Ava peamenüü

Venemaa Föderatsiooni Relvajõud

Venemaa Föderatsiooni relvajõudude juhtkond ja organisatsioonRedigeeri

 
Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude kõrgem ülemjuhataja Vladimir Putin aatomiristlejal Pjotr Veliki Põhjalaevastiku õppuste ajal Barentsi merel 17. augustil 2005

Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude kõrgem ülemjuhataja on Venemaa Föderatsiooni president. Relvajõudude operatiivjuhtimisorganiks on Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaap.

Relvajõud koosnevad kolmest väeliigist, kahest iseseisvast relvaliigist ja tagalaväest.

Venemaa maaväedRedigeeri

Maaväed koosnevad sõjalistest juhtorganitest, armeedest (общевойсковя армия), armeekorpustest, motoriseeritud laskurväeosadest, tankivägedest, raketivägedest ja suurtükivägedest, õhukaitsevägedest ka eri suunitlusega vägedest: luure-, side-, raadioelektroonilise vastutegevuse-, inseneri-, radiatsiooni-, keemia- ja bioloogilise kaitse-, tehnilise hoolduse-, tagalakaitse- ning tagalaorganiseerimise (relvahoidlatest, ringkondlikest õppekeskustest, kindlustatud rajoonidest, üksikväeosadest, asutustest, ettevõtetest ja organisatsioonidest) väeosadest.

SõjaväeringkonnadRedigeeri

Muudatused 2008.–2010. aasta sõjaväereformi käigusRedigeeri

2008. aastal alustatud Venemaa Föderatsiooni relvajõudude reformi käigus moodustati 2010. aastal 4 uut sõjaväeringkonda:

Alates 1. jaanuarist 2010 kuuluvad VF relvajõudude sõjaväeringkondade koosseisu lahinguluure läbiviimiseks eriotstarbelised väekoondised[2]:

Kuni aastani 2010Redigeeri

Venemaa õhu- ja kosmoseväedRedigeeri

1. detsembrist 2011 reorganiseeriti senised Venemaa õhujõud ja Venemaa Föderatsiooni kosmoseväed ühiseks uueks väeliigiks Venemaa Föderatsiooni õhu- ja kosmosevägedeks (Войска воздушно-космической обороны, ВКО).

  • kosmose raketikaitseühendus
  • Esimene riiklik katsekosmodroom Plessetsk
  • Georgi Titovi nimeline Peamine kosmosesidekeskus ja katsepolügoon
  • Kosmose raketiseadmete juhtimiskeskus
  • A. Možaiski nimeline kosmosevägede sõjaline kosmoseakadeemia, Peterburis

Venemaa merevägiRedigeeri

Merevägi (laevastik) koosneb väeliikidest: allveelaevastik, laevastikud, merelennuvägi, merejalaväest, rannakaitsevägedest, erivägedest ja tagalaväeosadest.

Merevägi on jaotatud territoriaalsel põhimõttel neljaks laevastikuks ja siseveekoguflotilliks:

Venemaa strateegilised raketiväedRedigeeri

Strateegiliste raketivägede koosseis:

Venemaa õhudessantväedRedigeeri

Õhudessantvägede koosseisu kuuluvad:

Piirkondlike sõjaväeringkondade (sõjaväeringkondade või armeede) alluvuses on ka sellised õhudessant- või dessant-ründebrigaadid, mis ei kuulu õhudessantvägede koosseisu.

Venemaa Föderatsiooni relvajõudude tagalaRedigeeri

  • Kaubanduse peavalitsus
  • Sõjalise side keskvalitsus
  • Toitlustuse keskvalitsus
  • Vormiriietuse keskvalitsus
  • Raketikütuse ja määredeainete keskvalitsus
  • Venemaa Föderatsiooni Kaitseministeeriumi Autoranspordi keskvalitsus
  • Põllumajandusvalitsus
  • Venemaa Föderatsiooni relvajõudude ökoloogilise julgeoleku ülema valitsus
  • Venemaa Föderatsiooni relvajõudude tuletõrje ja pääste ning kohaliku kaitse teenistus

Venemaa relvajõudude reform aastatel 1997–2015Redigeeri

Pikaajalise relvajõudude reformi kavade kohaselt:

– kavatseti reorganiseerida alates 1998. aasta 1. jaanuarist Venemaa Strateegilised raketiväed, Venemaa kosmoseväed ja Venemaa õhutõrjevägede raketiväed ühiseks väeliigiks – Venemaa Strateegilisteks raketivägedeks, mis koosnevad raketiarmeedest, kosmosetehnika lennujuhtimise sõjaväeosadest ja asutustest;
– reorganiseerida 1998. aasta 1. jaanuarist Maavägede ülemjuhataja valitsus Maavägede Peavalitsuseks;
– reorganiseerida 1999. aasta 1. jaanuarist Õhujõudude ja Õhutõrjejõudude baasil ühine väeliik Õhujõud;
– anda 1999. aasta 1. jaanuarist sõjaväeringkondadele operatiiv-taktikaliste väekoondiste ülesanded ning anda neile juhtimisülesanded kõigi territooriumil asuvate relvajõudude väe- ja relvaliikide väeüksuste üle:

Sõjaväereformi etapis, mis lõppes 2012. aastal, oli kavas vähendada relvajõudude isikkoosseisu ning likvideerida suur osa isikkoosseisuga komplekteerimata sõjaväeüksusi: maavägedes – 1890-st säilitatakse 172 üksust; õhujõududes: 340-st säilitatakse 180; sõjalaevastikus 240-st säilitatakse 123; raketivägedes: 12-st 8, kosmosevägedes: 7-st 6 ja õhudessantvägedes 6-st 5 väeosa[3].

Teenistus Venemaa Föderatsiooni relvajõududesRedigeeri

Venemaa Föderatsiooni relvajõudude isikkoosseis koosneb ajateenistuskohuse ja lepingu alusel komplekteeritavatest sõjaväelastest. 2001. aastal kaitseminister Sergei Ivanovi juhtimisel tehtud reformi käigus alustati lepinguliste sõjaväeosade komplekteerimist (pilootprojektina komplekteeriti ühena esimestest 76. õhudessantdiviisi polk), samuti vähendati kohustusliku ajateenistuse aega seniselt 2 aastalt – 2007. aastal 1,5 aastale ja 2008. aastal ühele aastale.

Relvajõudude isikkoosseisu oli plaanis aastatel 2010–2016 vähendada 1 300 000-lt – 1 000 000-le. Suurem osa relvajõudude isikkoosseisu vähendamisest saavutatakse 15% ohvitseride koondamisega 355 000 ohvitserist kavatsetakse alles jätta 150 000[4], samuti likvideeritakse allohvitserist üleajateenija – praporštšiku auaste, kelle ülesandeid asuvad täitma seersandid[5].

Venemaa relvajõudude tegevusRedigeeri

  Pikemalt artiklis Sõjaväeõppused Kaukaasia 2009, Põhja-Kaukaasia sõjaväeringkonnas
  Pikemalt artiklis Sõjaväeõppused Laadoga 2009, Leningradi sõjaväeringkonnas
  Pikemalt artiklis Sõjaväeõppused Zapad 2009, Valgevenes
  Pikemalt artiklis Sõjaväeõppused Vostok 2010 (оперативно-стратегического учения (ОСУ) «Восток-2010» («Vostok-2010″)[6], Kaug-Ida ja Siberi sõjaväeringkonnas
  Pikemalt artiklis Sõjaväeõppused Zapad 2017, Venemaal ja Valgevenes

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri