Georgi Žukov
![]() |
See artikkel räägib marssalist; laeva kohta vaata artiklit Georgi Žukov (jõelaev) |
Georgi Konstantinovitš Žukov (vene Георгий Константинович Жуков; 1. detsember 1896 Strelkovka – 18. juuni 1974 Moskva) oli Nõukogude riigitegelane ja väejuht, Nõukogude Liidu marssal, neljakordne Nõukogude Liidu kangelane, Mongoolia Rahvavabariigi kangelane.
Ta võttis osa I maailmasõjast ning võitles 1918. aastast alates punaarmeelasena kodusõjas. 1919 astus ta kommunistlikku parteisse. Tema juhtimisel purustati Jaapani vägi 1939 Halhin-Goli lahingus. Suures Isamaasõjas juhatas Žukov väejuhina paljusid võidukaid operatsioone. Augustist 1942 oli ta kõrgema ülemjuhataja asetäitja ja 8. mai 1945 kirjutas alla Saksamaa kapitulatsiooniaktile.
Pärast Suurt Isamaasõda oli ta Saksamaa NSV Liidu okupatsioonitsooni esimene juht alates 10. juunist 1945. Stalin hakkas tema populaarsust kartma ja 10. aprillil 1946 asendas ta Vassili Sokolovskiga, saates Žukovi Odessa sõjaväeringkonda juhatama.
Pärast Stalini surma sai Žukovist 1953 kaitseministri asetäitja. Samal aastal juhatas ta tribunali, mis Lavrenti Beria vahistas ja surma mõistis. 1955, kui Nikolai Bulganin sai peaministriks, määras ta Žukovi kaitseministriks. Kaitseministrina vastutas Žukov 1956. aastal Ungari ülestõusu mahasurumise eest. Juunis 1957 sai ta NLKP Keskkomitee liikmeks. Seal tekkisid tal Nikita Hruštšoviga lahkarvamused armee rolli ja suuruse osas: Hruštšov nägi peamise relvaliigina tuumarelvi, mis vabastaksid suure osa armee isikkoosseisust ja materiaalsetest vahenditest tsiviilmajanduse tarbeks. Žukov astus selle plaani vastu välja. Hruštšov, demonstreerimaks partei võimu armee üle, tagandas juba samal aasta 26. oktoobril Žukovi kaitseministri kohalt ja heitis 29. oktoobril 1957 välja NLKP Keskkomitee presiidiumist.
AuastmedRedigeeri
Aasta | Kuupäev | Auaste | |
---|---|---|---|
22. veebruar | diviisikomandör | ||
31. juuli | korpusekomandör | ||
4. juuni | armeekindral | ||
18. jaanuar | Nõukogude Liidu marssal |
AutasudRedigeeri
Nõukogude Liidu autasudRedigeeri
- Neljakordne Nõukogude Liidu kangelane
- 6 Lenini ordenit
- 2 Võidu ordenit
- Oktoobrirevolutsiooni orden
- 3 Punalipu ordenit
- 2 Suvorovi ordeni 1. järku
- nimeline relv NSV Liidu vapi kullast kujutisega
- Lenini 100. sünniaastapäeva mälestusmedal
- medal "20 aastat tööliste ja talupoegade Punaarmeed"
- medal "Moskva kaitsmise eest"
- medal "Leningradi kaitsmise eest"
- medal "Stalingradi kaitsmise eest"
- medal "Kaukaasia kaitsmise eest"
- medal "Võidu eest Saksamaa üle Suures Isamaasõjas 1941–1945"
- medal "Võidu eest Jaapani üle"
- medal "Berliini vallutamise eest"
- medal "Varssavi vabastamise eest"
- medal "20 aastat võidust Suures Isamaasõjas 1941–1945"
- medal "Moskva 800. sünnipäevaks"
- medal "Leningradi 250. sünnipäevaks"
- medal "30 aastat Nõukogude armeed ja laevastikku"
- medal "40 aastat NSV Liidu relvajõude"
- medal "50 aastat NSV Liidu relvajõude".
KirjandusRedigeeri
Tsitaadid Vikitsitaatides: Georgi Žukov |
- Georgi Žukov. "Meenutusi ja mõtisklusi", Tallinn: Eesti Raamat 1984. 536 lk
- Viktor Suvorov. "Võidu vari", Tallinn: Olion 2003. ISBN 9985663306
- Geoffrey Roberts. "Stalini väejuht. Georgi Žukovi elu", inglise keelest tõlkinud Matti Piirimaa, Tallinn: Tänapäev, 2012, 382 lk; ISBN 9789949272754