Ava peamenüü

Ülekuulamine kohtumenetlusesRedigeeri

Kohtumenetluses on ülekuulamine üks teabe saamise viise, kus tunnistaja kuulatakse üle üksikasjalikult.

Ülekuulamist esineb nii kriminaal-[1] kui ka tsiviilmenetluses[2]. Ülekuulamiste kohta koostatakse ülekuulamisprotokoll.[3][4] Kohtumenetluses on kannatanu, kahtlustatava ja tunnistaja ütlused üheks tõendiliigiks.[5]

Ülekuulamise viisidRedigeeri

Üldjuhul toimub ülekuulamine silmast silma koos uurijaga, kuid on võimalus kohaldada ka kaugülekuulamist.[6]

Kaugülekuulamist saab kasutada juhtudel, kui[6]:

  • tunnistaja silmast silma ülekuulamine oleks põhjendamatult kallis;
  • muul viisil ülekuulamine võib olla ohtlik tema või kannatanu turvalisusele;
  • silmast silma ülekuulamine oleks muul viisil raskendatud;
  • isik viibib lühi- või pikaajaliselt välisriigis või ei ole muul viisil võimeline silmast silma kohtumiseks.

Ülekuulamise protokollimineRedigeeri

Ülekuulamise protokollimine on vajalik, et tagada osapoolte ühine arusaam kaasusest ja tunnistajate või kahtlustatava ütlustest.

Protokolli märgitakse ülekuulatava nimi ja isikuandmed ning tunnistajate puhul ka see, kuidas on seotud tunnistajal kahtlustatavaga. Kui ülekuulatav soovib, on tal õigus kirjutada oma käega enda tunnistus, kuid selle kohta tehakse eraldi märge protokolli.[7]

Ülekuulamise alguses on ülekuulajal kohustus seletada ülekuulatavale tema õigusi ja kohustusi ning selle kohta paluda ülekuulataval allkirjastada ka vastav märge protokollis.[8]

Ülekuulamise deponeerimineRedigeeri

Juhtudel, kui on alust arvata, et tunnistaja ütlused võivad muutuda edasise aja jooksul mõjutamise tõttu või, et hilisemal ajal oleks ülekuulamine oleks võimatu, on võimalik ülekuulamist salvestada hilisemaks taasesitamiseks.

Deponeerimisele kutsutakse ka prokurör, kaitsja, kahtlustatav ja tunnistaja. Deponeerimised korraldatakse eeluurimiskohtuniku juuresolekul. Ülekuulamise deponeerimisele osapoolte kutsumise eest vastutab menetluse osapool, kes deponeerimist esialgu taotles.[6]

Olukordades, kus kahtlustatava juuresolek on ohtlik tunnistaja turvalisusele, võib jätta kahtlustatava deponeerimisele kutsumata, seda ainult tunnistaja või prokuröri taotlusel.

Tunnistaja ülekuulamineRedigeeri

Tunnistajal on ülekuulamisel osalemine kohustuslik, sellest vabastavad ainult seadusest tulenevad erisused.

Isiklikel asjaoludel põhinevad erisused:

  • antavad ütlused võivad kuriteo või väärteo sooritamises seada tunnistaja ise kas kahtlustatavaks või süüdistatavaks[9];
  • tunnistaja on alaneja ja üleneja sugulane, õde, vend, poolõde, poolvend või tunnistaja on või on olnud abielus kas kahtlustatava või süüdistava õe, poolõe, venna või poolvennaga[10];
  • tunnistaja ja kahtlustatav või süüdistaja on teineteisele võõras-või kasuvanemad ning võõras-või kasulapsed ning lapsendajad või lapsendatud[10];
  • tunnistaja või tunnistaja laps on või on olnud kahtlustatava või süüdistatava abikaasa või temaga püsivas kooselus[10];
  • tunnistaja on asjaoludega kokku puutunud ajakirjandusliku töö kaudu ning seejuures võib tunnistus avaldada informatsiooni salajase allika kohta[11].

Ameti-ja kutsetegevusest tulenevate asjaolude puhul ülekuulamisest keelduda saavad järgnevad ametiisikud:

  • vaimulikud, kes töötavad Eestis registreeritud usuorganisatsioonis, või vaimulike abipersonal;
  • kaitsjad ja notarid ning nende abipersonal[12];
  • tervishoiutöötajad, farmatseudid ja nende abipersonal, kui kaasus puudutab isiku päritolu, kunstlikku viljastamist, tervist või perekonda[12];
  • ametiisikud, kellel on seadusest tulenev ametisaladuse hoidmise kohustus[12];
  • ametiisikud, kes võivad oma tunnistuses puudutada asjaolusid, mille suhtes kohaldatakse riigisaladuse seadust[13].

Tunnistajana isikute ülekuulamise erisusedRedigeeri

Tunnistaja elukohta, ametit, töökohta või õppeasutust ei protokollita koos muu kaasusi asjaolusid puudutava teabega, vaid lisatakse protokolli juurde suletud ümbrikus.[14]

Alaealisi isikuid üle kuulates tuleb neile läheneda erinevalt kui täisealistele.

Alla neljateistkümneaastaste tunnistajate juures võib ülekuulamisel osaleda erialase väljaõppega ametiisik, näiteks nagu sotsiaaltöötaja või lapse eestkostja või vanem.[15]

Samamoodi tuleb vaimupuude, psüühikahäirete, kõne-või meelepuudega inimestele läheneda pidades silmas seadusest tulenevaid tingimusi. Eelpool mainitud tunnistajaid peab üle kuulama kuni kümneaastasi lapsi eraldi väljaõppega uurija või peab olema ülekuulamisel juures psühholoog, lastekaitsetöötaja, õpetaja või sotsiaaltöötaja.[16]

Tähelepanu tuleks pöörata ka sellele, et alaealiste ülekuulamised, mis on seotud perevägivalla või seksuaalse väärkohtlemisega, vajavad samuti eraldi tähelepanu ning seejuures on vaja ka eriväljaõppega ametiisiku juuresviibimist, kui tunnistaja on noorem kui neljateistkümneaastane.[16]

Tsiviilmenetluses on tunnistajatele ka lubatud maksta tasu. Tasu sõltub sellest, kas ja kui palju töötasu on jäänud tunnistajal menetluse kulgemise tõttu jäänud tasumata.[17]

Kahtlustatava ülekuulamineRedigeeri

Kahtlustataval ei ole kohustust anda ülekuulamisel tunnistusi.

Ülekuulamise alguses seletatakse kahtlustatavale, milles teda kahtlustatakse[18] ning, et antud ütlusi võidakse kasutada tema vastu[19]. Kahtlustatavalt küsitakse ülekuulamise käigus, kas ta on toime pannud kuriteo, milles teda kahtlustatakse, ning pakutakse juhtunu kohta oma sõnadega ütlusi anda.[18]

Kahtlustavat üle kuulates märgitakse protokolli ka kahtlustatava elukoht ja kutse ning tegevus. Kahtlustatava ülekuulamise protokolli märgitakse ka see, milles kahtlustatavat süüdistati ning antud kuriteo klassifikatsioon.[7]

Kohtuliku ülekuulamise psühholoogilised aspektidRedigeeri

Ülekuulamise läbiviimisel on oluline, et läbiviija oleks ülekuulatava suhtes aus ja näitaks välja mõistmist.

Ülekuulaja ei tohi olla umbusklik, ega vaielda vastu informatsioonile, mis tundub olevat tema jaoks vale, kuid mille vastu ei ole tal antud hetkel tõendeid. Ülekuulaja peab suutma tekitada ülekuulatavaga usaldusliku suhte. See kõik on eriti on oluline kui tegemist ei ole seadusest tulenevate ülekuulamisjuhtumitega, vaid ülekuulaja sooviga leida uusi juhtnööre või viise tõenditeni jõudmiseks.[20]

Ülekuulamise taktika töötatakse välja juba enne ülekuulamist, et valmistuda tekkida võivateks olukordadeks või ootamatusteks.[21]

Ülekuulamisel tuleb käituda viisil, mis ei haavaks tunnistaja või süüdistatava au ja väärikust. Seejuures ei tohi kasutada meetmeid, mis võivad olla vägivaldsed või mingil muul määral mõjutada isiku mälu toimimist.[22]

Taktikalisi võtteid, mida ülekuulamisel kasutatakse, on mitmeid. Ülekuulaja võib kasutada nii võtteid, mis on mõeldud selle jaoks, et tagada efektiivne menetlustoimingite läbiviimine, kuid ka võtteid, mille põhiidee on ülekuulatavaga emotsionaalse sideme saavutamine ja usalduse tekitamine. [23]

Need võtted on rajatud nii täppisteadustele (näiteks matemaatika) kui ka psühholoogiale ja loogikale.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Kriminaalmenetluse seadustik 2. jagu
  2. Tsiviilkohtumenetluse seadustik 27. jagu
  3. KrMS §74
  4. TsMS §76
  5. KrMS §63 lg 1
  6. 6,0 6,1 6,2 KrMS §69
  7. 7,0 7,1 KrMS §76
  8. KrMS §146 lg 2
  9. KrMS §71 lg 2
  10. 10,0 10,1 10,2 KrMS §71 lg 1
  11. TsMS §257 lg 4
  12. 12,0 12,1 12,2 KrMS §72 lg 1
  13. KrMS § 73 lg 1
  14. KrMS §74 lg 2
  15. TsMS §261 lg 1
  16. 16,0 16,1 KrMS §70
  17. TsMS §152
  18. 18,0 18,1 KrMS §75 lg 3
  19. KrMS §75 lg 2
  20. U. Krüger. Ülekuulamine kohtueelses menetluses. Õiguslikud aspektid. Tallinn: Sisekaitseakadeemia 2008. Lk 9-10.
  21. R. Öpik. Kriminalistikaline taktika ja tehnoloogia. Tallinn: Sisekaitseakadeemia 2008. Lk 8
  22. KrMS §64 lg 1
  23. R. Öpik. Kriminalistikaline taktika ja tehnoloogia. Tallinn: Sisekaitseakadeemia 2008. Lk 12