Leningradi sõjaväeringkond

Leningradi sõjaväeringkond (vene keeles Ленинградский ордена Ленина военный округ, lühendid ЛВО, ЛенВО) oli NSV Liidu relvajõudude ja aastatel 1992–2010 Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude piirkondlik operatiiv-strateegiline väekoondis, mis hõlmas aastatel 19451956 ka Eesti NSV territooriumi.

Leningradi sõjaväeringkond
Embleem
Asutatud 1918
Riik  Venemaa
Kuuluvus Venemaa relvajõud
Suurus Karjala vabariik, Komi vabariik, Arhangelsk, Vologda, Kaliningradi, Leningradi, Murmanski, Novgorodi, Pihkva, Sankt-Peterburi linn ja Neenetsi Autonoomne oblast
Garnison/staap Peterburi

Leningradi sõjaväeringkond likvideeriti sõjaväereformi käigus 1. septembrist 2010 ja endise Leningradi sõjaväeringkonna ja Moskva sõjaväeringkonna, Põhjamere laevastiku ja Balti mere laevastiku maismaaväeosade ning Venemaa Föderatsiooni Õhujõudude ja Venemaa Föderatsiooni Õhukaitsevägede 1. juhatuse väeosade[1] baasil moodustati Lääne sõjaväeringkond.

Sõjaväeringkonna keskus oli Leningradi (Peterburi) linn, sõjaväeringkonna staap asus Talvepalee hoonetekompleksis, kus kunagi oli asunud Venemaa Keisririigi Sõjaministeeriumi Peastaabi Peavalitsus.

2024. aasta 26. veebruaril allkirjastas Venemaa president Vladimir Putin ukaasi Lääne sõjaväeringkonna baasil Leningradi ja Moskva sõjaväeringkonna taasmoodustamisest, 1. märtsist 2024. Venemaa relvajõududes moodustati taas 5 sõjaväeringkonda[2].

Sõjaväeringkonna haldusala ja koosseis

muuda

Sõjaväeringkonda kuulusid enne Lääne sõjaväeringkonda liitmist Leningradi oblast, Murmanski oblast, Novgorodi oblast, Arhangelski oblast, Vologda oblast, Pihkva oblast, Karjala Vabariik ja Komi Vabariik. 2024. aastast pärast taasmoodustamist oli sõjaväeringkonna territoorium: Karjala vabariik, Komi vabariik, Arhangelsk, Vologda, Kaliningradi, Leningradi, Murmanski, Novgorodi, Pihkva, Sankt-Peterburi linn ja Neenetsi Autonoomne oblast.

Sõjaväeringkonna koosseisus oli alaliselt kokku:

Sõjaväeringkonna territooriumil asusid 3 suuremat maaväe väekoondist:

Lisaks

Sõjaväeringkonnas asus ka 76. õhudessantdiviis, Pihkvas.

Eesti ja VF piirialadel asunud sõjaväeosad

muuda

Leningradi sõjaväeringkonna sõjaväeõppusi

muuda
  • Laadoga 2009, august–september 2009, kus harjutasid sõjaväelased ametliku versiooni järgi tegutsemist võimaliku relvakonflikti ja terrorirünnaku korral. Õppused kestsid kolmes etapis septembri lõpuni. Õppuste raames harjutati sõjaväelaste tegutsemist brigaadi, polgu ja pataljoni tasemel ning mobilisatsiooni korraldamist Loode regioonis. Õppustel osalesid Leningradi sõjaväeringkonna väeosad, dessantväeosad, Põhjamere laevastiku väeosad, õhujõudude Loode ringkonna, eriolukordade ministeeriumi ja FSB üksused[5].

Ajalugu

muuda

Nõukogude Venemaa Petrogradi sõjaväeringkond

muuda

Nõukogude Venemaa Petrogradi sõjaväeringkond moodustati 23. märtsil 1918 Petrogradi Töökommuuni otsusega varasema Venemaa Keisririigi Petrogradi sõjaväeringkonna piires ning sõjaväeringkonna ülemaks määrati Vladimir Antonov-Ovsejenko, kuid juba 31. märtsi Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu otsusega liideti piirkond (Petrograd ja Petrogradi kubermang), Jaroslavli sõjaväeringkonnaga. Sõjaväeringkond allus Vabariigi Revolutsioonilisele Sõjanõukogule.

6. septembril 1918 moodustati 1918. aasta kevadel Nelikliidu ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud Brest-Litovski rahulepingu alusel ajutise rahu tingimustes uuesti Petrogradi SvR.

Venemaa kodusõja ning Eesti Vabadussõja käigus valgekaartliku Nikolai Judenitši poolt juhitud Loodearmee pealetungi ajal 9. maist kuni 6. augustini 1919 aga linna kaitse paremaks organiseerimiseks allutati Petrogradi SvR Läänerinde Revolutsioonilisele Sõjanõukogule.

Pärast Nõukogude Venemaa ja Eesti Vabariigi vahelise Tartu rahulepingu sõlmimist liideti Punaarmee 7. armee (NSV Liit) väed territoriaalse Petrogradi SvR-ga.

NSV Liidu Revolutsioonilisele Sõjanõukogu otsusega nr 126 1. veebruarist 1924 nimetati Petrogradi SvR, kuhu kuulusid Leningradi oblast, Pihkva oblasti, Novgorodi oblasti, Olonetsi oblasti, Tšerepovetsi oblasti territooriumid, Leningradi sõjaväeringkonnaks[6].

NSV Liidu ja Soome Talvesõda

muuda

Eesti okupeerimine ja liitmine Leningradi SvR

muuda
  Pikemalt artiklis Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)', Eesti Teises maailmasõjas

9. juunil 1940 andis Nõukogude Liidu kaitserahvakomissar marssal Semjon Timošenko ja Punaarmee kindralstaabi ülem, 1. järgu komandarm Boriss Šapošnikov välja NSV Liidu Kaitserahvakomissariaadi direktiivi nr 02622[7], millega Punalipuline Balti laevastik ja Leningradi sõjaväeringkond said korralduse alustada ettevalmistusi sissetungiks Eestisse: viia 10. juunil kell 5.00 Punalipuline Balti laevastik Leningradi sõjaväeringkonna juhataja Kirill Meretskovi alluvusse ja olla 12. juunil valmis lahinguülesannete täitmiseks.

Teine maailmasõda

muuda
  Pikemalt artiklis Teine maailmasõda #Saksamaa ründab NSV Liitu', Idarinne (Teine maailmasõda)
 
Saksa vägede rünnakusuunad 22. juuni – 1. september 1941

24. juunil 1941 moodustati Leningradi SR baasil Põhjarinne, mis augustis 1941 jaotati aga Leningradi rindeks ja Karjala rindeks.

9. juulil 1945 pärast rindemoodustiste likvideerimist Leningradi SR taastati ning SR koosseisu lülitati Leningradi oblast, Pihkva oblast, Novgorodi oblast ja Eesti NSV (kuni 1956. aastani). 1960. aastal liideti SR ka Põhja sõjaväeringkond.

Juhtkond ja organisatsioon

muuda

Petrogradi sõjaväeringkonna vägede juhatajad

muuda

Leningradi sõjaväeringkonna vägede juhatajad

muuda

1924. aasta sõjaväeringkondade reorganiseerimise järel loodi järgmine SvR juhtorgan Staap koos allüksustega:

  • Poliitvalitsus,
  • Sõjaõhujõudude valitsus,
  • Varustusülema valitsus,
  • Sõjalis-sanitaarvalitsus,
  • Sõjalis-veterinaarvalitsus,
  • Inspektsioonid:
    • suurtükiväe ja soomusjõudude inspektsioon;:
    • keemiakaitse alase ettevalmistuse inspektsioon;
    • insenerteenistuse inspektsioon;
    • sideinspektsioon,
    • ratsaväe- ja remondiinspektsioon;:
    • sõjaliste õppeasutuste inspektsioon;
    • rivivälise ja füüsilise ettevalmistuse inspektsioon.
  • Ringkonnavalitsus jaguneks kaheks osakonnaks: riviosakond ja juhtivkoosseisuga komplekteerimise osakond.

16. aprillil 1925 lihtsustati SvR Staabi struktuuri ning koosseisus olid põhiüksused:

Tugiteenustena: riviosakond ja juhtivkoosseisuga komplekteerimise ning administratiiv-haldusosakond.

SvR juhiks oli ülemjuhataja, kelle juures tegutses nõuandev organ: Lahingulise ettevalmistuse nõukogu; Nõukogusse kuulusid peale juhataja Revolutsioonilise Sõjanõukogu liikmed, ringkonna staabi ülem ja komissar ning inspektsioonide ja valitsuste ülemad.

Viited

muuda

Välislingid

muuda