Ava peamenüü

Nõukogude kongressid (vene keeles Всероссийский Съезд Советов, Съезд Советов рабочих, крестьянских и солдатских депутатов) oli 20. sajandi aluses Euroopas ja Venemaa keisririigis tekkinud rahvaesinduste – nõukogude esindajate kõrgeim kogu, mida peeti ebakorrapäraselt vastavalt poliitilisele olukorrale.

Maailma esimeses sotsialistlikus riigis NSV Liidus oli rahvaesinduste – nõukogude konverentsid ja kongressid kõrgeim rahvaesindajate kogunemine ja kõrgeim riigivõim. Kongress kui kõrgeim seadusandlik võimuorgan valis Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee, Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee Presiidiumi ja büroo koosseisu.

Kuni 1918. aastani korraldasid eri huvigruppide esindajad:

  • töölised ja soldatid (Ülevenemaaline tööliste ja soldatite saadikute nõukogude kongress),
  • talupojad (Ülevenemaaline talupoegade saadikute nõukogude kongress),
  • raudteelased (vt I Ülevenemaaline raudteelaste kongress ja Ülevenemaaline raudteelaste ametiühingu Täitevkomitee Викжель) jt
iseseisvalt nõukogude saadikute kongresse, kuid pärast bolševike ainuparteisüsteemi kehtestamist Nõukogude Venemaal asendasid eri suunitlustega parteide ja huvigruppide saadikute nõukogude kongresse kommunistliku partei NLKP kongressid ja NSV Liidu Ülemnõukogu istungjärgud.

AjaluguRedigeeri

Pärast keiser Nikolai II välja antud 17. oktoobri manifesti (ja osaliselt ka 1905. aasta rahutuste ajal) asutati rahvaesindustena rahvakihtide ja kutseühingute esindusorganeid – nõukogusid. 1917. aastaks oli Venemaa Keisririigis välja kujunenud kaks suurimat, esseeride juhitavad Talupoegade Nõukogud (Talupoegade Saadikute Nõukogud) ja bolševike juhitavad Tööliste Nõukogud (Tööliste Saadikute Nõukogud). Pärast Petrogradi Nõukogu käskkirja nr 1 tekkisid ka soldatite ja madruste nõukogud, mis hiljem ühinesid bolševike juhtimisel Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogudeks.

I Ülevenemaalisel Nõukogude Kongressil osalesid 3.–24. juunini 1917 Petrogradis Tauria palees nõukogude tegevuses veel kõik sotsialistliku suunitlusega parteide esindused: esseerid (SR), bolševikud (VSDT(b)P) ja menševikud. Kongressil osales 1090 saadikut, kes esindasid 305 ühendatud tööliste, soldatite ja talupoegade Nõukogu, 53 kubermangu ja armee nõukogu, 21 organisatsiooni tegevarmeest, 8 tagalaväeosast ja 5 laevastiku organisatsiooni.

II Ülevenemaalisel Nõukogude Kongressil 7.9. novembril 1917 võeti VSDT(b)P survel vastu otsus kõrvaldada Venemaa Ajutine Valitsus ja sooritada riigipööre. Pärast Oktoobrirevolutsiooni võeti vastu kaks ajaloolist dekreeti: rahudekreet (ettepanek sõdivatele riikidele alustada rahuläbirääkimisi ilma kontributsioonideta jne.) ja maadekreet (tühistati mõisnike suurmaaomand, lubades maa talupoegadele jagamiseks.

III Ülevenemaalisel Nõukogude Kongressil 10.18. jaanuaril (vkj) (23.–31. jaanuaril) 1918 võeti vastu otsus Nõukogude asutuste moodustamise kohta ja kuulutati Venemaa Venemaa Nõukogude Sotsialistlikuks Föderatiivseks Vabariigiks (Vene SFNV).

Ülevenemaalised Nõukogude kongressidRedigeeri

NSV Liidu Nõukogude kongressidRedigeeri

Aasta Kongress Toimumise koht
I NSV Liidu Nõukogude Kongress Moskva
1924 II NSV Liidu Nõukogude Kongress Moskva

II NSV Liidu Nõukogude Kongress võttis 31. jaanuaril 1924 vastu esimese NSV Liidu Konstitutsiooni.

Eestimaa Nõukogude kongressidRedigeeri

Aasta Kongress Toimumise koht
5.9. august 1917 Eestimaa Nõukogude I Kongress Tallinn
7.–9. november 1917 Eestimaa Nõukogude II Kongress Tallinn
  Pikemalt artiklis Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee
  Pikemalt artiklis Eestimaa Kommunistlik Partei

ViitedRedigeeri