Eesti Omavalitsus
Eesti Omavalitsus (saksa keeles Estnische Selbstverwaltung) oli teise maailmasõja ajal aastail 1941 kuni 1944 Saksa okupatsioonivägede poolt Eestis tsiviilvalitsemise teostamiseks moodustatud valitsus.
Lühend | EOV |
---|---|
Asutatud | 15. september 1941 |
Tegevuse lõpetanud | 1944 |
Peakorter | Tallinn |
Asukoht |
Vallikraavi tänav 10 (võõrastemaja "Grand Hotell"), Tartu ( juuli 1941) (august 1941 – september 1944), Tallinn |
Tegevuspiirkond | Eesti (v a Narva linn ja 4 valda) |
Juhtkond | Eesti Omavalitsuse juht (saksa keeles Der Erste Landesdirektor) Hjalmar Mäe |
Emaorganisatsioon | Eesti kindralkomissariaat |
Pikemalt artiklis Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)
Eesti Omavalitsuse moodustamineRedigeeri
Eesti Omavalitsuse nimetas ametisse 15. septembril 1941. aastal Väegrupi Nord tagalapiirkonna juhataja Franz von Roques, tehes Eesti Omavalitsusele ülesandeks teostada ülemjuhataja nimel tsiviilvalitsemist Eesti Vabariigis valitsenud seaduste kohaselt. Tagalaülemale jäi õigus tühistada või muuta Eesti Omavalitsuse otsuseid. Eesti Omavalitsus võis anda tagalaülema volitusel seadusejõulisi määrusi.
Eesti Omavalitsus taaskehtestas 14. oktoobril 1941 Eestis enne 21. juuni 1940. aasta "juunipööret" kehtinud Eesti Vabariigi seadused, mis olid jõus, kui ülimuslike Saksa seadustega ei olnud vastuolusid.
Saksa okupatsioonivõimud andsid ametlikult tsiviilvõimu üle Eesti Omavalitsusele 5. detsembril 1941 Tallinnas Kadrioru lossis toimunud üritusel, kus Saksa Okupeeritud Ida-alade Riigiministeeriumi Ida-alade Riigikomissariaadi riigikomissari Hinrich Lohse esindaja Martin Matthiessen nimetas ametisse Eesti kindralkomissariaadi kindralkomissari Karl Siegmund Litzmanni.
7. märtsil 1942 andis Ida-alade Riigiminister Alfred Rosenberg välja Eesti ala valitsemise kohta käiva Organisatsioonimääruse nr. 3, mille kohaselt pidi Saksa tsiviilvalitsus olema järelevalvevalitsuseks, otsene valitsemistegevus pidi jääma kohalike võimude pädevusse. Halduse juhtimine kuulus määruse järgi EOV Juhile ja direktoritele.
Eesti Omavalitsuse legitiimsusRedigeeri
Eesti Omavalitsus määrati ametisse Eestit okupeerinud Kolmanda Riigi Okupeeritud Ida-alade Riigiministeeriumi Ida-alade Riigikomissariaadi riigikomissari poolt koos Saksa vägedega Eestisse jõudnud ning eelnevalt vastavalt Saksa Riigi poliitilise juhtkonna poolt välja valitud isikutest – Eesti Omavalitsuse juht Hjalmar Mäe oli lahkunud Eestist 1941. aastal "järelümberasumise" käigus Saksamaale.
Eestis asus 1941. aasta sügisel pärast Tallinna vallutamist Saksa vägede poole ka endine I Riigivolikogu esimees 1938–1939 ja Eesti Vabariigi peaminister aastatel 1939–1940 Jüri Uluots, kellele 21. juunil 1940 langesid Vabariigi Presidendi ülesanded ja kes ainsana viimase Eesti Vabariigi Valitsuse koosseisust suutis vältida arreteerimist Nõukogude julgeolekuasutuste poolt.
1941. aasta juulis püüdis Jüri Uluots ametisse nimetada uut Eesti Vabariigi Valitsust, mis ebaõnnestus, kuna Saksamaa ei tunnustanud Eesti iseseisvust.
Eesti Omavalitsuse koosseisRedigeeri
Eesti kindralkomissariaadi kindralkomissar Karl Siegmund Litzmann nimetas ametisse EOV Juhi ja Eesti Omavalitsuse direktorid kinnitas ametisse kindralkomissar (S. Litzmann), Eesti Omavalitsuse juhi ettepanekul ja vabastas neid ametist ka Eesti Omavalitsuse juhi ettepanekul. Nendest Mäe, Angelus ja Vendt olid Saksamaa kodanikud.
Nimi | Ametikoht | pilt | Ametiaeg | Asukoht |
---|---|---|---|---|
Hjalmar Mäe | Eesti Omavalitsuse juht haridus- ja kohtudirektor |
15. september 1941 – 1944 | Tõnismägi 11, Tallinn | |
Oskar Angelus | sisedirektor | 15. september 1941 – 1944 | Tõnismägi 9 /Pagari tänav 1, Tallinn | |
Oskar Öpik | kohtudirektor | 28. jaanuar 1943 – 1944 | Pärnu maantee 7, Tallinn | |
Alfred Vendt | majandus- ja transpordidirektor | 15. september 1941 – 1944 | Kiriku tänav 6, Tallinn | |
Hans Saar | põllutöödirektor | 15. september 1941 – 1944 | Pikk tänav 40, Tallinn | |
Otto Leesment | sotsiaaldirektor | 15. september 1941 – 1944 | Olevimägi 14, Tallinn | |
Arnold Radik | tehnikadirektor | 1. juuni 1942 – 1944 | ||
Aksel Mei | arvekontrolli juhataja | |||
Johannes Soodla | Relva-SS-i Eesti SS-leegioni Kindralinspektuuri kindralinspektor |
Eesti Omavalitsuse haldusasutusedRedigeeri
- Eesti Omavalitsuse Sekretariaat. Sekretariaat oli esialgu Haridusdirektooriumi struktuuriüksus, Voldemar Tartu juhitav asutus korraldas EOV Juhi suhtlemist teiste, nii saksa kui eesti asutustega, korraldas EOV koosolekute asjaajamist, koostas EOV Juhi eelarvekavasid, pidas EOV teenistujate toimikuid, arhiivi jms.
- Arvekontroll. Arvekontroll eelkäijaks oli 1.06.1942 iseseisvunud Sisedirektooriumi Kontrollvalitsus ja peakontrolör Aksel Mei juhitud asutus täitis enam-vähem eelneneud eesti Vabariigi Riigikontrolli ülesandeid.
- Rahvakasvatuse Peavalitsus. Rahvakasvatuse Peavalitsus eraldati 1. detsembril 1942 Haridusdirektooriumi koosseisust, Peavalitsust juhtis Boris Meret ja see tegeles peamiselt poliitilise kasvatustöö, propagandaga, tsensuuri, spordi korraldamisega jms.
- Eesti Hindadeasutus. Eesti Hindadeasutus loodi 15. juunil 1942 Eesti kindralkomissariaadi kindralkomissari Karl Siegmund Litzmanni poolt, seda juhtis hindadedirektorina endine põllutöödirektor Hans Saar. Asutus tegeles varade, kaupade ja teenuste hindade järelevalvega.
- Noorte Peastaap. Noorte Peastaap oli Haridusdirektooriumi noorsoo osakonna järeltulija ning tegeles noorsooküsimustega.
- Metsade Keskvalitsus (Riigimetsade Valitsus) Keskvalitsuse ülesandeks oli kõigi riigimetsade valitsemine ja majandamine, kogukonna- ja erametsade järelevalve, metsanduse ja jahinduse edendamine, puidutöötlemine ja turustamine ning looduskaitse korraldamine. Eraldati Majandus- ja Rahandusdirektooriumist 28. detsembril 1942. aastal.
- Põllumajanduse Keskvalitsus.Majandus- ja Rahandusdirektooriumi koosseisust eraldati 1. jaanuaril 1943 Põllumajanduse Peavalitsus ning Turukorraldusvalitsus ja moodustati neist EOV Juhile alluv Põllumajanduse Keskvalitsus. Põllumajanduse Keskvalitsus (1943–1944) allutati vahetult Eesti Omavalitsuse juhile Hjalmar Mäele, 15. juulist 1943 aga Eesti kindralkomissar Karl-Siegmund Litzmannile.
EOV SisedirektooriumRedigeeri
Asutatud | 1941 |
---|---|
Tegevuse lõpetanud | 1944 |
Peakorter | Tallinn |
Asukoht | Tõnismägi 9 / Pagari tänav 1, Tallinn |
Tegevuspiirkond | Eesti (v a Narva linn ja 4 valda) |
Juhtkond | sisedirektor Oskar Angelus |
Emaorganisatsioon | Eesti kindralkomissariaat |
- Pikemalt artiklis Eesti Omavalitsuse Sisedirektoorium
EOV HaridusdirektooriumRedigeeri
Asutatud | 1941 |
---|---|
Tegevuse lõpetanud | 1944 |
Peakorter | Tallinn |
Asukoht | Tõnismägi 11, Tallinn |
Tegevuspiirkond | Eesti (v a Narva linn ja 4 valda) |
Juhtkond |
haridusdirektor Hjalmar Mäe haridusdirektori abi Aleksander Massakas haridusdirektori abi Egon Leonhard Pallon |
Emaorganisatsioon | Eesti kindralkomissariaat |
Eesti Omavalitsuse Haridusdirektoorium moodustati 1. juunist 1942, kui Haridus- ja Kohtudirektoorium jagati kaheks iseseisvaks asutuseks. Asukoht Tõnismägi 11, Tallinn
- Rahvakasvatuse Peavalitsus, juhataja Boris Meret (eraldati 1. detsembril 1942 Haridusdirektooriumi koosseisust ja allutati EOV Juhile)
- Teaduse ja kunsti osakond
- Rahvateaduse ja kirjastuse osakond, juhataja Juhan Libe
- Spordiamet, juhataja Jüri Lossmann
- Propaganda- ja informatsiooniosakond, juhataja August Klassmann
- Kirjastus Eesti Kirjastus
- Ajaleht Uus Aeg (ajaleht)
- Ajaleht Vaba Maa (ajaleht)
- Eesti Ringhääling, Landessender Reval, kus töötas legendaarne raadiodiktor Irene Menning
EOV KohtudirektooriumRedigeeri
- Eesti Omavalitsuse Kohtudirektoorium (saksa keeles Das Direktorium für das Gerichtswesen)
Kohtudirektooriumile allus taastatud endine kohtusüsteem – jaoskonna-, ringkonnakohtud, kohtupalat, kuid v.a Riigikohus. Eesti kohtud arutasid vaid kriminaal- ja tsiviilasju, neis toimus töö peamiselt EV seaduste alusel[1].
- 1. juunist 1942 jagati Haridus- ja Kohtudirektoorium kaheks iseseisvaks asutuseks
EOV Majandus- ja TranspordidirektooriumRedigeeri
Eesti Omavalitsuse Majandus- ja Transpordidirektoorium (saksa keeles Direktorium für Wirtschaft und Transportwesen) loodi 1941. aasta septembris ja reorganiseeriti 1. juunist 1942 Majandus- ja Rahandusdirektooriumiks.
- juhatus,
- Administratiivosakond,
- Finantsvalitsus, juhataja Artur Keller (1. september 1941 –)
- Finantsvalitsuse maksude osakond, juhataja Härm Reelaid (9. september 1941 –)
- Finantsvalitsuse eelarve osakond, juhataja Paul Raudsepp (4. september 1941 –)
- Tööstusvalitsus, juhataja Arnold Radik (1. september 1941 –)
- Tööstusosakond, juhataja Rudolf Ise
- Kaubandusvalitsus,
- Hindade osakond, juhataja Teodor Endre (ka kaubandusvalitsuse asejuhataja)
- Pangandus- ja kindlustusvalitsus
- Transpordi ja Liikluse Valitsus
- Veeteede amet,
- Eesti Statistikavalitsus,
- Omavalitsuse keskarvepidamise osakond,
- Sõjakahjude hindamise peaamet,
- Majanduslike uurimiste büroo,
- 1942. aasta maist, turukorralduse ja varustuse osakond[2]
EOV Majandus- ja RahandusdirektooriumRedigeeri
Eesti Omavalitsuse Majandus- ja Rahandusdirektoorium (saksa keeles Das Direktorium für Wirtschaft und Finanzen) moodustati 1. juunist 1942 reorganiseeritud Majandus- ja Transpordidirektooriumist. MRDga liideti Põllutöödirektoorium ja Sotsiaaldirektooriumi tööosakond. Veeteede, vesiehituse ja tehnilise järelevalve korraldamine anti loodud Tehnikadirektooriumi pädevusse. MR direktooriumis loodi 9 osakonda, valitsust ja ametit. Majandus- ja Rahandusdirektoorium lõpetas tegevuse 1944. aasta septembris.
- Üldfinants- ja Krediidinduse Peaamet
- Tehnika Peaamet
- Majanduse Peavalitsus (1. jaanuaril 1943 liideti kaubanduse, tööstuse, varustuse, transpordi ja tööjõukorralduse valdkonnad majanduse peavalitsusse)
- Majanduse Peavalitsuse mäeosakond
- Kaubandusvalitsus (1. jaanuaril 1943 liideti kaubanduse valdkond majanduse peavalitsusse)
- Metsade Peavalitsus
- Maksude Valitsus
- Ehitus-Teede Valitsus
- Ehitusvalitsus
- Veeteede ja Sadamate Valitsus
- Eesti Raudteede Valitsus
- Eesti Posti-Telegraafi-Telefonitalitus
- Kodumajandusamet
- Tehnilise Järelevalve Valitsus
- Tööosakond
- Metsade valitsus (1941–1942), 1. jaanuaril 1943 eraldati MR direktooriumi koosseisust ja moodustati iseseisev Metsade Keskvalitsus.
- Põllumajanduse Peavalitsus (1941–1942), 1. jaanuaril 1943 eraldati MR direktooriumi koosseisust Põllumajanduse Peavalitsus ning Turukorraldusvalitsus ja moodustati neist EOV Juhile, Hjalmar Mäele alluv Põllumajanduse Keskvalitsus.
- Eesti Statistika Valitsus
- Mäeosakond, juhataja august 1941 – september 1944 Oskar Vuht[3]
- Arvekontroll
EOV TehnikadirektooriumRedigeeri
Eesti Omavalitsuse Tehnikadirektoorium (saksa keeles Das Direktorium für Technik) moodustati 1. juunist 1942 senise Põllutöödirektooriumi ning Majandus- ja Transpordidirektooriumi veeteede, vesiehituse ja tehnilise järelevalve aladest ning Sisedirektooriumi Ehitusvalitsusest.
EOV PõllutöödirektooriumRedigeeri
- Eesti Omavalitsuse Põllutöödirektoorium (1941–1942), asedirektor Ferdinand-Osvald Sööt (22. september 1941 –)
Põllutöödirektoorium ning Majandus- ja Transpordidirektoorium liideti 1. juunist 1942 Majandus- ja Rahandusdirektooriumiks ja MRDga liideti Põllutöödirektoorium ja Sotsiaaldirektooriumi tööosakond.
Asutatud | 11. september 1941 |
---|---|
Tegevuse lõpetanud | 1944 |
Peakorter | Tallinn |
Tegevuspiirkond | Eesti (v a Narva linn ja 4 valda) |
Juhtkond |
President Hjalmar Mäe, abipresident Hans Leesment (1941–1942) direktor Otto Leesment (1. juuni 1942–1944) |
Emaorganisatsioon | Eesti kindralkomissariaat |
EOV Sotsiaaldirektoorium (1941–1942)Redigeeri
- Eesti Omavalitsuse Sotsiaaldirektoorium, asedirektor Heinrich Sepp (22. september 1941 –)
- Tallinna Piirkonnakomissari Tööamet
- Pärnu Piirkonnakomissari Tööamet (Põltsamaa, Vändra, Viljandi osakond jne)
- Tartu Piirkonnakomissari Tööamet (Valga osakond jne)
- Eesti Rahva Ühisabi,
- ERÜ Tartu Ringkonnaamet, Tartumaa Ringkonnaamet, Läänemaa Ringkond, Viljandi Ringkonnaamet jne
- Äraviidute Otsimise ja Tagasitoomise Osakond
- Tehnikadirektoorium
- Tehnikadirektooriumi kultuurtehnika osakond
- Tehnikadirektooriumi jõumajanduse osakond
- Konsistoorium
- 1. juunist 1942 liideti Sisedirektoorium ja Sotsiaaldirektoorium, jätkates tegevust Sisedirektooriumina.
MaavanemadRedigeeri
Koos Eesti Omavalitsuse koosseisu määramisega määrati ka sama käskkirjaga maavanemad ja linnapead.
Eesti Omavalitsuse haldusjaotus vastas Eesti haldusjaotuseleː
|
|
Eesti SS-leegioni KindralinspektuurRedigeeri
Asutatud | 1944 |
---|---|
Tegevuse lõpetanud | 1944 |
Peakorter | Tallinn |
Asukoht | Toompea loss, Lossi plats 1a |
Juhtkond | Relva-SS-i eesti vabatahtlike leegioni kindralinspektor SS-Brigadeführer Johannes Soodla |
1944. aastal moodustati ka eestlastest moodustatud sõjaväeüksuste (Relva-SSi Eesti Leegion, kaitsepataljonide ja Piirikaitserügementide) tagalategevuse koordineerimiseks Eesti SS-leegioni Kindralinspektuur (Generalinspektion). Kindralinspektuur moodustas ka Eesti Vabariigi aegse riigikaitsekontseptsiooni (Vaata Eesti sõjaväe ja Sõjaministeeriumi organisatsioon (1939)) alusel sõjaväeringkonnad.
- Kindralinspektuur juht, "Relva-SS-i eesti vabatahtlike leegioni kindralinspektor" SS-Brigadeführer Johannes Soodla
- Kindralinspektuuris teenisid:
- Anton Saluste[5], osakonnaülem
- Ernst Tiivel[6], tehnikaosakonna ülem
- Ostubaf Hermann Stockeby, personaliosakonna ülem
- Kindralinspektuuri komandant kapten Karl-Johannes Väärt
- Stubaf Karl Kukk 23/03/1896
- Stubaf Juhan Madise
- Hstuf Otto Mius 08/07/1901
- Hstuf Johan Holberg
- Hstuf August Jaakson 10/11/1904
- Hstuf Kristjan Parres 23/03/1904
- Ostuf Alo Kaermaa 13/10/1905
- Ostuf Peeter Luksi 26/03/1908
- Ustuf Artur Tammaru 03/10/1909
- Ustuf Juhan Hansen 26/09/1919
- Ustuf Aadu Kallas 19/12/1909
- Ustuf Ilmar Kallaste 20/11/1905
- Ustuf Ottomar Kess 16/04/1913
- Ustuf Edgar Lueues 12/10/1903
- Ustuf Viktor Räni 19/02/1914
- Ustuf Haary Randma 16/11/1913
Eesti Omavalitsuse tegevusRedigeeri
1942. aastaRedigeeri
- 8. märtsil ilmus H. Mäe üleskutse: "Kogugem rinde jaoks värvilist metalli!" ning kuulutati välja seemnevilja kogumise aktsioon. Kokku saadi 836.000 kg. viljaseemet, mis jagati välja kannatada saanud taludele;
- 1. mail hakkas kehtima Omavalitsuse poolt Eesti Vabariigi seaduste järgi tegutsenud poliitiline- ja kriminaalpolitsei organisatsiooni reorganiseerimine – Polpol ja Kripo nimetati ümber julgeolekupolitseiks ja allutati de jure otse Eesti Omavalitsuse juhile. Välipolitsei jäi endiselt Sisedirektooriumi Politsei ja Omakaitse Valitsuse alluvusse. 1941. aastal moodustatud Kriminaalkohtute asemel alusid tegevust Ringkonna- ja Jaoskonnakohtud;
- 3. mail pidas H. Mäe kõne Narvas, kus teatas, et Eesti piir saab ulatuma Ilmjärveni ja Narva on tulevase Eesti pealinn. Et seda maa-ala elanikega täita, on vaja suurendada eesti rahva arvu. 20 aasta pärast peab eestlasi olema 2 miljonit ja 50 aasta pärast 3 miljonit;
- 30. mail kuulutas majandus- ja transpordidirektor Alfred Vendt välja linlaste põllutöödele saatmise suuraktsiooni, mille kohaselt pidid maale põllutööle kõik 16–55 aasta vanused kodanikud, kes pole linnas töökohaga seotud;
- 30. juunil ilmus Omavalitsuse määrus välipolitsei ja Omakaitse struktuuride kohta, millega moodustati Tallinna, Harju-Järva, Viru, Tartu, Võru-Valga, Petseri, Pärnu-Viljandi, Saare-Lääne ja Raudtee Prefektuurid;
- 28. augustil – Tallinna "vabastamise" aastapäeval tegi piirkonnakomissar Karl-Siegmund Litzmann teatavaks, et Führer Adolf Hitler on andnud nõusoleku Eesti Leegioni asutamiseks. Omavalitsuse juht H. Mäe kuulutas välja vabatahtliku eestlaste astumise Saksa Relva-SS vägedesse;
1943. aastaRedigeeri
- 30. märtsil ilmus Omavalitsuse juhi H. Mäe korraldus, mis kohustas kõiki reservohvitsere ja allohvitsere astuma vabatahtlikult Eesti Leegioni;
- 17. juulil avaldati Omavalitsuse juhi määrus, mis lubas kutsuda 17–45 aasta vanuseid meeskodanikke Omakaitse teenistusse piiramatuks ajaks;
- 27. oktoobril teavitas Omavalitsuse juht H. Mäe 1925. aastal sündinud noormeeste sundmobilisatsioonist;
- 12. detsembril avaldati määrus 1924. aastal sündinud meeste moblisatsiooni kohta;
1944. aastaRedigeeri
- 1. veebruaril kuulutas Omavalitsuse juht H. Mäe välja 1904–1923. aastal sündinud meeste üldmobilisatsiooni;
- 17. veebruaril tegi kindralkomissar Litzmann prof. Jüri Uluotsale ettepaneku asuda Eesti omavalitsuse juhi kohale, millest Uluots keeldus;
- 20. veebruaril tegi kindralkomissar Litzmann prof. Edgar Kantile ettepaneku asuda Eesti omavalitsuse juhi kohale;
- 2. augustil ilmus Omavalitsuse juhi H. Mäe määrus 1926. a. sündinud noormeeste mobiliseerimise kohta;
- 3. augustil ilmus Omavalitsuse juhi H. Mäe määrus 1927. a. sündinud noorte lennuväe abiteenistusse kutsumise kohta;
11. juulil 1944 andis väegrupi „Nord” ülemjuhataja jalaväekindral Johannes Frießner Hitleri volitusel korralduse, millega täidesaatev võim Eestis, Lätis ja Leedus anti alates 12. juuli keskööst armeede ülemjuhatajatele, sealhulgas Põhja-Lätis ja Lõuna-Eestis 18. armee ülemjuhatajale ning Põhja-Eestis, Viru-, Järva- ja Harju maakondades ning Tartu maakonna põhjaosas armeegrupi „Narwa” ülemjuhatajale. Eesti kindralkomissariaadi kindralkomissar Karl-Siegmund Litzmann allutati otse väegrupi „Nord” ülemjuhatajale. Eesti Omavalitsus Hjalmar Mäe juhtimisel jäi kindralkomissari alluvusse, kuid Eesti Omavalitsuse asutused allusid vastavalt asukohale ka 18. armee ja armeegrupi „Narwa” ülemjuhatajatele.
16. septembril andis Hitler loa taganemiseks Mandri-Eestist. 17. septembril lõpetasid tegevuse Eestimaa kindralkomissari ametkond ja Eesti Omavalitsus ning kogu võim läks sõjaväelastele.
Vaata kaRedigeeri
ViitedRedigeeri
- ↑ Eesti kohtud alustavad tegevust, Sakala (1878-1940), Number 37, 6 March 1942
- ↑ Majandus- ja Rahandusdirektoorium 1941-1944, Eesti Riigiarhiiv, ERA.R-66.
- ↑ Toimetas ja kujundas Enno Reinsalu, Mäeinstituut 75, Tallinna Tehnikaülikool, Oktoober 2013, lk 69
- ↑ "Petserimaal uus maavanem". Eesti Sõna nr 160, 13. juuli 1944, lk 3
- ↑ TLÜAR väliseesti isikud Saluste, Anton
- ↑ TLÜAR väliseesti isikud Tiivel, Ernst
VälislingidRedigeeri
KirjandusRedigeeri
- Aigi Rahi-Tamm, E-kursuse "Eesti halduse ja institutsioonide ajalugu (FLAJ.02.062)" materjalid. Saksa okupatsioon 1941 - 1944, Aigi Rahi-Tamm (Tartu Ülikool), 2012, lk 76-88