Ava peamenüü

NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus

NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas (Pea)valitsus oli NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee NSV Liidu relvajõududes ja sõjaväestatud asutustes vastuluurega tegelenud keskasutus.

NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus (1954–1960);(1982–1991)
Третье Главное Управление КГБ СССР (vene keeles)
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Peavalitsus (1960–1983)
Третье Управление КГБ СССР (vene keeles)
KGB Symbol.png
Tegevuse lõpetanud 1991
Eesmärk vastuluure
Peakorter Moskva
Tegevuspiirkond NSV Liidu relvajõud
Emaorganisatsioon NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee

Aastatel 1954–1960 kandis asutus nimetust NSV Liidu MN RJK Kolmas Valitsus; aastatel 1960–1983 NSV Liidu MN RJK ja NSV Liidu RJK Kolmas Peavalitsus ning aastatel 1982–1991 uuesti NSV Liidu RJK Kolmas Valitsus.

NSVL Kolmandale (Pea)valitsusele allunud vastuluure ja isikkoosseisu lojaalsusega nõukogude riigikorrale tegelesid Kolmandale Peavalitsusele allunud valitsuste, osakondade ja allüksuste kohta kasutati üldistavalt nimetust eriosakond.

Sõjalise vastuluure juhid ja organisatsioonRedigeeri

JuhidRedigeeri

  • 17. märts 1954 – 12. juuni 1959, kindralleitnant Dmitri Leonov, NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva RJK 3. Valitsuse ülem;
  • 12. juuni 1954 – 5. veebruar 1963, kindralmajor Anatoli Guskov (ГУСЬКОВ Анатолий Михайлович), NSV Liidu MN ja RJK 3. Valitsuse ja Peavalitsuse ülem;
  • 19. veebruar 1963 – 23. veebruar 1966, kindralmajor/kindralleitnant Ivan Fadeikin (ФАДЕЙКИН Иван Анисимович), NSV Liidu RJK MN ja 3. Peavalitsuse ülem;
  • 23. veebruar 1966 – 24. juuli 1967, kindralleitnant Georgi Tsinev (ЦИНЕВ Георгий Карпович), NSV Liidu RJK MN ja 3. Peavalitsuse ülem;
  • 15. september 196716. juuli 1970, kindralmajor/kindralleitnant, Vitali Fedortšuk (ФЕДОРЧУК Виталий Васильевич), NSV Liidu MN ja RJK 3. Peavalitsuse ülem;
  • 4. september 1970 – november 1973, kindralmajor Ivan Ustinov, NSV Liidu RJK MN ja 3. Peavalitsuse ülem;
  • veebruar 1974 – 14. juuli 1987, kindralleitnant/kindralpolkovnik, Nikolai Dušin (ДУШИН Николай Алексеевич), NSV Liidu MN ja RJK ja NSV Liidu RJK 3. Peavalitsuse ja Valitsuse ülem;
  • 14. juuli 19879. november 1990, kindralleitnant Vassili Sergejev (СЕРГЕЕВ Василий Степанович), NSV Liidu RJK 3. Valitsuse ülem;
  • november 1990 – august 1991, viitseadmiral Aleksandr Žardetski (ЖАРДЕЦКИЙ Александр Владиславович), NSV Liidu RJK 3. Valitsuse ülem;
  • 15.–22. oktoober 1991, kindralmajor, Juri Bulõgin (БУЛЫГИН Юрий Емельянович), NSV Liidu RJK 3. Valitsuse ülem.
Nõukogude luureteenistuste ajalugu

OrganisatsioonRedigeeri

Eriosakonna keskasutuse, NSV Liidu RJK 3. Peavalitsuse organisatsioon:

  • NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee 3. Peavalitsuse parteikomitee,
  • 1. Valitsus, tegeles NSV Liidu Kaitseministeeriumi, operatiiv-tšekistliku teenindamisega;
  • 2. Valitsus, tegeles NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaabiga;
  • 3. Valitsus, tegeles GRU ehk Kindralstaabi 2. osakonnaga;
  • 4. Valitsus, tegeles NSV Liidu relvajõudude maavägedega;
  • 5. valitsus, tegeles NSV Liidu relvajõudude merevägedega,
  • 6. Valitsus, tegeles NSV Liidu relvajõudude õhujõududega;
  • 7. Valitsus, tegeles NSV Liidu Riikliku Julgeolekukomitee Piirivalvevägedega;
  • 8. Valitsus, tegeles miilitsa ja NSV Liidu SMi allasutuste (kinnipidamisasutused, tuletõrje, tsiviilkaitse jne) kontrolliga;
  • 9. Valitsus, tegeles NSV Liidu raketivägedega;
  • 10. Valitsus, tegeles NSV Liidu tuumajõududega;
  • 11. Valitsus, tegeles NSV Liidu tsiviillennundusega;
  • 12. Valitsus, tegeles Moskva sõjaväeringkonnaga.

RJK Kolmanda Valitsuse tegevusRedigeeri

  • Augustis 1946 peeti Austrias NSV Liidu RJM-i Keskväegrupi Vastuluurevalitsuse poolt kinni NSV Liidu Keskväegrupi Staabi Luurevalitsuse Raadiodivisjoni 26-aastase tõlgi Konstantin Puzõrjovi (Константин Пузырев), kes tegi kaastööd ameeriklastega;

AjaluguRedigeeri

Nõukogude sõjalise vastuluure juhid

Nimetused läbi aegadeRedigeeri

Tšekaa eriosakondade loomineRedigeeri

1918. aastal moodustati VK(b)P KK büroo otsusega 19. detsember 1918 nõukogude võimule alluva, kuid vägivaldselt võimu haaranud bolševikele mittelojaalse Venemaa Keisririigi sõjaväelaskonna kontrolliks Venemaa KP liikmete kontrolli all Ülevenemaalise Erakorralise Komisjoni koosseisus Venemaa SFNV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuva tšekaa eriosakond (Особый отдел ВЧК при СНК РСФСР).

Venemaa kodusõdaRedigeeri

Eriosakonna esialgseteks ülesanneteks oli sõjaväes oli Venemaa Keisririigi sõjaväe baasil ja Punakaardi loodava uue revolutsioonilise tööliste ja Talupoegade Punaarmee ohvitserkonna lojaalsuskontroll ning sõjategevuse käigus valgekaartlastega sõjasaladuste kaitsmine. Eriosakonnad loodi Venemaa kodusõja rinnete, sõjaväeringkondade, laevastike, armeede, flotillide ja kubermangutšekaade koosseisus.

  Pikemalt artiklis Venemaa kodusõda (1917–1923)

Venemaa kodusõja rinnetel moodustati Punaarmee juures esimesed rinde tšekaa 15. novembril 1918, mille esimeheks määrati G.I. Bruno (Г. И. Бруно) ning 7. novembril nimetati rinde ja rindele alluvate väeosade tšekaad Lõunarinde eriosakonnaks.

Eriosakonna keskasutuse struktuur 1919. aasta jaanuaris:

Eriosakonna keskasutuse struktuur 1919. aasta septembris:

  • Aktiivosakond, ülem Artur Artuzov;
  • Uurimisteenistus, ülem Vladimir Feldman;
  • Registreerimisjaoskond;
  • Sekretariaat;
  • Organisatsioonilis-inspektori osakond, ülem Genrih Jagoda;
  • Komandanditeenistus;
  • Majandusteenistus;
  • Kassajaoskond;
  • Läbipääsulubade väljaandmise büroo.

1919. aasta novembris moodustati sekretariaadi ja
organisatsioonilis-inspektorosakonna baasil Asjadevalitsus, ülem Genrih Jagoda

1919. aasta 2. detsembri käskkirjaga № 4 reorganiseeriti tšekaa EOK:

  • Salajas-operatiivosakond (isikkoosseis 86 kaastöötajat)
    • Registreerimisjaoskond,
    • Operatiivjaoskond,
    • Agentuurjaoskond,
    • Uurimisjaoskond,
    • Informatsioonijaoskond, mis 30. detsembril reorganiseeriti Informatsiooniosakonnaks (koosseis 39 inimest):
      Keskne informatsioonijaoskond,
      Mereväe informatsioonijaoskond,
      Infomaterjali töötlusjaoskond,
      trükibüroo
  • Asjadevalitsus (koosseis 235 inimest)
    • Komandantuur;
    • Haldus-organisatsioonilisosakond (koosseis – 71 inimest)
      • Üldjaoskond,
      • Organisatsioonijaoskond,
      • Haldusjaoskond,
      • Inspektorjaoskond,
    • Finantsteenistus.
  • 1920. aasta aprillis moodustati tšekaa eriosakonnas luuretegevuseks välismaal Välisosakond (Иностранный отдел (ИНО)), milest 1920. aasta detsembris moodustati iseseisev tšekaa osakond.
  • 1920. aasta augustis allutati tšekaa eriosakonnale posti-telegraafikorrespondentsi sõjaline tsensuur. 13. oktoober 1921 allutati sõjaline tsensuur tšekaa Informatsiooniosakonnale.

Tšekaa Salajas-operatiivvalitsuse eriosakondRedigeeri

14. jaanuaril 1921 moodustati Tšekaa Salajas-operatiivvalitsus, mille koosseisu liideti kõik operatiivosakonnad, sh eriosakond.

Eriosakondade iseseisvumineRedigeeri

Pärast Venemaa kodusõja lõppu ning endise Venemaa Keisririigi piirides kommunistliku riigi moodustamist läbi viidud riigihaldusorganisatsioonide reorganiseerimise käigus viidi läbi ka juunis 1922 Erakorralise Komisjonis. Muudatuste tulemusel lahutati 1922. aastani Salajas-Poliitilise Valitsuse eriosakonna koosseisus olnud sõjaväe lojaalsuskontrolli ja vastuluurega ning üldise vastuluurege tegelevad vastuluureorganid.

  • Eriosakonna ülemaks määrati Genrihh Jagoda, tema asetäitjaks L. Meier/Mayer:
  • 1. jaoskond, ülem V. Lavrovski;
  • 2. jaoskond, ülem I. Lazotski;
  • 3. jaoskond, ülem G. Zarembo-Rozovski;

10. oktoobril 1930 liideti NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuva Ühendatud Riikliku Poliitvalitsuse eriosakonna koosseisu likvideeritud Idamaade osakond ja Vastuluureosakond.

15. septembril 1930 kinnitati Ühendatud Riikliku Poliitvalitsuse eriosakonna uus organisatsiooniline kooslus:

  • 1. osakond, vastuluure lääneriikide luureorganite vastu, välisriikide esinduste ja väliskolooniate jälgimine NSV Liidus, ülem Vladimir Stõrne;
  • 2. osakond, võitlus nõukogudevastaste talupoegade, valgekaartlike, noortegruppide ja organisatsioonide ning banditismi vastu, ülem Nikolai Nikolajev-Žurid;
  • 3. osakond, võitlus natsionalistlike liikumiste ja organisatsioonidega, vastuluure idamaariikide luuretegevuse vastu, nende riikide esinduste ja kolooniate jälgimine NSV Liidus, ülem T. Djakov;
  • 4. osakond, Punaarmee, NSV Liidu sõjamerelaevastiku, kaitsetööstuse ja sõjaliste õppeasutuste kontroll ja jälgimine, ülem Lev Ivanov (1896–1937).

NSV Liidu SARKi RJPV eriosakondRedigeeri

NSV Liidu SARKi RJPVs, 1. jaanuar 1938

  • 1. jaoskond – sõjaväeringkondade, armeede, korpuste ja diviiside staabitöötajate kontroll,
  • 2. jaoskond – sõjaväeringkondade luurevalitsuste kontroll,
  • 3. jaoskond – sõjaväelennundusasutused ja väekoondised,
  • 4. jaoskond – tehnilised väed,
  • 5. jaoskond – motoriseeritud tehnilised väed,
  • 6. jaoskond – kahurvägi, ratsavägi,
  • 7. jaoskond – jalavägi, ratsavägi,
  • 8. jaoskond – Punaarmee poliitorganid,
  • 9. jaoskond – varustusorganid
  • 10. jaoskond – sõjamerelaevastik,
  • 11. jaoskond – NKVD väed,
  • 12. jaoskond – organisatsioonilised ja mobilisatsiooniorganid,
  • uurimisüksus.

Teine maailmasõdaRedigeeri

Vastuluure Peavalitsus SMERŠRedigeeri

Sõjalise vastuluure tegevusest NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaadi Vastuluure Peavalitsus SMERŠ-ina (vt SMERŠ). 1943. aasta kevadel moodustati NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu määrusega Eriosakondade Valitsuse (Управление особых отделов; УОО) vastuluure eriosakondade baasil relvajõudude lojaalsuse kontrolliks: NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaadi Vastuluure Peavalitsus SMERŠ ja Sõjalaevastiku Rahvakomissariaadi (SMERŠ)i vastuluurevalitsus ning Siseasjade Rahvakomissariaadi rahvakomissar Lavrenti Beriale alluv (SMERŠ)i vastuluureosakond.

Pärast Teise maailmasõja lõppu liideti 1946. aastal eri väeliikide juures asunud vastuluurevalitsused uuesti riikliku julgeoleku eest vastutava NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumiga.

Areng pärast Teist maailmasõdaRedigeeri

NSV Liidu RJMi 3. peavalitsusRedigeeri

NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Vastuluure peavalitsus SMERŠ tegutses aastatel 1946–1953. NSV Liidu RJMi 3. peavalitsus moodustati NSV Liidu Relvajõudude Ministeeriumi Vastuluure Peavalitsus SMERŠ ja NSV Liidu Siseministeeriumi SMERŠ osakonna baasil, 4. mail 1946. aastal.

peavalitsuse ülem: Nikolai Selivanovski 7.5.1946 – 10 11.1947; Nikolai Koroljov, 10 11.1947 – 3.1.1951; Jakov Jenudov, 3.1.1951 – 2.1952; Sergei Goglidze 19.2.1952 – 5.3.1953.
  • 1. Valitsus, maavägede lojaalsuse jälgimine ja kontroll, ülem kindralleitnant Gorgonov
  • 2. Valitsus mereväe lojaalsuse jälgimine ja kontroll, ülem kaldateenistuse kindralmajor S. Karandašov
  • 3. Valitsus, õhujõudude lojaalsuse jälgimine ja kontroll, ülem kindralmajor V. Novikov
  • 1. osakond, NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaap
  • 2. osakond, NSV Liidu Relvajõudude Ministeerium, 1949. aastast ka NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Siseväed
  • 3. osakond (розыскной)
  • 4. osakond (luureosakond, likvideeriti 22.11.1948)
  • 5. osakond, operatiivtehnika
  • 6. osakond (uurimisosakond, 5.7.1950 nimetati ümber 4. osakonnaks)
  • 7. osakond, operatiivarvestus
  • 8. osakond, šifreeritud side, likvideeriti 11.1.1950
  • 9. osakond, operatiivosakond, 5.7.1950 nimetati 6. osakonnaks.


Piirkondlikud asutusedRedigeeri

NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi väegruppide vastuluurevalitsused:

  • NSV Liidu RJM Nõukogude okupatsioonivägede Saksamaa grupi Vastuluurevalitsus (Группа Советских оккупационных войск в Германии,
  • NSV Liidu RJM-i Keskväegrupi Vastuluurevalitsus (УКР МГБ ЦГВ);
  • NSV Liidu RJM-i Põhjaväegrupi Vastuluurevalitsus (УКР МГБ СГВ);
  • NSV Liidu RJM-i Lõunaväegrupi Vastuluurevalitsus (УКР МГБ ЮГВ), kuni 1947. aastani;
  • NSV Liidu RJM-i Kaug-Ida vägede Vastuluurevalitsus (УКР МГБ войск Дальнего Востока).

NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi osakonnad Sõjalaevastiku laevastikes:

NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi sõjaväeringkondade vastuluurevalitsused ja osakonnad:

1953. aastal liideti sõjaväevastuluure NSV Liidu siseministri Lavrenti Beria juhtimise alla ühisesse sise- ja riikliku julgeoleku tagamiseks moodustatud NSV Liidu Siseministeeriumi koosseisu NSV Liidu Siseministeeriumi 3. Peavalitsusena.

NSV Liidu SM Kolmas ValitsusRedigeeri

NSV Liidu Siseministeeriumi 3. Valitsus 1953. aastal.

TeenistusRedigeeri

Eriosakonna auastmedRedigeeri

23. mail 1936 võttis NSV Liidu Kaitse RK ja NSV Liidu SARK vastu ühiskäskkirja nr 91/183, mille alusel NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Peavalitsuse sõjaväevastuluure töötajad, kes omasid erilist sõjalis-tehnilist või eelnevat sõjaväestaaži, võivad kanda nende poolt teenindatavate sõjaväeosade (väeliigi) vormiriietust ja eraldusmärke.

Ametikoht SARKi süsteemis Auastme tähistus Auaste Punaarmees Auastme tähistus
Ühendatud Riiklik Poliitilise Valitsuse eriosakonna keskaparaadi ülem ja ülema asetäitjad 4 rombi
ÜRPV keskaparaadi eriosakonna ülema abi; sõjaväeringkonna ÜRPV eriosakonna ülem ja tema asetäitjad; eriosakondade ülemad ÜRPV piirkondlikes volitatud esindustes 3 rombi
ÜRPV keskaparaadi eriosakonna jaoskondade ja teenistuste ülemad; ÜRPV keskaparaadi eriosakonna sekretär; eriosakondade ülemad ÜRPV piirkondlike volitatud esinduste eriosakondade ülemate asetäitjad ja abid; ÜRPV/RPV korpuste, piirkondlike Sõjamerejõudude, väegruppide eriosakondade ülemad ja nede asetäitjad 2 rombi
ÜRPV eriosakonna keskaparaadi eriülesannetega kaastöötajad, operatiivvolinikud; ÜRPV/RPV piirkondlike volitatud esinduste jaoskondade, sõjaväeringkondade armeede, sõjamerelaevastiku, piirkonna sõjamerejõudude, väegrupi SARK-i eriosakonna ülemad; ÜRPV diviiside, üksikbrigaadide, flotillide eriosakonna ülemad 1 romb
ÜRPV eriosakonna keskaparaadi operatiivvolinikud; ÜRPV/RPV piirkondlike volitatud esinduste jaoskonnaülemate asetäitjad ja operatiivvolinikud; sõjaväeringkondade armeede, sõjamerelaevastiku, piirkonna sõjamerejõudude, väegrupi SARK-i eriosakonna operatiivvolinikud 3 ristkülikut
ÜRPV eriosakonna keskaparaadi voliniku abi, sekretäri abi; ÜRPV/RPV piirkondlike volitatud esinduste volinikud ja sekretärid; sõjaväeringkondade armeede, sõjamerelaevastiku, piirkonna sõjamerejõudude, väegrupi, diviisi, brigaadi, flotilli ja polgu SARK-i eriosakonna volinikud 2 ristkülikut
ÜRPV/RPV piirkondlike volitatud esinduste voliniku abi; sõjaväeringkondade armeede, sõjamerelaevastiku, piirkonna sõjamerejõudude, väegrupi, diviisi, brigaadi, flotilli SARK-i eriosakonna volinike abid 1 ristkülik
Ühendatud Riikliku Poliitilise Valitsuse diviisi, brigaadi, flotilli eriosakonna sekretär 4 ruutu
Ühendatud Riikliku Poliitilise Valitsuse diviisi, brigaadi eriosakonna komandant 3 ruutu

SMERŠ-i ohvitseride auastmedRedigeeri

Pärast 1943. aastal ajutiselt NSV Liidu SARK-i alla koondatud sise ja riiklike julgeolekuasutuste järjekordset reorganiseerimist allutati ja jaotati sõjalise vastuluurega tegutsevad eriosakonnad NSV Liidu Riiklikule Kaitsekomiteele ning NSV Liidu Sõjamerelaevastiku RK ja NSV Liidu SARK-i vahel.

NSV Liidu Riiklikule Kaitsekomiteele allutatud Vastuluurevalitsusee töötajatele anti üldsõjaväelised auastmed:

riikliku julgeoleku auaste Punaarmee auaste
riikliku julgeoleku nooremleitnant Punaarmee nooremleitnant
riikliku julgeoleku leitnant Punaarmee leitnant
riikliku julgeoleku vanemleitnant Punaarmee vanemleitnant
riikliku julgeoleku kapten Punaarmee kapten
riikliku julgeoleku major Punaarmee major
riikliku julgeoleku kapten Punaarmee kapten
riikliku julgeoleku alampolkovnik Punaarmee alampolkovnik
riikliku julgeoleku polkovnik Punaarmee polkovnik
1. järgu riikliku julgeoleku komissar Kõrgematele julgeolekutöötajatele anti aga personaalsed auastmed
2. järgu riikliku julgeoleku komissar
3. järgu riikliku julgeoleku komissar

ViitedRedigeeri

Vaata kaRedigeeri

VälislingidRedigeeri