NSV Liidu Ülemnõukogu

NSV Liidu Ülemnõukogu (vene keeles Верховный Совет СССР, Verhovnõi Sovet SSSR) oli Nõukogude Liidu kõrgeim riigivõimuorgan (rahvaesindusorgan).

NSV Liidu Ülemnõukogu

Nõukogude Liidu vapp
Lühend	NSVL ÜN
Asutatud	1936
Tegevuse lõpetanud	1991
Peakorter	Moskva
Asukoht	Moskva
Tegevuspiirkond	Nõukogude Liit
Juhtkond	NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium

Ülemnõukogu ülesanded ja volitused

Ülemnõukogu otsustas põhiseaduste kehtestamise ja muutmise, uute liiduvabariikide vastuvõtu NSV Liitu ning kogu riigi majanduse ja ühiskonna arendamise plaanide ja riigieelarve kinnitamise, kehtestas NSV Liidu seadused ja moodustas valitsuse – NSV Liidu Ministrite Nõukogu.

Ülemnõukogu valiti 5 aastaks. See koosnes kahest neljaks aastaks valitud kojast – Liidunõukogust ja Rahvuste Nõukogust (alates 5. septembrist 1991 Vabariikide Nõukogust), mõlemas oli võrdne arv rahvasaadikuid NSV Liidu Ülemnõukogu istungjärke peeti kaks korda aastas. Ülemnõukogu istungid toimusid Kremli Suures Palees.

Nõukogude Liidu Konstitutsiooni kohaselt:

• §108. NSV Liidu kõrgeim riigivõimuorgan on NSV Liidu Ülemnõukogu.

NSV Liidu Ülemnõukogu on õiguspädev otsustama kõiki küsimusi, mis on käesoleva konstitutsiooniga arvatud NSV Liidu võimkonda. NSV Liidu konstitutsiooni vastuvõtmist ja selles muudatuste tegemist, uute vabariikide NSV Liidu koosseisu vastuvõtmist ning uute autonoomsete vabariikide ja autonoomsete oblastite moodustamise kinnitamist, NSV Liidu majandusliku ja sotsiaalse arengu riiklike plaanide ja NSV Liidu riigieelarve ning nende täitmise aruannete kinnitamist, talle aruandekohustuslike NSV Liidu organite moodustamist teostab eranditult NSV Liidu Ülemnõukogu. NSV Liidu seadused võetakse vastu NSV Liidu Ülemnõukogu poolt või rahvahääletusel (referendumil), mis korraldatakse NSV Liidu Ülemnõukogu otsusel.

• §109. NSV Liidu Ülemnõukogu koosneb kahest kojast: NSV Liidu ÜN Liidunõukogust ja NSV Liidu ÜN Rahvuste Nõukogust.

NSV Liidu Ülemnõukogu ja kojad on üheõiguslikud.

• §110. Liidunõukogu ja Rahvuste Nõukogu saadikute arv on võrdne.

Liidunõukogu valitakse võrdse rahvaarvuga valimisringkondade järgi. Rahvuste Nõukogu valitakse järgmiste normide alusel: 32 saadikut iga liiduvabariigi, 11 saadikut iga autonoomse vabariigi, 5 saadikut iga autonoomse oblasti ja üks saadik iga autonoomse ringkonna poolt. Liidunõukogu ja Rahvuste Nõukogu võtavad nende poolt valitavate mandaatkomisjonide esildusel vastu otsuse saadikute volituste õigekstunnistamise kohta, valitsemisseadusandluse rikkumise juhul aga tunnistavad üksikute saadikute valimised kehtetuks.

• §112. NSV Liidu Ülemnõukogu istungjärgud kutsutakse kokku kaks korda aastas.

Erakorralised istungjärgud kutsub kokku NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium omal algatusel, samuti ühe liiduvabariigi või ükskõik kumma koja vähemalt kolmandiku saadikute ettepanekul. NSV Liidu Ülemnõukogu istungjärk koosneb kodade eraldi ja ühistest istungitest, nendevahelisel ajal aga kodade alatiste komisjonide või NSV Liidu Ülemnõukogu komisjonide istungitest. Istungjärk avatakse ja lõpetatakse kodade eraldi või ühistel istungitel.

• §113. NSV Liidu Ülemnõukogus seaduste algatamise õigus kuulub Liidunõukogule ja Rahvuste Nõukogule, NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumile, NSV Liidu Ministrite Nõukogule, liiduvabariikidele nende kõrgemate riigivõimuorganite kaudu, NSV Liidu Ülemnõukogu komisjonidele ja tema kodade alatistele komisjonidele, NSV Liidu Ülemkohtule ja NSV Liidu peaprokurörile.

• §126. NSV Liidu Ülemnõukogu kontrollib kõigi talle aruandekohustuslike riigiorganite tegevust.

NSV Liidu Ülemnõukogu moodustab NSV Liidu Rahvakontrolli Komitee, kes juhib rahvakontrolliorganite süsteemi. Rahvakontrolliorganite korraldus ja tegevuse kord määratakse kindlaks seadusega rahvakontrolli kohta NSV Liidus.

Ajalugu

Läbi aegade kandis Nõukogude Venemaa ja Nõukogude Liidu kõrgeim valitav võimuorgan nimetusi:

• 1917–1922 Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee ja selle juhtorgan Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee Presiidium;
• 30. detsember 1922 – 17. jaanuar 1938 NSV Liidu Kesktäitevkomitee ja selle juhtorgan NSV Liidu Kesktäitevkomitee Presiidium;
• 1938–1991 NSV Liidu Ülemnõukogu ja selle juhtorgan NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium;

Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee

Aastatel 1917–1922 tegutses Nõukogude Venemaa kõrgema võimuorganina Ülevenemaaline Tööliste, Soldatite, Talupoegade ja Kasakate Saadikute Nõukogu Kesktäitevkomitee (Всероссийский Центральный исполнительный комитет Советов рабочих, солдатских, крестьянских и казачьих депутатов, lühend ВЦИК) ehk Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee ja selle juhtorgan Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee Presiidium.

Kesktäitevkomitee tegutses ajavahemikul 8. november 1917 – 30. detsember 1922 Ülevenemaalise Tööliste, Soldatite, Talupoegade ja Kasakate Saadikute Nõukogu kongresside vaheaegadel alalise tööorganina, teostades nii seadusandlikku kui ka täidesaatvat võimu.

NSVL Kesktäitevkomitee

Ajavahemikul 30. detsember 1922 – 17. jaanuar 1938 tegutses kõrgeima võimuna NSV Liidu Kesktäitevkomitee (Центральный исполнительный комитет (ЦИК) Союза ССР).

Kesktäitevkomitee esimehed ja asetäitjad

• Lev Kamenev, 8. november (26. oktoobervkj) – 21. november (8. november vkj) 1917, Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee esimees;
• Jakov Sverdlov, 21. november (8. november vkj) 1917 – 16. märts 1919, Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee esimees;
• Mihhail Kalinin, 30. märts 1919 – 17. jaanuar 1938, Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee ja NSV Liidu Kesktäitevkomitee esimees

NSV Liidu Kesktäitevkomitee kaasesimehed NSV Liidu liiduvabariikidest:

• Grigori Petrovski, Ukraina NSV-st, 30. detsember 1922 – 17. jaanuar 1938,
• Aleksandr Tšervjakov, Valgevene NSV-st, 30. detsember 1922 – 16. juuni 1937,
• Nariman Narimanov, Taga-Kaukaasia SFNV-st 30. detsember 1922 – 19. märts 1925,
• Hasanfar Musabekov, Taga-Kaukaasia SFNV-st 19. märts 1925 – juuni 1937,
• Faizula Hodžajev, Usbeki NSV-st 21. mai 1925 – 27. juuni 1937,
• Nedirbai Aitakov, Turkmeeni NSV-st 21. mai 1925 – september 1937,
• Nusratullo Maksum, Tadžiki NSV-st 18. märts 1931 – 4. jaanuar 1934,
• Abdullo Rahimbajev, Tadžiki NSV-st 4. jaanuar 1934 – september 1937.

Kesktäitevkomitee sekretärid (1917–1938)

• Varlaam Avanessov, 28. oktoober 1917 – 8. juuli 1918,
• Avel Enukidze, 8. juuli 1918 – 3. märts 1935,
• Ivan Akulov, 3. märts 1935 – 9. juuli 1937,
• Aleksandr Gorkin, 9. juuli 1937 – 17. jaanuar 1938.

Ülemnõukogu Presiidiumi esimehed

 Pikemalt artiklis NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium

• Mihhail Kalinin, 17. jaanuar 1938 – 12. märts 1946, NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees;
• Nikolai Švernik, 19. märts 1946 – 15. märts 1953, NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees;
• Kliment Vorošilov, 15. märts 1953 – 6. mai 1960, NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees;
• Leonid Brežnev, 6. mai 1960 – 12. juuli 1964, NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees;
• Anastass Mikojan, 15. juuli 1964 – 5. detsember 1965, NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees;
• Nikolai Podgornõi, 9. detsember 1965 – 15. juuni 1977, NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees;
• Leonid Brežnev, 16. juuni 1978 – 10. november 1982, NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees;
• Juri Andropov, 12. jaanuar 1983 – 9. veebruar 1984, NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees;
• Konstantin Tšernenko, 11. aprill 1984 – 10. märts 1985, NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees;
• Andrei Gromõko, 2. juuli 1985 – 1. november 1988, NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees;
• Mihhail Gorbatšov, 1. oktoober 1988 – 25. mai 1989, NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees;
• Mihhail Gorbatšov, 25. mai 1989 – 15. märts 1990, NSV Liidu Ülemnõukogu esimees;
• Anatoli Lukjanov, 15. märts 1990 – 22. august 1991 NSV Liidu Ülemnõukogu esimees.

Liiduvabariikide ja autonoomsete vabariikide ülemnõukogud

Liiduvabariikide ja autonoomsete vabariikide ülemnõukogud valiti samuti 5 aastaks. Need otsustasid liiduvabariigi põhiseadust vastuvõtmist ja muutmist, vabariigi majanduse ja ühiskonna arendamise plaanide ja eelarve kinnitamist, vabariigi valitsuse moodustamist ning vabariigi seaduste kehtestamise üle.

Armeenia NSV Ülemnõukogu; Aserbaidžaani NSV Ülemnõukogu; Gruusia NSV Ülemnõukogu; Eesti NSV Ülemnõukogu,

Kasahhi NSV Ülemnõukogu Kirgiisi NSV Ülemnõukogu Leedu NSV Ülemnõukogu;

Läti NSV Ülemnõukogu; Moldaavia NSV Ülemnõukogu; Turkmeeni NSV Ülemnõukogu,

Tadžiki NSV Ülemnõukogu, Ukraina NSV Ülemnõukogu Usbeki NSV Ülemnõukogu Valgevene NSV Ülemnõukogu

Vaata ka

• Eesti NSV Ülemnõukogu
• Eesti NSV-st valitud NSV Liidu Ülemnõukogu liikmete loend
• NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium

Välislingid

• Верховный Совет СССР (1937–1990).