Ungari Rahvavabariik

Ungari Rahvavabariik (ungari keeles: Magyar Népköztársaság) oli sotsialistlik riik, mis eksisteeris 20. augustist 1949 kuni 23. oktoobrini 1989. Riiki juhtis Ungari Sotsialistlik Töölispartei, mis oli Nõukogude liidu poolt tugevasti mõjutatud. Riik lõppes 1989. aastal, kui opositsioonijõududel õnnestus sundida valitsust kommunismist loobuma. Riiki peeti 1919. aasta märtsist augustini eksisteerinud Ungari Nõukogude Vabariigi õiguslikuks järeltulijaks.

Ungari Rahvavabariik 1949–1989
Lipp (1957-1989) Vapp (1957–1989)
Ungari rahvavabariik
Valitsusvorm	Marksistlik ühe parteiga sotsialistlik riik
Ungari Kommunistliku Partei peasekretär	Mátyás Rákosi (esimene) Rezső Nyers (viimane)
Pealinn	Budapest
Pindala	93 011 km² (1949) 93 030 km² (1955)
Rahvaarv	10 322 099 (1970) 111 /km² in/km²
Ajalugu ja sündmused Asutamine 20. august 1949 Ungari ülestõus 23. oktoober 1956 Uus majandusmehhanism 1. jaanuar 1968 Kommunismi lõpp 23. oktoober 1989
Riigikeeled	Ungari
Rahaühik	Forint
Hümn	Isten, áldd meg a magyart
Rahvusvaheline suunakood	+36
Eelnev Järgnev Teine Ungari vabariik Ungari Vabariik

Riigivalitsemine

Ungari valitseva partei peasekretärid

• 1948–1956, Mátyás Rákosi
• 1956, Ernő Gerő
• 1956–1988, János Kádár
• 1988–1989, Károly Grósz

 Pikemalt artiklis Ungari Kommunistlik Partei (–1948)

 Pikemalt artiklis Ungari Töölispartei (1948–1956), Ungari Sotsialistlik Töölispartei (1956–1989)

Ministrite Nõukogu esimehed

• 1949–1950, Árpád Szakasits
• 1950–1952, Sándor Rónai
• 1952–1967, István Dobi
• 1967–1987, Pál Losonczi
• 1987–1988, Károly Grósz
• 1988–1989, Brunó Ferenc Straub

Idablokiriigid

Sõjavägi

Ungari Rahvavabariik oli Varssavi Lepingu Organisatsiooni asutajaliige 1955. aastal. Aastal 1987 oli Ungari Rahvaarmee arvuks 160 000 meest ning koosnes 3-st armeekorpusest. Ungari Rahvaarmees olid väeliigid – maaväed ja õhukaitsejõud.