Ava peamenüü

NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Teine Peavalitsus

(Ümber suunatud leheküljelt NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Teine peavalitsus)

NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Teine Peavalitsus oli NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee vastuluure keskasutus, mille ülesandeks oli NSV Liidu riikliku julgeoleku vastu suunatud luuretegevuse tõkestamine ja ennetamine.

NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Teine Peavalitsus
(vene keeles) Второе Главное Управление КГБ СССР
KGB Symbol.png
Asutatud 1978
Tegevuse lõpetanud 1991
Eesmärk riikliku julgeoleku tagamine
Peakorter Moskva
Tegevuspiirkond NSV Liit
Emaorganisatsioon NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee
Nõukogude luureteenistuste ajalugu
KGB sümbol

NSV Liidu relvajõudude ja paramilitaarsete organisatsioonide ja asutuste vastuluurealast tegevust teostasid eriosakonnad ning juhendas keskasutusena NSV Liidu Kolmas Valitsus.

NSV Liidu RJK Teise Peavalitsuse juhid ja organisatsioonRedigeeri

Sisukord

OrganisatsioonRedigeeri

  • A valitsus (Управление «А» (аналитическое);
  • N valitsus (Управление «Н»);
  • R teenistus (Служба «Р»);

Teise Peavalitsuse kuus esimest valitsust jälgisid NSV Liidus asuvaid välisriikide saatkondi.

  • Riikliku Julgeoleku Komitee Teise Peavalitsuse 1. Valitsus

1. Valitsus tegeles külma sõja põhivaenlase Ameerika Ühendriikide vastu suunatud struktuuriüksus, milles oli viis osakonda:

  • 1. osakond vastutas Ameerika Ühendriikide saatkonna töötajate värbamise eest;
  • 2. osakond vastutas vastuluuretegevuse eest Ameerika Ühendriikides asuvas NSV Liidu saatkonnas;
  • 3. osakond kontrollis NSV Liidu kodanikke, kes kontakteerusid ameeriklastega;
  • 4. osakond kontrollis ameeriklaste ja NSV Liidu kodanike kontakte väljaspool Moskvat;
  • 5. osakond vastutas vastuluuretegevuse eest Ladina-Ameerika riikide saatkondade vastu;
  • Riikliku Julgeoleku Komitee Teise Peavalitsuse 2. Valitsus

Briti Rahvaste Ühenduse liikmesriikide luuretegevuse vastu suunatud vastuluuretegevus

  • Riikliku Julgeoleku Komitee Teise Peavalitsuse 3. Valitsus

Saksa Liitvabariigi, Austria ja Skandinaavia maade luuretegevuse vastu suunatud vastuluuretegevus

  • Riikliku Julgeoleku Komitee Teise Peavalitsuse 4. Valitsus

Kõigi teiste Euroopa riikide luuretegevuse vastu suunatud vastuluuretegevus

  • Riikliku Julgeoleku Komitee Teise Peavalitsuse 5. Valitsus

Mitte-Euroopa arenenud riikide luuretegevuse vastu suunatud vastuluuretegevus

  • Riikliku Julgeoleku Komitee Teise Peavalitsuse 6. Valitsus

Mitte-Euroopa arengumaade riikide luuretegevuse vastu suunatud vastuluuretegevus

  • Riikliku Julgeoleku Komitee Teise Peavalitsuse 7. Valitsus

NSV Liitu külastavate turistide järelevalve, ülem Konstantin Nadirašvili.

  • 1. osakond – Ameerika, Briti ja Kanada turistid (ingliskeelsed)
  • 2. osakond – teised rahvused
  • 3. osakond – välismaalasi teenindavad hotellid ja restoranid
  • 4. osakond – kontrollis variorganisatsioone Intourist ja Sputniku reisiagentuuri.
  • 5. osakond – kontrollis ja organiseeris kontakte NSV Liidu kodanike ja turistide vahel
  • 6. osakond – turistide ja transiitreisijate poolt kasutatavate ruumide (motellid, kämpingud jne) jälgimine
  • Riikliku Julgeoleku Komitee Teise Peavalitsuse 8. Valitsus

Vastutas Teise PV IT ja arvutustehnika eest

  • Riikliku Julgeoleku Komitee Teise Peavalitsuse 9. Valitsus

Vastutas välismaiste üliõpilaste värbamise eest ning nende tegevuse jälgimise eest NSV Liidus.

  • Riikliku Julgeoleku Komitee Teise Peavalitsuse 10. Valitsus

Vastutas välismaiste ajakirjanike värbamise ja ka jälgimise eest ja ka vastutas ka NSV Liidu asuvate välisriikide esindusi teenindava NSV Liidu Välisministeeriumi Diplomaatilise Korpuse teenindusteenistuse kontrolli ja isikkoosseisu eest.

  • Riikliku Julgeoleku Komitee Teise Peavalitsuse 11. Valitsus

Vastutas NSV Liidu kodanike rahvusvaheliste reiside eest (v.a nomenklatuur). Väljasõidutoimikud.

  • Riikliku Julgeoleku Komitee Teise Peavalitsuse 12. valitsus

Vastutas riigiettevõtetega seotud korruptsiooni, riigivara raiskamise järelevalve eest.

  • Operatiivtehniline osakond

OTo vastutas jälitustoimingute läbiviimiseks vajalike ruumidesse (välissaatkonnad ja eraisikute eluruumid) varjatud sisenemiste eest.

  • Teadusliku Uurimise Instituut "Prognoos"

JuhtkondRedigeeri

Teise Peavalitsuse ülema 1. asetäitja

  • kindralmajor, Sergei Bannikov, – 29. juuli 1963;
  • Fjodor Štšerbak (ЩЕРБАК Федор Алексеевич), 1963–1968;
  • polkovnik/kindralmajor, Grigori Grigorenko, 18. november 1969 – 2. september 1970;
  • Fjodor Štšerbak, 1970 – 1982. aasta november;
  • kindralmajor/kindralleitnant, Vitali Bojarov (БОЯРОВ Виталий Константинович), 1980–1985;

Teise Peavalitsuse ülema asetäitjad

  • polkovnik, Fjodor Šubnjakov (ШУБНЯКОВ Федор Григорьевич), 10. mai – 5. november 1954;
  • polkovnik/kindralmajor, Serafim Ljalin (ЛЯЛИН Серафим Николаевич), 18. september 1954 – 1. august 1958;
  • polkovnik/kindralmajor, Oleg Gribanov, 1954. aasta märts – 12. aprill 1956;
  • Fjodor Štšerbak, 1954–1963;
  • polkovnik, Ivan Markelov, 1962–1964;
  • Leonid Pašolikov (ПАШОЛИКОВ Леонид Васильевич);
  • A. Kardõšev (КАРДЫШЕВ А.В.);
  • I. Rõmarev (РЫМАРЕВ И.А.);
  • kindralmajor, Mihhail Miljutin (МИЛЮТИН Михаил Михайлович) (… – 1. märts 1971;
  • kindralmajor, Vitali Bojarov, 1973. aasta märts – 1980;
  • alampolkovnik/polkovnik/kindralmajor, Filipp Bpbkov, 1961–1967;
  • polkovnik, Lev Pankratov (ПАНКРАТОВ Лев Иванович), 1960. aasta august – 21. september 1963;
  • kindralmajor, Sergei Bannikov, 9. jaanuar 1960 –;
  • kindralmajor, Arkadi Fabritšnikov (ФАБРИЧНИКОВ Аркадий Андреевич), 1976–1986;
  • Gorbatenko (ГОРБАТЕНКО)

Paljastatud välisluurajad ja välisluure agendidRedigeeri

AjaluguRedigeeri

Aastatel 1922–1991 kandis NSV Liidu vastuluureosakond järgmisi nimetusi:

NSV Liidu vastuluureorganid moodustati pärast Vene kodusõja lõppemist 1922. juunis, kui senine Tšekaa Eriosakond reorganiseeriti Vastuluureosakonnaks ja Eriosakonnaks.

Vastuluureosakond (Контрразведывательный (КРО)), võitluseks spionaaži ja valgekaartlaste organisatsioonidega.

Eriosakond (Особый отдел (ОО)) aga jätkas sõjaväe lojaalsuskontrolli Punaarmees ja sõjamerelaevastikus.

Vene FSNV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Riiklik Poliitvalitsuse Asjadevalitsuse käskkirjaga nr 102, 7. juulist 1922 määratleti Vastuluureosakonna struktuur ja isikkoosseis.

Vene SFNV SARKi ja RPV VastuluureosakondRedigeeri

Vene SFNV SARKi juures asuva Riikliku Poliitvalitsuse Vastuluureosakond 1922. aastal:

Vastuluureosakonna ülem Artur Artuzov, ülema asetäitja Romuald Pilar von Pilchau , osakonnaülema abid: Ferenc Pataki, S. Puzinski.
  • 1. jaoskond – informatsioonikogumine, Venemaal asuvates välismissioonides ja esinduses, ülem L. Levin-Zalin;
  • 2. jaoskond – võitlus Läti, Leedu, Eesti, Soome, Rootsi, Norra ja Taani spionaažiga, ülem Johannes Käspert
  • 3. jaoskond – võitlus Poola, Rumeenia ja Balkani maade spionaažiga, ülem J. Makovski;
  • 4. jaoskond – võitlus Kesk- ja Lääne-Euroopa riikide ja Ameerika riikides spionaažiga; Venemaale näljahädas abi osutatavate rahvusvaheliste abiorganisatsioonide (APA) jälgimine, ülem Kijakovski
  • 5. jaoskond – riigipiiri kaitse agentuur-operatiivvõimalustega, võitlus salakaubaveoga ja tolliteenistuse järelevalve, kuna piirivalve tegeles ainult piiri valvega; ülem V.Rozanov;
  • 6. jaoskond – võitlus Boriss Savinkovi, Peter von Wrangelli ja vene monarhistide kontrrevolutsiooniliste organisatsioonidega (VÜL, KMN, VDÜ), ülem I.Sosnovski;
  • 7. jaoskond – võitlus banditismi ehk nõukogude võimu vastase relvastatud vastupanuga, ülem Ferenc Pataki;
    • 1. aprillist 1923 hakkas jaoskond tegelema võitlusega Hiina, Jaapani, Korea spionaažiga ning nende riikide territooriumil asuvate vene valgekaartlaste emigrantlike organisatsioonidega, ülem I. Tubala;
  • 8. jaoskond
  • 9. jaoskond
  • 10. jaoskond


1930. aasta 10. oktoobril liideti Vastuluureosakond NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuva Ühendatud Riikliku Poliitvalitsuse, Eriosakonna koosseisu.

NSV Liidu SARKi RJPV VastuluureosakondRedigeeri

NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsuse Vastuluureosakond 1938. aastal:

NSV Liidu SARKi 2. Valitsus, 1941–1943Redigeeri

Organisatsioon
  • Juhtkond;
  • Valitsuse sekretariaat;
  • Operatiivarvestuse grupp.
  • 1. osakond
    • 1. jaoskond – saksa okupatsioonist vabastatud piirkondades agentuurtöö organiseerimine ja saksa okupatsioonivõimudega kaastööd teinud isikute tabamine;
    • 2. jaoskond – Saksa Riigi luureorganite vastane vastuluuretöö ja vastuluureoperatsioonide läbiviimine;
    • 3. jaoskond – vaenulike luurevõrkude väljaselgitamine ja likvideerimine Moskvas;
    • 4. jaoskond – sõjavangilaagrites ja interneeritute laagrites agentuur-operatiivtöö kindlustamine ning kohalike SARKi asutuste töö kontroll;
    • 5. jaoskond – vaenuliku luureagentuuri, kodumaa reeturite ja saksa okupatsioonivõimude kaastööliste arvestus ja operatiivne tagaotsimine;
    • 6. jaoskond – uurimisüksus.
  • 2. osakond:
  • 3. osakond:
  • 4. osakond:
  • 5. osakond – erioperatsioonid:
  • 6. osakond – diplomaatilise korpuse valve:
    • 1. jaoskond – Suurbritannia, Ameerika, Jaapani ja Rootsi välisesinduste kaitse korraldamine;
    • 2. jaoskond – Türgi, Bulgaaria, Iraani, Afganistani, Hiina, Jugoslaavia, Poola, Tšehhoslovakkia; Mongoolia ja Tuva esinduste; välismaiste valitsusdelegatsioonide lühiajaline valve ja välissaatkondade külastajate varjatud jälgimine;
    • 3. jaoskond – Suurbritannia, Ameerika, Poola, Tšehhoslovakkia ja Rootsi välisesinduste varjatud jälgimise kindlustamine;
    • 4. jaoskond – Jaapani, Türgi, Iraani, Hiina, Jugoslaavia, Mongoolia ja Tuva välisesinduste varjatud jälgimise kindlustamine;
    • 5. jaoskond – majandus ja finants, automajandus;
  • Poola armee väeosade juures asuvade sideohvitseride aparaat;
  • 1. Tšehhi brigaadi juures asuvade sideohvitseride aparaat;

NSV Liidu RJMi 2. valitsus, 1943–1946Redigeeri

NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi 2. valitsus, tegutses aastatel 1943–1946. Reorganiseeriti 4. mail 1946 2. peavalitsuseks.

valitsuse ülem Pavel Fedotov, 12.4.1943 – 15.6.1946
  • 1. osakond – võitlus nõukogudevastase elemendiga linnades, tööstuses, nõukogude- ja kaubandusaparaadis
  • 2. osakond – võitlus nõukogudevastase elemendiga maal, põllumajandus-, loomakasvatuse-, varumisaparaadis ja kooperatiivides
  • 3. osakond – võitlus nõukogudevastase elemendiga intelligentsi hulgas
  • 4. osakond – võitlus nõukogudevastase elemendiga noorsoo hulgas
  • 5. osakond – võitlus nõukogudevastase elemendiga vaimulikkonnas
  • 6. osakond – vastuluuretöö saksa fašistlike vallutajate poolt vabastatud territooriumitel, kodumaa reeturite tagaotsimine, võitlus kodanliku põrandaaluse liikumisega
  • 7. osakond – vastuluure
  • 8. osakond – diplomaatilise korpuse valve
  • 9. osakond – operatiivtehnika kasutamine, välismaalastega töötavate asutuste operatiiv-tšekistlik kontroll, nõukogudevastaste lendlehtede ja anonüümkirjade autorite tuvastamine ja tagaotsimine
  • 10. osakond – arvestus- ja informatsiooniosakond
  • 11. osakond – uurimisosakond
  • 12. osakond – operatiivosakond

NSV Liidu RJMi 2. peavalitsus, 1946–1953Redigeeri

NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi 2. peavalitsus, tegutses aastatel 1946–1953. Reorganiseeriti 5. jaanuaril 1953 NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Luurepeavalitsuse 2. valitsuseks.

peavalitsuse ülem Pavel Fedotov, 12.4.1943 – 15.6.1946; Jevgeni Pitovranov, 9.9.1946 – 31.12.1950; , Fjodor Šubnjakov, 3.1 – 11.1951, Lavrenti Tsanava, 6.11.1951 – 15.2.1952; Vassili Rjasnoi, 15.2.1952 – 5.1.1953.
  • «2-А» osakond – Suurbritannia
  • «2-Б» osakond – Ameerika Ühendriigid
  • «2-В» osakond – Ladina-Ameerika
  • «2-Г» osakond – Lähis-Ida, Kesk-Ida ja Kaug-Ida
  • «2-Д» osakond – Lääne-Euroopa
  • «2-Е» osakond – Saksamaa
  • «2-Ж» osakond – operatiivtehnika
  • «2-3» osakond – välismaalstega seotud asutuste kasutamine kattevarjuna operatiiveesmärkidel
  • «2-И» osakond – varjatud jälgimine ja diplomaatilise korpuse valve
  • «2-К» osakond – uurimisosakond
  • «2-Л» osakond – arvestus- ja informatsiooniosakond
  • «2-М» osakond – eriolukorras olevate kaastöötajate valik ja kontroll, dokumentide, konspiratiiv ja kohtumiskorteritega varustamine
    • «2-Н» jaoskond (1947. aastast «2-Н» osakond) – võitlus natsionalistlike põrandaaluse tegevusega (Vt. Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi osakond 2-N)
    • «2-0» jaoskond – repatreeritute filtratsioon, alates 1947. aastast
    • «2-П» jaoskond – valgekaartlikud organisatsioonid välismaal, alates 1947. aastast.
NSV Liidu RJMi 2. peavalitsus, 1951–1952

NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi 2. peavalitsuse, struktuuri muudeti 25. detsembril 1951. aastal.

  • 1. osakond
  • 2. osakond
  • 3. osakond – Lääne-Saksamaa
  • 4. osakond
  • 5. osakond – Lääne-Euroopa
  • 6. osakond
  • 7. osakond
  • 8. osakond
  • 9. osakond – uurimisosakond
  • 10. osakond – operatiivtehnika
  • 11. osakond – varjatud jälgimine
  • 12. osakond – operatiivarvestus
  • 13. osakond
  • 14. osakond – operatiivjaoskond
NSV Liidu RJMi 2. peavalitsus, 1952–1953

NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi 2. peavalitsuse, struktuuri muudeti 5. augustil 1952. aastal.

  • 1. osakond – Ameerika Ühendriigid
  • 2. osakond – Suurbritannia
  • 3. osakond – Idamaad
  • 4. osakond – Lääne-Euroopa
  • 5. osakond – Lääne-Saksamaa
  • 6. osakond – Iisrael, välisdelegatsioonid ja turistid
  • 7. osakond – võitlus kodanliku põrandaaluse vastupanuliikumisega
  • 8. osakond – uurimisosakond
  • 9. osakond – operatiivtehnika
  • 10. osakond – operatiivarvestus
  • 11. osakond – varjatud jälgimine
  • 12. osakond – valgekaartlikud organisatsioonid välismaal
  • 13. osakond – tagaotsimisosakond (alates 2.9.1952)
  • 14. osakond – tagaotsimisosakond (alates 9.10.1952)

Organisatsiooni muudatuste kronoloogiaRedigeeri

11. veebruaril 1960 liideti Teise Peavalitsusega osakondadena senised iseseisvad NSV Liidu RJK 4., 5., ja 6. Valitsus ning nende baasil moodustati 15. veebruaril 1960 NSV Liidu RJK käskkirjaga nr 0032 Teise Peavalitsuse uued osakonnad:

  • 8. osakond – nõukogudevastased lendlehed ja anonüümkirjad;
  • 9. osakond – vastuluure tööstuses;
  • 10. osakond – välismaalased, kes saabusid NSV Liitu kultuuri- ja teadusasutuste vaheliste vahetusprogrammide kaudu õppima kõrgkoolidesse; isikute kontroll ja läbitöötlus, kes omasid "kuritegelikke sidemeid" välismaalaste seas ja "asuvad nõukogudevastase tegevuse teele";
  • 11. osakond – vaimulikkond ja kodanlike natsionalistide kontroll ja vastuluure ideoloogilises vastasseisus nõukogudevastaste rahumeelsete liikumistega (dissidentidega);
  • 12. osakond – vastuluure tööstuses;
  • 13. osakond – tuumatööstuse kontroll ja vastuluure;
  • 14. osakond – transportsfääri kontroll ja vastuluure;
  • 16. osakond – salakauba vastane võitlus ja ebaseaduslikud valuutaoperatsioonid;
  • 28. juulil 1962 moodustati seniste 9., 12., 13., ja 14. osakonna baasil isesesisev Suurte ja eriti tähtsate tööstusobjektide kaitse valitsus (Управление (по крупным и особо важным промышленным предприятиям);
  • 5. veebruaril 1963 moodustati seniste 8., 10., ja 11. osakonna baasil 1. Teenistus (mille ülesandeks oli piirkondlike RJK asutuste 2. osakondade vastuluurealase töö organiseerimine ja kontroll;
  • 1963. aastal loodi uuesti 12. osakond, kes tegeles ning vastutas vastuluuretegevuse eest Hiina Rahvavabariigi diplomaatide suhtes.

1967. aastani vastutas Teine Peavalitsus kogu vastuluurealase (vastuluure, poliitiline politsei ja majanduslik vastuluure majandusobjektidel ja ka transpordil) tegevuse eest NSV Liidus. Teise Peavalitsuse töö oli jaotatud:

  • 1.-4. suund, vastutasid NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee piirkondlike allorganisatsioonide tegevuse kontrolli ja järelevalve eest;
  • 5. -9. suund (poliitiline politsei), vastasid nõukogude riigikorra ja kommunistliku partei ainuvõimu vastaste poliitiliste teisitimõtlejate kontrolli ja järelevalve eest; Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Viies Valitsus
  • 10. suund, vastutas riiklike rahatähtede võltsimise ja majanduskuritegude (spekulatsioon ja must turg) kontrolli ja järelevalve eest;
  • 11. suund, vastutas dissidentide kontrolli ja järelevalve eest;
  • 12. suund, loodi 1963. aastal ning vastutas vastuluuretegevuse eest Hiina Rahvavabariigi diplomaatide suhtes.
  • Majandusjulgeoleku Valitsuse tegevus, oli jaotatud 4 osakonda. Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kuues Valitsus
  • 25. juulil 1967 reorganiseeriti uuesti Tööstusobjektide kaitse Valitsuse baasil 9., 10. (tuumatööstus), 11., ja 12. osakond (transportsfääri kontroll);
  • 1967. aastal anti senise 1. Teenistuse pädevusest ideoloogilise vastuluure ülesanded moodustatud Viiendale Valitsusele.
  • 1971. aastal moodustati uuesti 14. osakond, mis tegeles piirkondlike RJK asutuste 2. osakondade vastuluurealase töö organiseerimine ja kontroll
  • 1973. aastal reorganiseeriti 14. osakond, A (analüütilise) valitsuse 4. osakonnaks;
  • 1973. aasta septembris moodustati 12. osakonna baasil iseseisev T Valitsus (Управление «Т» (транспорт));
  • 1977. aastal moodustati Teadusliku Uurimise Instituut Prognoos (НИИ «Прогноз»);
  • 1980. aasta septembris moodustati 9., 10., ja 11. osakonna baasil P Valitsus (Управление «П» (промышленность));
  • 1981. aastal 10. septembril reorganiseeriti T Valitsus iseseisvaks NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee 4. Valitsuseks;
  • 1982. aastal 25. oktoobril reorganiseeriti P Valitsus iseseisvaks NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee 6. Valitsuseks;
Eelnev:
NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee
1978–1991
Järgnev:
Venemaa Föderatsiooni Föderaalne Julgeolekuteenistus

ViitedRedigeeri

  1. Episodes in a Looking-Glass War, www.time.com, Jun. 26, 1978

Vaata kaRedigeeri