Pjotr Koševoi

Pjotr Kirillovitš Koševoi (21. (8.) detsember 1904 – 30. august 1976) oli NSV Liidu sõjaväelane, Nõukogude Liidu marssal.

Elukäik

Pjotr Koševoi sündis Hersoni kubermangus Aleksandria linnas, põlvnedes talupoegade perekonnast.

1920. aastal liitus Koševoi Punaarmeega, võttes osa Vene kodusõjast. 1927. aastal astus Koševoi ratsaväe kooli, kus teenis peamiselt juhtivatel ametikohtadel staabis. 1939. aastal lõpetas Frunze-nimelise sõjaakadeemia.

Enne 1941. aasta suvel puhkenud sõda NSV Liidu ja Saksamaa vahel, töötas diviisis staabiülemana, olles auastmelt polkovnik. Kuni 1943. aasta septembrini oli Koševoi laskurdiviisi ülem, pärast seda juhtis aga laskurkorpust ning viis läbi mitmeid sõjalisi manöövreid, paistes eriti silma lahingutes Sevastopoli ja Königsbergi pärast. Sõja lõpuks oli ta välja teeninud kindralleitnandi auastme. Vahetult pärast sõja lõppu peetud võiduparaadil esindas ta Punasel väljakul 3. Valgevene rinde üht esinduspolku.

Sõjajärgsel ajal oli mitmel ametikohal armees: armee komandör (1946–1955), Ida-Saksamaal asunud Nõukogude väegrupi ülemjuhataja esimene asetäitja (1955–1957), Siberi sõjaväeringkonna vägede juhataja (1957–1960), Kiievi sõjaväeringkonna juhataja (1960–1965) ning viimaks Ida-Saksamaal asetseva Nõukogude väegrupi ülemjuhataja (1965–1969).

1968. aastal Tšehhoslovakkias aset leidnud sündmuste käigus osales ka Koševoi juhitud 20. kaardiväe armee, mis suutis hõivata mitmeid objekte Prahas.

Oktoobris 1969 taandati Koševoi Ida-Saksamaal asetsenud Nõukogude vägede ülema ametipostilt ja asendati marssal Viktor Kulikoviga. Kuni oma surmani oli Koševoi kindralinspektori nominaalsel ametikohal NSV Liidu Kaitseministeeriumis.

Pjotr Kirillovitš Koševoi suri 30. augustil 1976 Moskvas ning on maetud Novodevitšje kalmistule.

Pjotr Koševoi oli kommunistliku partei liige 1925. aastast, NLKP Keskkomitee liige 1961–1971 ning NSV Liidu Ülemnõukogu saadik 1966–1974.

Auastmed

Aasta	Kuupäev		Auaste
1940	29. veebruar		polkovnik
1942	1. oktoober		kindralmajor
1944	17. mai		kindralleitnant
1954	31. mai		kindralpolkovnik
1964	13. aprill		armeekindral
1968	15. aprill		Nõukogude Liidu marssal

Tunnustus

• Nõukogude Liidu kangelane, kahekordne aunimetuse saaja (16. mai 1944, 9. aprill 1945)
• Lenini orden, viiekordne kavaler (17. detsember 1941, 16. mai 1944, 30. aprill 1945, 9. detsember 1964, 22. veebruar 1968)
• Oktoobrirevolutsiooni orden (4. detsember 1974)
• Punalipu orden, kolmekordne kavaler (3. november 1944, 15. november 1950, 21. veebruar 1969)
• Suvorovi orden, 2. klass (31. märts 1943)
• Kutuzovi orden, 2. klass, kahekordne kavaler (17. september 1943, 4. juuli 1944)
• Bogdan Hmelnitski orden, 1. klass (5. mai 1945)
• medal Vladimir Iljitš Lenini 100. sünniaastapäeva tähistamiseks
• medal "Leningradi kaitsmise eest"
• medal "Stalingradi kaitsmise eest"
• medal "Võidu eest Saksamaa üle Suures Isamaasõjas 1941–1945"
• juubelimedal "20 aastat võidust Suures Isamaasõjas 1941–1945"
• juubelimedal "30 aastat võidust Suures Isamaasõjas 1941–1945"
• medal "Königsbergi vallutamise eest"
• juubelimedal "30 aastat NSV Liidu relvajõude"
• juubelimedal "40 aastat NSV Liidu relvajõude"
• juubelimedal "50 aastat NSV Liidu relvajõude"
• medal "Leningradi 250. aastapäev"

Viited

Eelnev Nikolai Puhhov	Siberi sõjaväeringkonna ülemjuhataja 1957 – 1960	Järgnev Gleb Baklanov
Eelnev Ivan Konev	Saksamaal asuvate Nõukogude vägede ülemjuhataja 1965 – 1969	Järgnev Viktor Kulikov