Eestirootslaste Kultuuriomavalitsus
Eestirootslaste Kultuuriomavalitsus (esialgse nimega Rootsi Vähemusrahvuse Kultuurinõukogu Eestis) on 2007. aastal loodud eestirootslasi ja nende kultuurist huvitatuid ühendav organisatsioon. Kultuuriomavalitsuse loomise aluseks on 1993. aastal vastu võetud vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadus.
2009. aastast antakse välja Eestirootslaste Kultuuriomavalitsuse kakskeelset ajakirja Eestirootslane.[1]
Kuni 2014. aastani kandis organisatsioon nime Rootsi Vähemusrahvuse Kultuurinõukogu Eestis. Uue nime "Eestirootslaste Kultuuriomavalitsus" sai kultuurinõukogu 2014. aasta 26. aprillil.[2]
Taust muuda
Enne Teise maailmasõja puhkemist eestirootslased vähemusrahvuste kultuuromavalitsuse seaduse alusel oma kultuuromavalitsuse moodustamiseni ei jõudnud.[3] Pärast seda, kui suurem osa rahvusrühmast sõja ajal Rootsi ümber asus, jäi Eesti elama enam kui 1000 eestirootslast. Omakeelsete haridusasutuste puudumise, segaabielude ja rannikualade piiritsoonideks muutmise tõttu sellest arvust oma identiteedi säilitamiseks ei piisanud. Ka Rootsis jäi peamiselt Eestis sündinute vananemise ja suremise tõttu eestirootslaste ühistegevus soiku. Kuid pärast Eesti taasiseseisvumist eestirootslaste huvi taastus ja tegevus aktiveerus. Eestis elab hinnanguliselt 200–500 eestirootslast või nende järeltulijat.[4][5]
Esimene siinseid eestirootslasi ja nende kultuurist huvitatuid ühendanud organisatsioon Eestirootslaste Kultuuri Selts loodi 1988. aastal. Sarnaseid eesmärke kandis ajakirja Ronor väljaandmine, Noarootsi Gümnaasiumi loomine ja Rannarootsi Muuseumi rajamine. Eestirootslaste kultuuriautonoomia loomisega alustati 2006. aastal.[4]
Kultuuriomavalitsuse loomine muuda
Eestirootslased alustasid oma kultuuriautonoomia loomisega 2006. aastal, mil asutati Rootsi Vähemusrahvuse Kultuurinõukogu Eestis. Aasta hiljem toimusid esimesed valimised ja vastloodud juhtorgan kultuurinõukogu kogunes esmakordselt 25. veebruaril 2007.[4]
Rahvusnimekiri muuda
Rootsi Hariduse Selts esitas Eestis elava rootsi vähemusrahvuse rahvusnimekirja koostamiseks Kultuuriministeeriumile taotluse 2006. aasta 10. jaanuaril. Sama aasta juulis otsustas valitsus laiendada kultuurinõukogu valijate hulka ka Rootsis elavatele eestirootslastele. Valimiste peakomitee alustas oma tööd 2006. aasta septembris.[6]
Kultuuriomavalitsuse rahvusnimekirja kuuluvad nii Eestis elavad inimesed (kes identifitseerivad end eestirootslasena või soovivad nende püüdlusi toetada) kui ka eestirootsi taustaga inimesed, kes on kas välismaal sündinud või sinna elama asunud.[7] Kultuurinõukogu valimiste eelduseks on aga ka Eesti kodakondsuse omamine ja Eesti rahvastikuregistrisse kuulumine (kuigi alaline elukoht võib olla väljaspool Eestit).[6] Nimekirja kuulumine on eelduseks nii kultuuriomavalitsuse liikmeks saamisele kui ka valimistel osalemisele.[8]
Valimised muuda
Eestirootslaste Kultuuriomavalitsuse juhtorganiks olev 21-liikmeline kultuurinõukogu valitakse igal kolmandal aastal. Esimest korda toimusid valimised 2007. aastal ja on seejärel toimunud aastatel 2010, 2013 ja 2016. Valimistel on olnud võimalik osaleda nii posti teel kui ka kohapeal Haapsalus, Tallinnas ja Stockholmis.[7][9]
Esimeste valimiste peakomitee, mis koosnes Rootsi Hariduse Seltsi ja valitsuse esindajatest, loodi 2006. aastal. Tegevust alustas komitee sama aasta septembris.[6]
| Valimiste aeg | Hääletanuid | Valimisaktiivsus |
|---|---|---|
| 02.–04.02.2007 | – | 75%[10] |
| 19.–21.11.2010 | 258[11] | 57%[11] |
| 25.–27.10.2013 | 251[12] | 51,97%[12] |
| 04.–06.11.2016 | 240[13] | 53,7%[13] |
Struktuur muuda
Kultuuriomavalitsuse tööd kontrollib 21-liikmeline kultuurinõukogu, mis valib oma esimesel istungil omavalitsuse tööd korraldava viieliikmelise juhatuse, juhatuse esimehe, kultuurinõukogu esimehe ja aseesimehe ning sihtasutuse nõukogu. Kultuurinõukogu juriidiline keha on Eestirootslaste Kultuuriomavalitsuse Sihtasutus, millel on kolmeliikmeline nõukogu ja nõukogu poolt valitav kaheliikmeline juhatus.[14]
Kultuuriomavalitsuse tegevus muuda
Eestirootslaste Kultuuriomavalitsus tegeleb eestirootsluse säilitamise ja arendamisega Eestis ning kõigi eestirootslaste ühendamisega. Omavalitsus esindab ja kaitseb vähemusrahvuse huve, säilitab ja arendab rootsi keelt Eestis, hoiab ja tutvustab eestirootslaste identiteeti, kultuuri ning traditsioone. Lisaks toetatakse nii asutuste kui ka eraisikute projekte, millel on seos rannarootslaste kultuuripärandi säilitamise ja arendamisega.[14] Kultuurinõukogu kaudu toetab Eesti riik eestirootslaste kultuuri igal aastal umbes 40 tuhande euroga.[15]
Suurematest üritustest korraldab kultuuriomavalitsus igal aastal rannarootslaste jaoks olulistes kohtades (nt Noarootsi, Haapsalu, Vormsi, Tallinn ja Padise) peetavat Rootsi päeva ning Eestirootslaste laulu- ja tantsupidu, mida on korraldatud aastatel 1933, 2013, 2016 ja 2019.[16][17]
Lisaks annab kultuuriomavalitsus välja ka aunimetust "Eestirootslaste kultuurikandja". Koos Hans Pöhli nimelise medaliga antava aunimetuse on muuhulgas pälvinud ka Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf.[18]
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ "Eestirootslane". Vaadatud 19.12.2018.
- ↑ Avaleht. Vaadatud 19.12.2018.
- ↑ Vähemusrahvuste kultuuriautonoomia | Kultuuriministeerium. Vaadatud 19.12.2018.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 Ajaloost. Vaadatud 19.12.2018.
- ↑ Eestirootslased. Tallinna Rootsi-Mihkli koguduse koduleht. Vaadatud 19.12.2018.
- ↑ 6,0 6,1 6,2 Valimised. Vaadatud 19.12.2018.
- ↑ 7,0 7,1 Kultuurautonoomia. Vaadatud 18.12.2018.
- ↑ Rahvusnimekiri. Vaadatud 19.12.2018.
- ↑ Valimised. Vaadatud 19.12.2018.
- ↑ 2007. Vaadatud 19.12.2018.
- ↑ 11,0 11,1 2010. Vaadatud 19.12.2018.
- ↑ 12,0 12,1 2013. Vaadatud 19.12.2018.
- ↑ 13,0 13,1 2013. Vaadatud 19.12.2018.
- ↑ 14,0 14,1 Kultuurautonoomia. Vaadatud 19.12.2018.
- ↑ "Eestirootslaste rahvusnimekiri võib minna puhastusse". Lääne Elu, 17.11.2017. Lk 1.
- ↑ Rootsi päev 2017 Padisel. Vaadatud 19.12.2018.
- ↑ Haapsalus peeti eestirootslaste laulu- ja tantsupidu | Muusika | ERR. Vaadatud 19.12.2018.
- ↑ Fotod: eestirootslased andsid Rootsi kuningale üle kultuurikandja tiitli. Postimees, 17.01.2017. Vaadatud 19.12.2018.