Nõukogude Liidu marssal

Nõukogude Liidu marssal (vene keeles Маршал Советского Союза) oli de facto Nõukogude Liidu kõrgeim sõjaväeline auaste (de iure oli kõrgeim auaste Nõukogude Liidu generalissimus, mida kandis vaid Jossif Stalin).

Nõukogude Liidu marssali õlak
Viis esimest Nõukogude Liidu marssalit. Vasakult: Mihhail Tuhhatševski, Semjon Budjonnõi, Kliment Vorošilov, Vassili Blücher ja Aleksandr Jegorov.

AjaluguRedigeeri

Auastme asutati 22. septembril 1935 NSV Liidu Kesktäitevkomitee ja NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu määrusega, see loodi Tööliste ja Talupoegade Punaarmee või Tööliste ja Talupoegade Merelaevastiku isikkoosseisule. Nõukogude Liidu marssali vaste mereväes oli Nõukogude Liidu laevastikuadmiral.

Esimesena anti auaste 21. novembril 1935 viiele isikule: Vassili Blücherile, Semjon Budjonnõile, Aleksandr Jegorovile, Mihhail Tuhhatševskile ja Kliment Vorošilovile. Neist Tuhhatševski, Blücher ja Jegorov represseeriti mõne lähema aasta jooksul.

Nõukogude Liidu marssal oli NSV Liidu kõrgeim sõjaväeline auaste kuni 26. juunini 1945, mil Jossif Stalin sai Nõukogude Liidu generalissimuse auastme, olles läbi aegade ainus seda auastet kandnud isik. Pärast tema surma 5. märtsil 1953 oli Nõukogude Liidu marssal taas NSV Liidu kõrgeim auaste.

Kokku anti Nõukogude Liidu marssali auaste 41 isikule. Alguses anti seda sagedamini, nii et korraga oli elus kümmekond marssalit, pärastpoole harvemini. Viimasena sai selle auastme NSV Liidu kaitseminister Dmitri Jazov 1990. aasta aprillis; pärast tema surma 2020. aastal ei ole enam ühtegi elusolevat Nõukogude Liidu marssalit.

Pärast Nõukogude Liidu lagunemist 1991. aastal lõpetati auastme väljaandmine. 1993 kehtestati selle asemel Venemaa marssali auaste, mida on läbi aegade välja antud vaid korra: 11. novembril 1997 Igor Sergejevile. Nõukogude Liidu marssali auastet ei tunnistatud kehtetuks ega asendatud Venemaa marssali auastmega.

Auastme pälvinud isikud olid üldiselt kaadrisõjaväelased, neli neist olid ka sõjaväelisi ametikohti täitnud poliitikategelased: Stalin, Lavrenti Beria, Nikolai Bulganin ja Leonid Brežnev. Beria sai marssali auastme sellepärast, et kogu KGB isikkoosseis võrdsustati sõjaväelastega ja julgeolekutöötajate erilised auastmed asendati automaatselt vastavate sõjaväeliste auastmetega.

Kuuelt Nõukogude Liidu marssalilt võeti marssali auaste hiljem ära. Need olid Tuhhatševski, Blücher, Jegorov, Grigori Kulik, Beria ja Bulganin. Sealjuures Blücher suri ülekuulamise ajal peksmise tagajärjel, kui ta oli veel marssal, ja marssali auaste võeti talt ära postuumselt. Bulganin üksnes alandati kindralpolkovnikuks. Postuumselt Tuhhatševski, Blücher, Jegorov ja Kulik rehabiliteeriti ning neile anti marssali auaste tagasi. Beria ja Bulganin oma auastet tagasi ei ole saanud.

Nõukogude Liidu marssalid 1935−1991Redigeeri

Nr Aasta Kuupäev Pilt Nimi Märkused
1
1935
20. november   Vassili Konstantinovitš Blücher (1890–1938) Lasti maha. Auaste võeti postuumselt ära 10.03.1939, ennistati 14.03.1956
2
1935
20. november   Semjon Mihhailovitš Budjonnõi (1883–1973)
3
1935
20. november   Aleksandr Iljitš Jegorov (1883–1939) Lasti maha. Auaste võeti ära 27.03.1938, ennistati 14.03.1956
4
1935
20. november   Mihhail Nikolajevitš Tuhhatševski (1893–1937) Lasti maha. Auaste võeti ära 11.06.1937, ennistati 31.01.1957
5
1935
20. november   Kliment Jefremovitš Vorošilov (1881–1969)
6
1940
7. mai   Grigori Ivanovitš Kulik (1890–1950) Auaste võeti ära 16.02.1942, sai kindralmajori auastme 17.03.1942, ülendati kindralleitnandiks 15.04.1943, ennistati postuumselt 1957
7
1940
7. mai   Boriss Mihhailovitš Šapošnikov (1882–1945)
8
1940
7. mai   Semjon Konstantinovitš Timošenko (1895–1970)
9
1943
18. jaanuar   Georgi Konstantinovitš Žukov (1896−1974)
10
1943
16. veebruar   Aleksandr Mihhailovitš Vassilevski (1895−1977)
11
1943
6. märts   Jossif Vissarionovitš Stalin (1879−1953) Ülendati Nõukogude Liidu generalissimuseks 27.06.1945
12
1944
20. veebruar   Ivan Stepanovitš Konev (1896−1968)
13
1944
18. juuni   Leonid Aleksandrovitš Govorov (1897−1955)
14
1944
29. juuni   Konstantin Konstantinovitš Rokassovski (1896−1968) Poola marssal 05.11.1949
15
1944
10. september   Rodion Jakovlevitš Malinovski (1898−1967)
16
1944
12. september   Fjodor Ivanovitš Tolbuhhin (1894−1949)
17
1944
26. oktoober   Kirill Afanasjevitš Meretskov (1897−1968)
18
1945
9. juuli Lavrenti Pavlovitš Beria (1899−1953) Lasti maha. Auaste võeti ära 26.06.1953
19
1946
3. juuli   Vassili Danilovitš Sokolovski (1897−1968)
20
1947
3. november   Nikolai Aleksandrovitš Bulganin (1895−1975) Parteitegelane. Degradeeriti kindralpolkovnikuks 26.11.1958
21
1955
11. märts   Ivan Hristoforovitš Bagramjan (1897−1982)
22
1955
11. märts   Sergei Semjonovitš Birjuzov (1904−1964)
23
1955
11. märts   Andrei Antonovitš Gretško (1903−1976)
24
1955
11. märts   Andrei Ivanovitš Jerjomenko (1892−1970)
25
1955
11. märts   Kirill Semjonovitš Moskalenko (1902−1985)
26
1955
11. märts   Vassili Ivanovitš Tšuikov (1900−1982)
27
1959
8. mai   Matvei Vassiljevitš Zahharov (1898−1972)
28
1961
6. mai   Filipp Ivanovitš Golikov (1900−1980)
29
1962
28. mai   Nikolai Ivanovitš Krõlov (1903−1972)
30
1967
12. aprill   Ivan Ignatjevitš Jakubovski (1912−1976)
31
1968
15. aprill   Pavel Fjodorovitš Batitski (1910−1984)
32
1968
15. aprill   Pjotr Kirillovitš Koševoi (1904−1976)
33
1976
7. mai   Leonid Iljitš Brežnev (1906−1982) Parteijuht
34
1976
30. juuli   Dmitri Fjodorovitš Ustinov (1908−1984) Parteitegelane
35
1977
14. jaanuar   Viktor Georgijevitš Kulikov (1921−2013)
36
1977
14. jaanuar   Nikolai Vassiljevitš Ogarkov (1917−1994)
37
1978
17. veebruar   Sergei Leonidovitš Sokolov (1911−2012)
38
1983
25. märts   Sergei Fjodorovitš Ahromejev (1923−1991)
39
1983
25. märts   Semjon Konstantinovitš Kurkotkin (1917−1990)
40
1983
25. märts   Vassili Ivanovitš Petrov (1917−2014)
41
1990
28. aprill   Dmitri Timofejevitš Jazov (1924−2020)

Vaata kaRedigeeri

VälislingidRedigeeri