Rannarootslased

Rannarootslased (harvem ka eestirootslased, rootsi keeles estlandssvenskar) olid Eestis keskajast kuni 1944. aastani elanud rootsi keele eestirootsi murret (rannarootsi keel) kõnelevad inimesed. Vähemal määral tarvitatakse sõna tänapäeval Eestis ja Rootsis elavate rannarootslaste järeltulijate kohta.

Rannarootsi asustusalad, oma kõnepruugis Aiboland, paiknesid peamiselt Lääne-Eestis ja saartel. Ainult rootsikeelsed alad olid Ruhnu, Vormsi, Osmussaar, Pakri saared. Noarootsi poolsaar ja valdav osa endisest Noarootsi vallast, Naissaar ja Vihterpalu olid segaasustusega.

2015. aastal ilmus eesti keeles ajaloolase, etnograafi ja folkloristi Carl Friedrich Wilhelm Russwurmi 160 aastat varem välja antud suurteos "Eibofolke ehk rootslased Eestimaa randadel ja Ruhnus". Mahukas raamat tutvustab rannarootslaste ajalugu ja eluolu.^[1]^[2]

Ajalugu Redigeeri

Rootslaste Eestisse asumise aja kohta on välja pakutud mitu varianti. Näiteks Carl Russwurm on arvanud, et rootslaste sisseränd toimus pärast Sigtuna hävitamist eestlaste poolt (1187), kui Rootsi sõjaväelased asusid siia kaitse-eelpostina. Tor Karsten, soomerootsi keeleteadlane, on pidanud selleks juba palju varasemat aega. Paul Johansen on aga ühe leitud üriku põhjal välja pakkunud vahemiku 1270–1294, kuna 1271. aastal olevat praegust Haabneeme küla nimetatud rootsipärase nimega Aponäs.^[3]

Ruhnu saarel ja Saaremaal elanud rootslased olevat pärinenud Ojamaalt ning põhjapoolsed Uusimaalt Soomest.^[3]

1943. ja 1944. aastal evakueerusid rannarootslased ning ka võimaluse korral muudest Eesti piirkondades elavad rootsi päritolu elanikud organiseeritult Nõukogude okupatsiooni eest neutraalsesse Rootsi, milleks anti ka ametlikult Saksa okupatsioonivõimude luba.

1925. aastal anti rootslastele kultuuromavalitsuse õigus, kuid nad ei kasutanud seda. 2007. aastal loodi kultuuriautonoomia alusel Rootsi Vähemusrahvuse Kultuurinõukogu Eestis (tänapäevase nimega Eestirootslaste Kultuuriomavalitsus).

Rootsikeelsed kohanimed Redigeeri

Pikemalt artiklis Eesti rootsikeelsed kohanimed

Ka tänapäeval kehtivad Eestis endistes rannarootsi asustuspiirkondades nii eesti- kui ka rootsikeelsed kohanimed. Sealjuures puuduvad näiteks Vormsi saare küladel eestikeelsed nimevasted.

Noarootsi – Nuckö
Riguldi - Rickul
Osmussaar – Odensholm
Ruhnu – Runö
Vormsi – Ormsö
Pakri saared - Rågöarna
Vihterpalu - Vippal
Saaremaa - Ösel
Hiiumaa - Dagö

Vaata ka Redigeeri

Viited Redigeeri

↑ E-kataloog ESTER. 08.02.2016.
↑ Russwurmi suurteos eestirootslastest nägi eestikeelsena trükivalgust. Lääne Elu, 05.11.2015.
↑ ^3,0 ^3,1 Eesti kalanduse minevikust II, Stockholm: Eesti Kalurite Koondis, lk 124

Kirjandus Redigeeri

Carl Russwurm. Eibofolke, oder, Die Schweden an den Küsten Ehstlands und auf Runö. Reval, Lepizig 1855. [1]
Sven Danell, Kuldrannake : [mälestusi rannarootslastest]. Ilmamaa, Tartu 1999, 2022. ISBN 9985878752
Olev Remsu, Haapsalu tragöödia I, Virgela 2000
Olev Remsu, Haapsalu tragöödia II, Lääne Elu (järjejutt), 2004
Olev Remsu, Haapsalu tragöödia III, Virgela 2000

Välislingid Redigeeri

[1] E-kataloog ESTER. 08.02.2016.

[2] Russwurmi suurteos eestirootslastest nägi eestikeelsena trükivalgust. Lääne Elu, 05.11.2015.

[minevikust-3] 3,0 ^3,1 Eesti kalanduse minevikust II, Stockholm: Eesti Kalurite Koondis, lk 124

[1]

[2]

[3]