Eesti Omavalitsus

Eesti Omavalitsus (saksa keeles Estnische Selbstverwaltung) oli teise maailmasõja ajal aastail 1941 kuni 1944 Saksa okupatsioonivägede poolt Eestis tsiviilvalitsemise teostamiseks moodustatud valitsus.

Eesti Omavalitsus
saksa keeles Estnische Selbstverwaltung
Lühend EOV
Asutatud 15. september 1941
Tegevuse lõpetanud 1944
Peakorter Tallinn
Asukoht Vallikraavi tänav 10 (võõrastemaja "Grand Hotell"), Tartu ( juuli 1941)
(august 1941 – september 1944), Tallinn
Tegevuspiirkond Eesti (v a Narva linn ja 4 valda)
Juhtkond Eesti Omavalitsuse juht (saksa keeles Der Erste Landesdirektor) Hjalmar Mäe
Emaorganisatsioon Eesti kindralkomissariaat
Next.svg Pikemalt artiklis Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)

Eesti Omavalitsuse moodustamineRedigeeri

Eesti Omavalitsuse nimetas ametisse 15. septembril 1941. aastal Väegrupi Nord tagalapiirkonna juhataja Franz von Roques, tehes Eesti Omavalitsusele ülesandeks teostada ülemjuhataja nimel tsiviilvalitsemist Eesti Vabariigis valitsenud seaduste kohaselt. Tagalaülemale jäi õigus tühistada või muuta Eesti Omavalitsuse otsuseid. Eesti Omavalitsus võis anda tagalaülema volitusel seadusejõulisi määrusi.

Eesti Omavalitsus taaskehtestas 14. oktoobril 1941 Eestis enne 21. juuni 1940. aasta "juunipööret" kehtinud Eesti Vabariigi seadused, mis olid jõus, kui ülimuslike Saksa seadustega ei olnud vastuolusid.

Saksa okupatsioonivõimud andsid ametlikult tsiviilvõimu üle Eesti Omavalitsusele 5. detsembril 1941 Tallinnas Kadrioru lossis toimunud üritusel, kus Saksa Okupeeritud Ida-alade Riigiministeeriumi Ida-alade Riigikomissariaadi riigikomissari Hinrich Lohse esindaja Martin Matthiessen nimetas ametisse Eesti kindralkomissariaadi kindralkomissari Karl Siegmund Litzmanni.

7. märtsil 1942 andis Ida-alade Riigiminister Alfred Rosenberg välja Eesti ala valitsemise kohta käiva Organisatsioonimääruse nr. 3, mille kohaselt pidi Saksa tsiviilvalitsus olema järelevalvevalitsuseks, otsene valitsemistegevus pidi jääma kohalike võimude pädevusse. Halduse juhtimine kuulus määruse järgi EOV Juhile ja direktoritele.

Eesti Omavalitsuse legitiimsusRedigeeri

Eesti Omavalitsus määrati ametisse Eestit okupeerinud Kolmanda Riigi Okupeeritud Ida-alade Riigiministeeriumi Ida-alade Riigikomissariaadi riigikomissari poolt koos Saksa vägedega Eestisse jõudnud ning eelnevalt vastavalt Saksa Riigi poliitilise juhtkonna poolt välja valitud isikutest – Eesti Omavalitsuse juht Hjalmar Mäe oli lahkunud Eestist 1941. aastal "järelümberasumise" käigus Saksamaale.

Eestis asus 1941. aasta sügisel pärast Tallinna vallutamist Saksa vägede poole ka endine I Riigivolikogu esimees 1938–1939 ja Eesti Vabariigi peaminister aastatel 1939–1940 Jüri Uluots, kellele 21. juunil 1940 langesid Vabariigi Presidendi ülesanded ja kes ainsana viimase Eesti Vabariigi Valitsuse koosseisust suutis vältida arreteerimist Nõukogude julgeolekuasutuste poolt.

1941. aasta juulis püüdis Jüri Uluots ametisse nimetada uut Eesti Vabariigi Valitsust, mis ebaõnnestus, kuna Saksamaa ei tunnustanud Eesti iseseisvust.

Eesti Omavalitsuse koosseisRedigeeri

Eesti kindralkomissariaadi kindralkomissar Karl Siegmund Litzmann nimetas ametisse EOV Juhi ja Eesti Omavalitsuse direktorid kinnitas ametisse kindralkomissar (S. Litzmann), Eesti Omavalitsuse juhi ettepanekul ja vabastas neid ametist ka Eesti Omavalitsuse juhi ettepanekul. Nendest Mäe, Angelus ja Vendt olid Saksamaa kodanikud.

Nimi Ametikoht pilt Ametiaeg Asukoht
Hjalmar Mäe Eesti Omavalitsuse juht
haridus- ja kohtudirektor		 15. september 1941 – 1944 Tõnismägi 11, Tallinn
Oskar Angelus sisedirektor   15. september 1941 – 1944 Tõnismägi 9 /Pagari tänav 1, Tallinn
Oskar Öpik kohtudirektor 28. jaanuar 1943 – 1944 Pärnu maantee 7, Tallinn
Alfred Vendt majandus- ja transpordidirektor 15. september 1941 – 1944 Kiriku tänav 6, Tallinn
Hans Saar põllutöödirektor 15. september 1941 – 1944 Pikk tänav 40, Tallinn
Otto Leesment sotsiaaldirektor 15. september 1941 – 1944 Olevimägi 14, Tallinn
Arnold Radik tehnikadirektor 1. juuni 1942 – 1944
Aksel Mei arvekontrolli juhataja
Johannes Soodla Relva-SS-i Eesti SS-leegioni Kindralinspektuuri kindralinspektor

Eesti Omavalitsuse haldusasutusedRedigeeri

  • Eesti Omavalitsuse Sekretariaat. Sekretariaat oli esialgu Haridusdirektooriumi struktuuriüksus, Voldemar Tartu juhitav asutus korraldas EOV Juhi suhtlemist teiste, nii saksa kui eesti asutustega, korraldas EOV koosolekute asjaajamist, koostas EOV Juhi eelarvekavasid, pidas EOV teenistujate toimikuid, arhiivi jms.
  • Arvekontroll. Arvekontroll eelkäijaks oli 1.06.1942 iseseisvunud Sisedirektooriumi Kontrollvalitsus ja peakontrolör Aksel Mei juhitud asutus täitis enam-vähem eelneneud eesti Vabariigi Riigikontrolli ülesandeid.
  • Rahvakasvatuse Peavalitsus. Rahvakasvatuse Peavalitsus eraldati 1. detsembril 1942 Haridusdirektooriumi koosseisust, Peavalitsust juhtis Boris Meret ja see tegeles peamiselt poliitilise kasvatustöö, propagandaga, tsensuuri, spordi korraldamisega jms.
  • Eesti Hindadeasutus. Eesti Hindadeasutus loodi 15. juunil 1942 Eesti kindralkomissariaadi kindralkomissari Karl Siegmund Litzmanni poolt, seda juhtis hindadedirektorina endine põllutöödirektor Hans Saar. Asutus tegeles varade, kaupade ja teenuste hindade järelevalvega.
  • Noorte Peastaap. Noorte Peastaap oli Haridusdirektooriumi noorsoo osakonna järeltulija ning tegeles noorsooküsimustega.
  • Metsade Keskvalitsus (Riigimetsade Valitsus) Keskvalitsuse ülesandeks oli kõigi riigimetsade valitsemine ja majandamine, kogukonna- ja erametsade järelevalve, metsanduse ja jahinduse edendamine, puidutöötlemine ja turustamine ning looduskaitse korraldamine. Eraldati Majandus- ja Rahandusdirektooriumist 28. detsembril 1942. aastal.
  • Põllumajanduse Keskvalitsus.Majandus- ja Rahandusdirektooriumi koosseisust eraldati 1. jaanuaril 1943 Põllumajanduse Peavalitsus ning Turukorraldusvalitsus ja moodustati neist EOV Juhile alluv Põllumajanduse Keskvalitsus. Põllumajanduse Keskvalitsus (1943–1944) allutati vahetult Eesti Omavalitsuse juhile Hjalmar Mäele, 15. juulist 1943 aga Eesti kindralkomissar Karl-Siegmund Litzmannile.

EOV SisedirektooriumRedigeeri

Eesti Omavalitsuse Sisedirektoorium
saksa keeles Das Direktorium für Innere Verwaltung
Asutatud 1941
Tegevuse lõpetanud 1944
Peakorter Tallinn
Asukoht Tõnismägi 9 / Pagari tänav 1, Tallinn
Tegevuspiirkond Eesti (v a Narva linn ja 4 valda)
Juhtkond sisedirektor Oskar Angelus
Emaorganisatsioon Eesti kindralkomissariaat
  Pikemalt artiklis Eesti Omavalitsuse Sisedirektoorium

EOV HaridusdirektooriumRedigeeri

Eesti Omavalitsuse Haridusdirektoorium
saksa keeles Das Direktorium für Bildungswesen
Asutatud 1941
Tegevuse lõpetanud 1944
Peakorter Tallinn
Asukoht Tõnismägi 11, Tallinn
Tegevuspiirkond Eesti (v a Narva linn ja 4 valda)
Juhtkond haridusdirektor Hjalmar Mäe
haridusdirektori abi Aleksander Massakas
haridusdirektori abi Egon Leonhard Pallon
Emaorganisatsioon Eesti kindralkomissariaat

Eesti Omavalitsuse Haridusdirektoorium moodustati 1. juunist 1942, kui Haridus- ja Kohtudirektoorium jagati kaheks iseseisvaks asutuseks. Asukoht Tõnismägi 11, Tallinn

EOV KohtudirektooriumRedigeeri

Kohtudirektooriumile allus taastatud endine kohtusüsteem – jaoskonna-, ringkonnakohtud, kohtupalat, kuid v.a Riigikohus. Eesti kohtud arutasid vaid kriminaal- ja tsiviilasju, neis toimus töö peamiselt EV seaduste alusel[1].

1. juunist 1942 jagati Haridus- ja Kohtudirektoorium kaheks iseseisvaks asutuseks

EOV Majandus- ja TranspordidirektooriumRedigeeri

Eesti Omavalitsuse Majandus- ja Transpordidirektoorium (saksa keeles Direktorium für Wirtschaft und Transportwesen) loodi 1941. aasta septembris ja reorganiseeriti 1. juunist 1942 Majandus- ja Rahandusdirektooriumiks.

  • juhatus,
  • Administratiivosakond,
  • Finantsvalitsus, juhataja Artur Keller (1. september 1941 –)
    • Finantsvalitsuse maksude osakond, juhataja Härm Reelaid (9. september 1941 –)
    • Finantsvalitsuse eelarve osakond, juhataja Paul Raudsepp (4. september 1941 –)
  • Tööstusvalitsus, juhataja Arnold Radik (1. september 1941 –)
  • Kaubandusvalitsus,
    • Hindade osakond, juhataja Teodor Endre (ka kaubandusvalitsuse asejuhataja)
  • Pangandus- ja kindlustusvalitsus
  • Transpordi ja Liikluse Valitsus
  • Veeteede amet,
  • Eesti Statistikavalitsus,
  • Omavalitsuse keskarvepidamise osakond,
  • Sõjakahjude hindamise peaamet,
  • Majanduslike uurimiste büroo,
1942. aasta maist, turukorralduse ja varustuse osakond[2]

EOV Majandus- ja RahandusdirektooriumRedigeeri

Eesti Omavalitsuse Majandus- ja Rahandusdirektoorium (saksa keeles Das Direktorium für Wirtschaft und Finanzen) moodustati 1. juunist 1942 reorganiseeritud Majandus- ja Transpordidirektooriumist. MRDga liideti Põllutöödirektoorium ja Sotsiaaldirektooriumi tööosakond. Veeteede, vesiehituse ja tehnilise järelevalve korraldamine anti loodud Tehnikadirektooriumi pädevusse. MR direktooriumis loodi 9 osakonda, valitsust ja ametit. Majandus- ja Rahandusdirektoorium lõpetas tegevuse 1944. aasta septembris.

  • Üldfinants- ja Krediidinduse Peaamet
  • Tehnika Peaamet
  • Majanduse Peavalitsus (1. jaanuaril 1943 liideti kaubanduse, tööstuse, varustuse, transpordi ja tööjõukorralduse valdkonnad majanduse peavalitsusse)
    • Majanduse Peavalitsuse mäeosakond
  • Kaubandusvalitsus (1. jaanuaril 1943 liideti kaubanduse valdkond majanduse peavalitsusse)
  • Metsade Peavalitsus
  • Maksude Valitsus
  • Ehitus-Teede Valitsus
  • Ehitusvalitsus
  • Veeteede ja Sadamate Valitsus
  • Eesti Raudteede Valitsus
  • Eesti Posti-Telegraafi-Telefonitalitus
  • Kodumajandusamet
  • Tehnilise Järelevalve Valitsus
  • Tööosakond
  • Metsade valitsus (1941–1942), 1. jaanuaril 1943 eraldati MR direktooriumi koosseisust ja moodustati iseseisev Metsade Keskvalitsus.
  • Põllumajanduse Peavalitsus (1941–1942), 1. jaanuaril 1943 eraldati MR direktooriumi koosseisust Põllumajanduse Peavalitsus ning Turukorraldusvalitsus ja moodustati neist EOV Juhile, Hjalmar Mäele alluv Põllumajanduse Keskvalitsus.
  • Eesti Statistika Valitsus
  • Mäeosakond, juhataja august 1941 – september 1944 Oskar Vuht[3]
  • Arvekontroll

EOV TehnikadirektooriumRedigeeri

Eesti Omavalitsuse Tehnikadirektoorium (saksa keeles Das Direktorium für Technik) moodustati 1. juunist 1942 senise Põllutöödirektooriumi ning Majandus- ja Transpordidirektooriumi veeteede, vesiehituse ja tehnilise järelevalve aladest ning Sisedirektooriumi Ehitusvalitsusest.

EOV PõllutöödirektooriumRedigeeri

Põllutöödirektoorium ning Majandus- ja Transpordidirektoorium liideti 1. juunist 1942 Majandus- ja Rahandusdirektooriumiks ja MRDga liideti Põllutöödirektoorium ja Sotsiaaldirektooriumi tööosakond.

Eesti Rahva Ühisabi
Asutatud 11. september 1941
Tegevuse lõpetanud 1944
Peakorter Tallinn
Tegevuspiirkond Eesti (v a Narva linn ja 4 valda)
Juhtkond President Hjalmar Mäe, abipresident Hans Leesment (1941–1942)
direktor Otto Leesment
(1. juuni 1942–1944)
Emaorganisatsioon Eesti kindralkomissariaat

EOV Sotsiaaldirektoorium (1941–1942)Redigeeri

1. juunist 1942 liideti Sisedirektoorium ja Sotsiaaldirektoorium, jätkates tegevust Sisedirektooriumina.

MaavanemadRedigeeri

Koos Eesti Omavalitsuse koosseisu määramisega määrati ka sama käskkirjaga maavanemad ja linnapead.

Eesti Omavalitsuse haldusjaotus vastas Eesti haldusjaotuseleː

Maavalitsused
Linnavalitsused

Eesti SS-leegioni KindralinspektuurRedigeeri

Eesti SS-leegioni Kindralinspektuur
 
Asutatud 1944
Tegevuse lõpetanud 1944
Peakorter Tallinn
Asukoht Toompea loss, Lossi plats 1a
Juhtkond Relva-SS-i eesti vabatahtlike leegioni kindralinspektor SS-Brigadeführer Johannes Soodla

1944. aastal moodustati ka eestlastest moodustatud sõjaväeüksuste (Relva-SSi Eesti Leegion, kaitsepataljonide ja Piirikaitserügementide) tagalategevuse koordineerimiseks Eesti SS-leegioni Kindralinspektuur (Generalinspektion). Kindralinspektuur moodustas ka Eesti Vabariigi aegse riigikaitsekontseptsiooni (Vaata Eesti sõjaväe ja Sõjaministeeriumi organisatsioon (1939)) alusel sõjaväeringkonnad.

Kindralinspektuuris teenisid:

Eesti Omavalitsuse tegevusRedigeeri

1942. aastaRedigeeri

  • 8. märtsil ilmus H. Mäe üleskutse: "Kogugem rinde jaoks värvilist metalli!" ning kuulutati välja seemnevilja kogumise aktsioon. Kokku saadi 836.000 kg. viljaseemet, mis jagati välja kannatada saanud taludele;
  • 1. mail hakkas kehtima Omavalitsuse poolt Eesti Vabariigi seaduste järgi tegutsenud poliitiline- ja kriminaalpolitsei organisatsiooni reorganiseerimine – Polpol ja Kripo nimetati ümber julgeolekupolitseiks ja allutati de jure otse Eesti Omavalitsuse juhile. Välipolitsei jäi endiselt Sisedirektooriumi Politsei ja Omakaitse Valitsuse alluvusse. 1941. aastal moodustatud Kriminaalkohtute asemel alusid tegevust Ringkonna- ja Jaoskonnakohtud;
  • 3. mail pidas H. Mäe kõne Narvas, kus teatas, et Eesti piir saab ulatuma Ilmjärveni ja Narva on tulevase Eesti pealinn. Et seda maa-ala elanikega täita, on vaja suurendada eesti rahva arvu. 20 aasta pärast peab eestlasi olema 2 miljonit ja 50 aasta pärast 3 miljonit;
  • 30. mail kuulutas majandus- ja transpordidirektor Alfred Vendt välja linlaste põllutöödele saatmise suuraktsiooni, mille kohaselt pidid maale põllutööle kõik 16–55 aasta vanused kodanikud, kes pole linnas töökohaga seotud;
  • 30. juunil ilmus Omavalitsuse määrus välipolitsei ja Omakaitse struktuuride kohta, millega moodustati Tallinna, Harju-Järva, Viru, Tartu, Võru-Valga, Petseri, Pärnu-Viljandi, Saare-Lääne ja Raudtee Prefektuurid;
  • 28. augustil – Tallinna "vabastamise" aastapäeval tegi piirkonnakomissar Karl-Siegmund Litzmann teatavaks, et Führer Adolf Hitler on andnud nõusoleku Eesti Leegioni asutamiseks. Omavalitsuse juht H. Mäe kuulutas välja vabatahtliku eestlaste astumise Saksa Relva-SS vägedesse;

1943. aastaRedigeeri

  • 30. märtsil ilmus Omavalitsuse juhi H. Mäe korraldus, mis kohustas kõiki reservohvitsere ja allohvitsere astuma vabatahtlikult Eesti Leegioni;
  • 17. juulil avaldati Omavalitsuse juhi määrus, mis lubas kutsuda 17–45 aasta vanuseid meeskodanikke Omakaitse teenistusse piiramatuks ajaks;
  • 27. oktoobril teavitas Omavalitsuse juht H. Mäe 1925. aastal sündinud noormeeste sundmobilisatsioonist;
  • 12. detsembril avaldati määrus 1924. aastal sündinud meeste moblisatsiooni kohta;

1944. aastaRedigeeri

11. juulil 1944 andis väegrupi „Nord” ülemjuhataja jalaväekindral Johannes Frießner Hitleri volitusel korralduse, millega täidesaatev võim Eestis, Lätis ja Leedus anti alates 12. juuli keskööst armeede ülemjuhatajatele, sealhulgas Põhja-Lätis ja Lõuna-Eestis 18. armee ülemjuhatajale ning Põhja-Eestis, Viru-, Järva- ja Harju maakondades ning Tartu maakonna põhjaosas armeegrupi „Narwa” ülemjuhatajale. Eesti kindralkomissariaadi kindralkomissar Karl-Siegmund Litzmann allutati otse väegrupi „Nord” ülemjuhatajale. Eesti Omavalitsus Hjalmar Mäe juhtimisel jäi kindralkomissari alluvusse, kuid Eesti Omavalitsuse asutused allusid vastavalt asukohale ka 18. armee ja armeegrupi „Narwa” ülemjuhatajatele.

16. septembril andis Hitler loa taganemiseks Mandri-Eestist. 17. septembril lõpetasid tegevuse Eestimaa kindralkomissari ametkond ja Eesti Omavalitsus ning kogu võim läks sõjaväelastele.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. ↑ Eesti kohtud alustavad tegevust, Sakala (1878-1940), Number 37, 6 March 1942
  2. ↑ Majandus- ja Rahandusdirektoorium 1941-1944, Eesti Riigiarhiiv, ERA.R-66.
  3. ↑ Toimetas ja kujundas Enno Reinsalu, Mäeinstituut 75, Tallinna Tehnikaülikool, Oktoober 2013, lk 69
  4. ↑ "Petserimaal uus maavanem". Eesti Sõna nr 160, 13. juuli 1944, lk 3
  5. ↑ TLÜAR väliseesti isikud Saluste, Anton
  6. ↑ TLÜAR väliseesti isikud Tiivel, Ernst

VälislingidRedigeeri

KirjandusRedigeeri

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eesti_Omavalitsus&oldid=5795295"