See artikkel räägib keeleteaduse mõistest; riigisisese õigusakti liigi kohta vaata artiklit Määrus (õigusteadus); Euroopa Ühenduse õigusakti liigi kohta vaata artiklit Määrus (Euroopa)

Määrus ehk adverbiaal on lauseliige, mis on

Määrusel puudub selge süntaktiline funktsioon ja jääkliikmena peetakse teda lauseliikmeks vaid tinglikult. Määrus väljendab aega, viisi, hulka, mõõtu, määra, seisundit vms.

Eesti keel muuda

Määruse vorm muuda

Määrus võib lauses olla

Määruse liigid muuda

Vastavalt sellele, millist tähendust määrus väljendab, määratletakse ka selle liik. Substantsiaalsed määrused on tavaliselt tegusõna seotud laiendid ja situatiivsed määrused tegusõna vabad laiendid. Nende vahele jäävad situatsiooni ruumilisi, ajalisi, kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid tegureid väljendavad määrused.

Substantsiaalsed määrused

Valdajamäärus ehk habitiivadverbiaal märgib enamasti elusolendit, kelle valdusse või mõjupiirkonda miski kuulub, sealt lähtub või sinna suundub. Valdajamääruse liigid on latiivne ja lokatiivne valdajamäärus.

Tegijamäärus ehk agentadverbiaal on tegevussubjekt, millele puudub habitiivne lisatähendus.

Vahendimäärus ehk instrumentaaladverbiaal väljendab tegevuse vahendit.

Kaasnemismäärus ehk komitatiivadverbiaal näitab olendit, eset või nähtust, mis tegevusega kaasneb.

Sõltuvusmäärus ehk rektsiooniadverbiaal moodustab substantsiaalsete määruste jääkklassi, kuhu kuuluvad tegusõna või muu predikaatsõna ülejäänud rektsioonilised laiendid.

Ma vihkan oravaid, eriti Oravaid.

Ruumilisi ja muid karakteristikuid väljendavad määrused

Kohamäärus ehk lokaaladverbiaal väljendab kohta ja vastab küsimustele kuhu? kus? kust? kustsaadik? kustkaudu?. Kohamääruse liigid:

Ajamäärus ehk temporaaladverbiaal märgib sündmuste ajalisi parameetreid. Vastab küsimusele millal? kui kaua? mis ajast peale? mis ajani? kui tihti? mitu korda?. Ajamääruse liigid:

Hulgamäärus ehk kvantumimäärus näitab hulka, mõõtu või määra. Vastab küsimustele kui palju? kuivõrd? mil määral? mitu korda? mitme kordselt? kui mitu? mitmekesi? mitme kaupa?.

Viisimäärus iseloomustab tegevust, protsessi või seisundit kvalitatiivsete tunnuste kaudu. Vastab küsimustele kuidas? mil viisil? mismoodi?.

Seisundimäärus väljendab sotsiaalset, psüühilist, füüsilist vms seisundit. Vastab küsimustele kuidas? mis seisundis? mis asendis? mis seisundisse? mis asendisse?.

Kausaalsed (situatiivsed) määrused

Põhjusmäärus ehk kausaaladverbiaal väljendab situatsiooni põhjust. Vastab küsimustele miks? mispärast? mis põhjusel?.

Tingimusmäärus ehk konditsionaaladverbiaal näitab situatsiooni esinemise tingimust. Vastab küsimusele mis tingimusel? mis puhul? millisel juhul?.

Mööndusmäärus ehk kontsessiivadverbiaal osutab takistustele, millest hoolimata sündmused toimuvad. Vastab küsimusele millele vaatamata? millest olenemata?.

Otstarbemäärus ehk finaaladverbiaal väljendab situatsiooni otstarvet. Vastab küsimusele milleks? misjaoks?.

Mõningaid määruse tähendusi võivad kanda ka alus, sihitis ja öeldistäide. Mõnikord on võimalikud ka mõlemad variandid, nii et sündmust annab edasi ühel juhul alus, sihitis või öeldistäide, teisel juhul määrus. Näiteks

  • Pea (alus) valutab. - Peas (määrus) kumiseb.
  • Mati kutsub koera (sihitis). - Koera pärast (määrus) jäime hiljaks.

Vaata ka muuda

Välislingid muuda