommituslennkite polk, Smuravjovo lähedal Smuravjovo lennuväljal;;
- 76. õhudessantdiviis, Pihkvas
- spetsnazi 2. üksik eriotstarbeline brigaad, Pihkva oblastis Promežitsa asulas VF Relvajõudude Luurepeavalitsuse alluvuses;
- 444. mehitamata lennuvahendite ja isikkoosseisu ümberõppe keskus (центр боевого применения и переучивания личного состава частей беспилотных самолетов);
- 240. lennuväe teadusuuringute ja instruktorpolk (исследовательско-инструкторский смешанный авиаполк), Pihkva oblastis Ostrovis;
- 29. raadioelektroonilise sõjapidamise üksikpolk (29 опРЭБ), Pihkva oblastis Ostrovis;
Leningradi sõjaväeringkonna sõjaväeõppusi
muuda- Laadoga 2009, august–september 2009, kus harjutasid sõjaväelased ametliku versiooni järgi tegutsemist võimaliku relvakonflikti ja terrorirünnaku korral. Õppused kestsid kolmes etapis septembri lõpuni. Õppuste raames harjutati sõjaväelaste tegutsemist brigaadi, polgu ja pataljoni tasemel ning mobilisatsiooni korraldamist Loode regioonis. Õppustel osalesid Leningradi sõjaväeringkonna väeosad, dessantväeosad, Põhjamere laevastiku väeosad, õhujõudude Loode ringkonna, eriolukordade ministeeriumi ja FSB üksused[5].
Ajalugu
muudaNõukogude Venemaa Petrogradi sõjaväeringkond
muudaNõukogude Venemaa Petrogradi sõjaväeringkond moodustati 23. märtsil 1918 Petrogradi Töökommuuni otsusega varasema Venemaa Keisririigi Petrogradi sõjaväeringkonna piires ning sõjaväeringkonna ülemaks määrati Vladimir Antonov-Ovsejenko, kuid juba 31. märtsi Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu otsusega liideti piirkond (Petrograd ja Petrogradi kubermang), Jaroslavli sõjaväeringkonnaga. Sõjaväeringkond allus Vabariigi Revolutsioonilisele Sõjanõukogule.
6. septembril 1918 moodustati 1918. aasta kevadel Nelikliidu ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud Brest-Litovski rahulepingu alusel ajutise rahu tingimustes uuesti Petrogradi SvR.
Venemaa kodusõja ning Eesti Vabadussõja käigus valgekaartliku Nikolai Judenitši poolt juhitud Loodearmee pealetungi ajal 9. maist kuni 6. augustini 1919 aga linna kaitse paremaks organiseerimiseks allutati Petrogradi SvR Läänerinde Revolutsioonilisele Sõjanõukogule.
Pärast Nõukogude Venemaa ja Eesti Vabariigi vahelise Tartu rahulepingu sõlmimist liideti Punaarmee 7. armee (NSV Liit) väed territoriaalse Petrogradi SvR-ga.
NSV Liidu Revolutsioonilisele Sõjanõukogu otsusega nr 126 1. veebruarist 1924 nimetati Petrogradi SvR, kuhu kuulusid Leningradi oblast, Pihkva oblasti, Novgorodi oblasti, Olonetsi oblasti, Tšerepovetsi oblasti territooriumid, Leningradi sõjaväeringkonnaks[6].
Eesti okupeerimine ja liitmine Leningradi SvR
muuda- Pikemalt artiklis Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)', Eesti Teises maailmasõjas
9. juunil 1940 andis Nõukogude Liidu kaitserahvakomissar marssal Semjon Timošenko ja Punaarmee kindralstaabi ülem, 1. järgu komandarm Boriss Šapošnikov välja NSV Liidu Kaitserahvakomissariaadi direktiivi nr 02622[7], millega Punalipuline Balti laevastik ja Leningradi sõjaväeringkond said korralduse alustada ettevalmistusi sissetungiks Eestisse: viia 10. juunil kell 5.00 Punalipuline Balti laevastik Leningradi sõjaväeringkonna juhataja Kirill Meretskovi alluvusse ja olla 12. juunil valmis lahinguülesannete täitmiseks.
Teine maailmasõda
muuda- Pikemalt artiklis Teine maailmasõda #Saksamaa ründab NSV Liitu', Idarinne (Teine maailmasõda)
24. juunil 1941 moodustati Leningradi SR baasil Põhjarinne, mis augustis 1941 jaotati aga Leningradi rindeks ja Karjala rindeks.
Pärast Teist maailmasõda
muuda9. juulil 1945 pärast rindemoodustiste likvideerimist Leningradi SR taastati ning SR koosseisu lülitati Leningradi oblast, Pihkva oblast, Novgorodi oblast ja Eesti NSV (kuni 1956. aastani). 1960. aastal liideti SR ka Põhja sõjaväeringkond.
Juhtkond ja organisatsioon
muudaPetrogradi sõjaväeringkonna vägede juhatajad
muuda- 1918–1919 Boriss Pavlovitš Pozern (sõjakomissar) (lasti maha 1939)
- 1919 Pjotr Petrovitš Issakov
- 1919–1920 German Samoilovitš Bitker (sõjakomissar) (lasti maha 1937)
- 1920–1921 Dmitri Nikolajevitš Avrov
- 1921 Aleksandr Iljitš Jegorov (lasti maha 1939)
- 1921–1924 Vladimir Mihhailovitš Gittis (lasti maha 1938)
Leningradi sõjaväeringkonna vägede juhatajad
muuda- 1924–1925 Vladimir Mihhailovitš Gittis
- 1925–1927 Boriss Mihhailovitš Šapošnikov
- 1927–1928 August Kork (lasti maha 1937)
- 1928–1931 Mihhail Nikolajevitš Tuhhatševski (lasti maha 1937)
- 1931–1935 Ivan Panfilovitš Belov (lasti maha 1938)
- 1935–1937 1. järgu armeekomandör Boriss Mihhailovitš Šapošnikov (2. kord)
- 1937–1938 2. järgu armeekomandör Pavel Jefimovitš Dõbenko (lasti maha 1938)
- 1938–1939 1. järgu armeekomandör Mihhail Semjonovitš Hozin
- 1939–1940 2. järgu armeekomandör Kirill Afanasejevitš Meretskov (arreteeriti 1941, vabanes samal aastal)
- 1940 Nõukogude Liidu marssal Semjon Konstantinovitš Timošenko
- 1940–1941 kindralleitnant Mihhail Petrovitš Kirponoss
- 1941 kindralpolkovnik Markijan Mihhailovitš Popov
- 1941 kindralleitnant Trifon Ivanovitš Ševaldin
- 1945–1946 Nõukogude Liidu marssal Leonid Aleksandrovitš Govorov
- 1946–1949 kindralpolkovnik Dmitri Nikolajevitš Gussev
- 1949–1953 kindralpolkovnik Aleksandr Aleksandrovitš Lutšinski
- 1953–1957 armeekindral Matvei Vassiljevitš Zahharov
- 1957–1960 armeekindral Nikolai Ivanovitš Krõlov
- 1960–1965 armeekindral Mihhail Iljitš Kazakov
- 1965–1967 kindralpolkovnik Sergei Leonidovitš Sokolov
- 1967–1973 kindralpolkovnik Ivan Jegorovitš Šavrov
- 1973–1976 kindralpolkovnik Anatoli Ivanovitš Gribkov
- 1976–1981 kindralpolkovnik Mihhail Ivanovitš Sorokin
- 1981–1987 kindralpolkovnik (a-st 1986 armeekindral) Boriss Vassiljevitš Snetkov
- 1987–1990 kindralpolkovnik Viktor Fjodorovitš Jermakov
- 1990–1991 kindralpolkovnik Viktor Nikolajevitš Samsonov
- 1991–1996 kindralpolkovnik Sergei Pavlovitš Seleznjov
- 1996–2005 kindralpolkovnik (a-st 2003 armeekindral) Valentin Sergejevitš Bobrõšev
- 2005–2007 armeekindral Igor Jevgenjevitš Puzanov
- 2007–2009 kindralpolkovnik Valeri Vassiljevitš Gerassimov
- 2009–2010 kindralleitnant Nikolai Vassiljevitš Bogdanovski
1924. aasta sõjaväeringkondade reorganiseerimise järel loodi järgmine SvR juhtorgan Staap koos allüksustega:
|
|
|
- Ringkonnavalitsus jaguneks kaheks osakonnaks: riviosakond ja juhtivkoosseisuga komplekteerimise osakond.
16. aprillil 1925 lihtsustati SvR Staabi struktuuri ning koosseisus olid põhiüksused:
- Operatiivosakond,
- Leningradi sõjaväeringkonna Staabi Luureosakond,
- Organisatsioonilis-mobilistatsiooniosakond,
- Sõjaliste etadete osakond
- Šifreerimisteenistus.
Tugiteenustena: riviosakond ja juhtivkoosseisuga komplekteerimise ning administratiiv-haldusosakond.
SvR juhiks oli ülemjuhataja, kelle juures tegutses nõuandev organ: Lahingulise ettevalmistuse nõukogu; Nõukogusse kuulusid peale juhataja Revolutsioonilise Sõjanõukogu liikmed, ringkonna staabi ülem ja komissar ning inspektsioonide ja valitsuste ülemad.
Viited
muuda- ↑ В Вооруженных силах России сформирован новый Западный военный округ, РИА НОВОСТИ, 09/09/2010
- ↑ Путин подписал указ о воссоздании Московского и Ленинградского военных округов, forbes.ru, 26. veebruar 2024
- ↑ Olulisemad Vene üksused Läänemere piirkonnas 2008-2014, diplomaatia.ee, Nr 130/131 • Juuni 2014
- ↑ Ettekanne hoiatab Vene vägede suureneva võimekuse eest Eesti lähistel, www.err.ee, 02.05.2012
- ↑ Venemaa korraldab Nord Streami kaitsmiseks sõjaväeõppusi
- ↑ Центральный государственный архив Советской армии. В двух томах. Том 1. Путеводитель. 1991 РАЗДЕЛ VI. ОРГАНЫ ВОЕННО-ОКРУЖНОГО УПРАВЛЕНИЯ
- ↑ Директива НКО СССР от 9.06.1940 № 02622