Vikipeedia

Eesti Omavalitsus

Eesti Omavalitsus (saksa keeles Estnische Selbstverwaltung) oli teise maailmasõja ajal aastail 1941 kuni 1944 Saksa okupatsioonivägede poolt Eestis tsiviilvalitsemise teostamiseks moodustatud valitsus.

Eesti Omavalitsus
Lühend EOV
Asutatud 1941
Tegevuse lõpetanud 1944
Peakorter Tallinn
Asukoht Vallikraavi tänav 10 (võõrastemaja "Grand Hotell"), Tartu ( juuli 1941)
(august 1941 – september 1944), Tallinn
Tegevuspiirkond Eesti (v a Narva linn ja 4 valda)
Juhtkond Eesti Omavalitsuse juht (saksa keeles Der Erste Landesdirektor) Hjalmar Mäe
Emaorganisatsioon Eesti kindralkomissariaat
Next.svg Pikemalt artiklis Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)

Eesti Omavalitsuse moodustamineRedigeeri

Eesti Omavalitsuse nimetas ametisse 15. septembril 1941. aastal Väegrupi Nord tagalapiirkonna juhataja Franz von Roques, tehes Eesti Omavalitsusele ülesandeks teostada ülemjuhataja nimel tsiviilvalitsemist Eesti Vabariigis valitsenud seaduste kohaselt. Tagalaülemale jäi õigus tühistada või muuta Eesti Omavalitsuse otsuseid. Eesti Omavalitsus võis anda tagalaülema volitusel seadusejõulisi määrusi.

Eesti Omavalitsus taaskehtestas 14. oktoobril 1941 Eestis enne 21. juuni 1940. aasta "juunipööret" kehtinud Eesti Vabariigi seadused, mis olid jõus, kui ülimuslike Saksa seadustega ei olnud vastuolusid.

Saksa okupatsioonivõimud andsid ametlikult tsiviilvõimu üle Eesti Omavalitsusele 5. detsembril 1941 Tallinnas Kadrioru lossis toimunud üritusel, kus Saksa Okupeeritud Ida-alade Riigiministeeriumi Ida-alade Riigikomissariaadi riigikomissari Hinrich Lohse esindaja Martin Matthiessen nimetas ametisse kindralkomissari Karl Siegmund Litzmanni.

Eesti Omavalitsuse legitiimsusRedigeeri

Eesti Omavalitsus määrati ametisse Eestit okupeerinud Kolmanda Riigi Okupeeritud Ida-alade Riigiministeeriumi Ida-alade Riigikomissariaadi riigikomissari poolt koos Saksa vägedega Eestisse jõudnud ning eelnevalt vastavalt Saksa Riigi poliitilise juhtkonna poolt välja valitud isikutest – Eesti Omavalitsuse juht Hjalmar Mäe oli lahkunud Eestist 1941. aastal "järelümberasumise" käigus Saksamaale.

Eestis asus 1941. aasta sügisel pärast Tallinna vallutamist Saksa vägede poole ka endine I Riigivolikogu esimees 1938–1939 ja Eesti Vabariigi peaminister aastatel 1939–1940 Jüri Uluots, kellele 21. juunil 1940 langesid Vabariigi Presidendi ülesanded ja kes ainsana viimase Eesti Vabariigi Valitsuse koosseisust suutis vältida arreteerimist Nõukogude julgeolekuasutuste poolt.

1941. aasta juulis püüdis Jüri Uluots ametisse nimetada uut Eesti Vabariigi Valitsust, mis ebaõnnestus, kuna Saksamaa ei tunnustanud Eesti iseseisvust.

Eesti Omavalitsuse koosseisRedigeeri

Eesti Omavalitsuse direktoreid kinnitas ametisse kindralkomissar (S. Litzmann), Eesti Omavalitsuse juhi ettepanekul ja vabastas neid ametist ka Eesti Omavalitsuse juhi ettepanekul. Nendest Mäe, Angelus ja Vendt olid Saksamaa kodanikud.

Nimi Ametikoht pilt Ametiaeg Asukoht
Hjalmar Mäe Eesti Omavalitsuse juht
haridus- ja kohtudirektor		 15. september 1941 – 1944 Tõnismägi 11, Tallinn
Oskar Angelus sisedirektor   15. september 1941 – 1944 Tõnismägi 9 /Pagari tänav 1, Tallinn
Oskar Öpik kohtudirektor 28. jaanuar 1943 – 1944 Pärnu maantee 7, Tallinn
Alfred Vendt majandus- ja transpordidirektor 15. september 1941 – 1944 Kiriku tänav 6, Tallinn
Hans Saar põllutöödirektor 15. september 1941 – 1944 Pikk tänav 40, Tallinn
Otto Leesment sotsiaaldirektor 15. september 1941 – 1944 Olevimägi 14, Tallinn
Arnold Radik tehnikadirektor 1. juuni 1942 – 1944
Aksel Mei arvekontrolli juhataja
Johannes Soodla Relva-SS-i Eesti SS-leegioni Kindralinspektuuri kindralinspektor

Eesti Omavalitsuse haldusasutusedRedigeeri

Eesti Omavalitsuse Sekretariaat

EOV SisedirektooriumRedigeeri

Eesti Omavalitsuse Sisedirektoorium
Asutatud 1941
Tegevuse lõpetanud 1944
Peakorter Tallinn
Asukoht Tõnismägi 9 / Pagari tänav 1, Tallinn
Tegevuspiirkond Eesti (v a Narva linn ja 4 valda)
Juhtkond sisedirektor Oskar Angelus, direktori abid: kontrollosakonna peakontrolör ja üldosakonna juhataja Aksel Mei, kodifikatsiooniosakonna juhataja Johan Raid, politsei- ja omakaitse-valitsuse juht kol.-ltn. Eduard Reissaar
Emaorganisatsioon Eesti kindralkomissariaat

EOV HaridusdirektooriumRedigeeri

Eesti Omavalitsuse Haridusdirektoorium
Asutatud 1941
Tegevuse lõpetanud 1944
Peakorter Tallinn
Asukoht Tõnismägi 11, Tallinn
Tegevuspiirkond Eesti (v a Narva linn ja 4 valda)
Juhtkond haridusdirektor Hjalmar Mäe
haridusdirektori abi Aleksander Massakas
haridusdirektori abi Egon Leonhard Pallon
Emaorganisatsioon Eesti kindralkomissariaat

EOV KohtudirektooriumRedigeeri

EOV Majandus- ja RahandusdirektooriumRedigeeri

  • Eesti Omavalitsuse Majandus- ja Rahandusdirektoorium
    • Üldfinants- ja Krediidinduse Peaamet
    • Tehnika Peaamet
    • Majanduse Peavalitsus
      • Majanduse Peavalitsuse mäeosakond
    • Kaubandusvalitsus
    • Metsade Peavalitsus
    • Maksude Valitsus
    • Ehitus-Teede Valitsus
    • Ehitusvalitsus
    • Veeteede ja Sadamate Valitsus
    • Eesti Raudteede Valitsus
    • Eesti Posti-Telegraafi-Telefonitalitus
    • Kodumajandusamet
    • Tehnilise Järelevalve Valitsus
    • Majandus- ja Rahandusdirektooriumi Tööosakond
    • Metsade Keskvalitsus
    • Põllumajanduse Keskvalitsus
    • Mäeosakond, juhataja august 1941 – september 1944 Oskar Vuht[1]
    • Arvekontroll

EOV MajandusdirektooriumRedigeeri

  • Hindade osakond, juhataja Teodor Endre (ka kaubandusvalitsuse asejuhataja)
  • Finantsvalitsus, juhataja Artur Keller (1. september 1941 –)
    • Finantsvalitsuse maksude osakond, juhataja Härm Reelaid (9. september 1941 –)
    • Finantsvalitsuse eelarve osakond, juhataja Paul Raudsepp (4. september 1941 –)
  • Tööstusvalitsus, juhataja Arnold Radik (1. september 1941 –)
  • Pangandus- ja kindlustusvalitsus
  • Transpordi ja Liikluse Valitsus

EOV PõllutöödirektooriumRedigeeri

Eesti Rahva Ühisabi
Asutatud 11. september 1941
Tegevuse lõpetanud 1944
Peakorter Tallinn
Tegevuspiirkond Eesti (v a Narva linn ja 4 valda)
Juhtkond President Hjalmar Mäe, abipresident Hans Leesment (1941–1942)
direktor Otto Leesment
(1. juuni 1942–1944)
Emaorganisatsioon Eesti kindralkomissariaat

EOV SotsiaaldirektooriumRedigeeri

MaavanemadRedigeeri

Koos Eesti Omavalitsuse koosseisu määramisega määrati ka sama käskkirjaga maavanemad ja linnapead.

Eesti Omavalitsuse haldusjaotus vastas Eesti haldusjaotuseleː

Maavalitsused
Linnavalitsused

Eesti SS-leegioni KindralinspektuurRedigeeri

Eesti SS-leegioni Kindralinspektuur
 
Asutatud 1944
Tegevuse lõpetanud 1944
Peakorter Tallinn
Asukoht Toompea loss, Lossi plats 1a
Juhtkond Relva-SS-i eesti vabatahtlike leegioni kindralinspektor SS-Brigadeführer Johannes Soodla

1944. aastal moodustati ka eestlastest moodustatud sõjaväeüksuste (Relva-SSi Eesti Leegion, kaitsepataljonide ja Piirikaitserügementide) tagalategevuse koordineerimiseks Eesti SS-leegioni Kindralinspektuur (Generalinspektion). Kindralinspektuur moodustas ka Eesti Vabariigi aegse riigikaitsekontseptsiooni (Vaata Eesti sõjaväe ja Sõjaministeeriumi organisatsioon (1939)) alusel sõjaväeringkonnad.

Kindralinspektuuris teenisid:

Eesti Omavalitsuse tegevusRedigeeri

1942. aastaRedigeeri

  • 8. märtsil ilmus H. Mäe üleskutse: "Kogugem rinde jaoks värvilist metalli!" ning kuulutati välja seemnevilja kogumise aktsioon. Kokku saadi 836.000 kg. viljaseemet, mis jagati välja kannatada saanud taludele;
  • 1. mail hakkas kehtima Omavalitsuse poolt Eesti Vabariigi seaduste järgi tegutsenud poliitiline- ja kriminaalpolitsei organisatsiooni reorganiseerimine – Polpol ja Kripo nimetati ümber julgeolekupolitseiks ja allutati de jure otse Eesti Omavalitsuse juhile. Välipolitsei jäi endiselt Sisedirektooriumi Politsei ja Omakaitse Valitsuse alluvusse. 1941. aastal moodustatud Kriminaalkohtute asemel alusid tegevust Ringkonna- ja Jaoskonnakohtud;
  • 3. mail pidas H. Mäe kõne Narvas, kus teatas, et Eesti piir saab ulatuma Ilmjärveni ja Narva on tulevase Eesti pealinn. Et seda maa-ala elanikega täita, on vaja suurendada eesti rahva arvu. 20 aasta pärast peab eestlasi olema 2 miljonit ja 50 aasta pärast 3 miljonit;
  • 30. mail kuulutas majandus- ja transpordidirektor Alfred Vendt välja linlaste põllutöödele saatmise suuraktsiooni, mille kohaselt pidid maale põllutööle kõik 16–55 aasta vanused kodanikud, kes pole linnas töökohaga seotud;
  • 30. juunil ilmus Omavalitsuse määrus välipolitsei ja Omakaitse struktuuride kohta, millega moodustati Tallinna, Harju-Järva, Viru, Tartu, Võru-Valga, Petseri, Pärnu-Viljandi, Saare-Lääne ja Raudtee Prefektuurid;
  • 28. augustil – Tallinna "vabastamise" aastapäeval tegi piirkonnakomissar Karl-Siegmund Litzmann teatavaks, et Führer Adolf Hitler on andnud nõusoleku Eesti Leegioni asutamiseks. Omavalitsuse juht H. Mäe kuulutas välja vabatahtliku eestlaste astumise Saksa Relva-SS vägedesse;

1943. aastaRedigeeri

  • 30. märtsil ilmus Omavalitsuse juhi H. Mäe korraldus, mis kohustas kõiki reservohvitsere ja allohvitsere astuma vabatahtlikult Eesti Leegioni;
  • 17. juulil avaldati Omavalitsuse juhi määrus, mis lubas kutsuda 17–45 aasta vanuseid meeskodanikke Omakaitse teenistusse piiramatuks ajaks;
  • 27. oktoobril teavitas Omavalitsuse juht H. Mäe 1925. aastal sündinud noormeeste sundmobilisatsioonist;
  • 12. detsembril avaldati määrus 1924. aastal sündinud meeste moblisatsiooni kohta;

1944. aastaRedigeeri

11. juulil 1944 andis väegrupi „Nord” ülemjuhataja jalaväekindral Johannes Frießner Hitleri volitusel korralduse, millega täidesaatev võim Eestis, Lätis ja Leedus anti alates 12. juuli keskööst armeede ülemjuhatajatele, sealhulgas Põhja-Lätis ja Lõuna-Eestis 18. armee ülemjuhatajale ning Põhja-Eestis, Viru-, Järva- ja Harju maakondades ning Tartu maakonna põhjaosas armeegrupi „Narwa” ülemjuhatajale. Eesti kindralkomissariaadi kindralkomissar Karl-Siegmund Litzmann allutati otse väegrupi „Nord” ülemjuhatajale. Eesti Omavalitsus Hjalmar Mäe juhtimisel jäi kindralkomissari alluvusse, kuid Eesti Omavalitsuse asutused allusid vastavalt asukohale ka 18. armee ja armeegrupi „Narwa” ülemjuhatajatele.

16. septembril andis Hitler loa taganemiseks Mandri-Eestist. 17. septembril lõpetasid tegevuse Eestimaa kindralkomissari ametkond ja Eesti Omavalitsus ning kogu võim läks sõjaväelastele.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. ↑ Toimetas ja kujundas Enno Reinsalu, Mäeinstituut 75, Tallinna Tehnikaülikool, Oktoober 2013, lk 69
  2. ↑ "Petserimaal uus maavanem". Eesti Sõna nr 160, 13. juuli 1944, lk 3
  3. ↑ TLÜAR väliseesti isikud Saluste, Anton
  4. ↑ TLÜAR väliseesti isikud Tiivel, Ernst

VälislingidRedigeeri

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eesti_Omavalitsus&oldid=5627930"