Eesti NSV Siseministeerium

Eesti NSV Siseministeerium
	Vaade siseministeeriumi kvartalile Pika, Pagari, Laia ja Oleviste tänava vahel
Lühend	ENSV SM
Asutatud	1946
Tegevuse lõpetanud	1990
Asukoht	Pagari tänav 2, Tallinn
Emaorganisatsioon	NSV Liidu Siseministeerium
Allorganisatsioonid	siseasjade valitsused ja osakonnad

Eesti NSV Siseministeerium oli Eesti NSV sisejulgeoleku tagamise keskasutus aastatel 1946–1991.

Eesti NSV SM oli liidulis-vabariiklik ministeerium, mis allus nii NSV Liidu Siseministeeriumile kui ka Eesti NSV Ministrite Nõukogule.

Eesti NSV Siseministeerium ülesandeks oli avaliku korra tagamine, võitlus kriminaalkuritegevuse vastu, tuleohutuseeskirjade täitmise jälgimine ning tuletõrje ja kinnipidamisasutuste valve. Eesti NSV sisejulgeolekuametkond moodustati algselt 1940. aastal Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadina ning pärast NSV Liidus toimunud haldusreformi reorganiseeriti 1946. aastal Eesti NSV Siseministeeriumiks.

6. juunil 1991 Eesti Vabariigi Valitsus määras, Vabariigi Valitsuse määrusega Nr. 101 "Tunnistada kehtetuks Eesti NSV Ministrite Nõukogu 12. veebruari 1973. a. määruse nr. 71^[1] ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu 12. detsembri 1985. a. määrus nr. 627^[2]" ja kinnitada 1. juulist 1991. aastast «Eesti Vabariigi Siseministeeriumi põhimääruse».^[3]

Juhid ja organisatsioon Redigeeri

Siseminister Aleksander Resev 20. mai 1944 – 27. veebruar 1951
Siseminister Johan Lombak 27. veebruar 1951 – 30. aprill 1953
Siseminister Valentin Moskalenko 16. märts^[4] 1953 – 23. mai 1953;
Siseminister Mihhail Krassman 29. mai 1953 – 5. september 1953
Siseminister Johan Lombak 5. september 1953 – 26. september 1959
Siseminister August Pork 26. september 1959 – 19. juuni 1961
Siseminister Valter Ani 19. juuni 1961 – 9. november 1962
Ühiskondliku korra kaitse minister Valter Ani 9. november 1962 – 4. detsember 1968
Siseminister Valter Ani 4. detsember 1968 – 27. märts 1979
Siseminister (kindral-major) Marko Tibar 27. märts 1979 – 17. aprill 1990
siseministri 1. asetäitja (kindral-major) Vitali Jepifanov - 25.11.1980-
siseministri 2. asetäitja Jevgeni Volkov 17.09.1973 - 19.11.1985
siseministri 2. asetäitja Alfred Mõttus 15.11-1973 - 1.3.1985
siseministri 2. asetäitja Arved Jaaska 18.12.1984 -
siseministri 2. asetäitja Aare Kitsing 19.11.1985 -
siseministri asetäitja kaadrite alal Viljam-Viktor Lembinen 11.11.1976 -
Siseminister Olev Laanjärv 18.04.1990 –
- siseministri 1. asetäitja Arved Jaaska 4.08.1989 –
- siseministri 2. asetäitja Vello Rikkas 4.08.1989 –
- siseministri asetäitja kaadrite alal Viljam-Viktor Lembinen 31.01.1991–

Vaata ka: Eesti NSV siseministrite loend

Eesti NSV SM, 1991 Redigeeri

Veebruaris 1991 kuulusid Eesti NSV SM alluvusse järgmised vabariikliku alluvusega SM allüksused:

Eesti NSV Siseministeeriumi Uurimisvalitsus;
Eesti NSV Siseministeeriumi Kriminaaljälituse valitsus; aadress Pikk tänav 19, Tallinn
- Raskete kuritegude vastu võitlemise jaoskond;
- Autotranspordi ärandamiste vastu võitlemise jaoskond;
Eesti NSV Siseministeeriumi Sotsialistliku omandi riisumise vastu võitlemise valitsus (SORVVO)
ENSV SM juriidiline büroo;
ENSV SM informatsiooni ja analüüsi osakond;
Eesti NSV Siseministeeriumi operatiivosakond;
- korrapidamisteenistus;
ENSV SM kantselei;
Riiklik Politseiamet;
Eesti NSV Siseministeeriumi Kriminalistika ja ekspertiisi osakond;
Riikliku Autoinspektsiooni valitsus;
Viisade ja välismaalaste registreerimise osakond ning passiosakond;
Siseministeeriumi Tuletõrjeamet;
ENSV SM Politseikool Paikusel;
Eesti NSV Siseministeeriumi Paranduslike Tööde Valitsus;
- Eeluurimisvangla nr 1; Üldrežiimiga koloonia JUM 422/1; Range režiimiga koloonia JUM 422/2; Tugevdatud režiimiga koloonia JUM 422/3; Range režiimiga koloonia JUM 422/4; Üldrežiimiga koloonia JUM 422/5; Asunduskoloonia JUM 422/6 Rapla maakonnas Laukna alevis; Asunduskoloonia JUM-422/7, Viljandi maakonnas Karksi-Nuial; Asunduskoloonia JUM-422/8, Rummu alevis; Tallinna süüdimõistetute haigla JUM 422/9^[5];

Üldrežiimiga Viljandi Kasvatusliku Töö Koloonia (alaealised); Harku ravi-tööprofülaktoorium (M+ N); Tallinna ravi-tööprofülaktoorium^[6] (M) Pae tänaval; Maardu ravi-tööprofülaktoorium (M); Pärnu ravi-tööprofülaktoorium^[7]^[8];

Eesti NSV Siseministeeriumi poliitosakond;
Eesti NSV Siseministeeriumi kaadrite osakond;
Eesti NSV Siseministeeriumi sideosakond;
Eesti NSV Siseministeeriumi finantsosakond;
Eesti NSV Siseministeeriumi meditsiiniteenistuse osakond;
- 2. spetsiaaljaoskond;
- grupp ZAS;
Eesti NSV Siseministeeriumi sekretariaat;
- Eesti NSV Siseministeeriumi operatiivsidekeskus;
Eesti NSV Siseministeeriumi automajand;
Eesti NSV Siseministeeriumi õppekeskus;
Eesti NSV Siseministeeriumi eksperimantaal montaaž-ekspluatatsiooni valitsus Signaal;
Eesti NSV Siseministeeriumi transpordivalitsus;
Eesti NSV Siseministeeriumi juures asuv^[9] Ametkonnaväline Valveosakond (Viru tänav 1 // Vene tänav 2/4, Tartu maantee 53^[10]), Tallinna Linna Kalinini rajooni osakond Olevimägi 13, Mererajoon Olevimägi 16, Lenini rajoon Toomkooli tänav 1

Vaata ka: Eesti NSV Siseministeeriumi piirkondlikud asutused

Ajalugu Redigeeri

Eesti NSV SM, 1946 Redigeeri

1946. aastal nimetati NSV Liidu ja Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat Siseministeeriumiks ning muutusid ka Siseministeeriumi allüksuste nimetused.

Eesti NSV SM, 1952 Redigeeri

1953. aasta märtsis nimetati ametisse Eesti NSV-s loodud kolme oblasti siseasjade valitsuste ülemad:

Eesti NSV Siseministeeriumi Tallinna oblasti Siseasjade valitsuse ülem: ; ülema asetäitja polkovnik N. Voronin;
Eesti NSV Siseministeeriumi Tartu oblasti Siseasjade valitsuse ülem: alampolkovnik A. Ljapin; ülema asetäitja M. Aleksejev;
Eesti NSV Siseministeeriumi Pärnu oblasti Siseasjade valitsuse ülem: major I. Kinarov; ülema asetäitja polkovnik B. Nazarov.

Eesti NSV ühendSM, 1953 Redigeeri

Pärast NSV Liidu NLKP juhi Jossif Stalini surma 5. märtsil 1953 moodustunud Lavrenti Beria ja Georgi Malenkovi kollektiivse valitsemise ajal alustas Beria NSV Liidu jõuametkondade koondamist enda ühise juhtimise alla, saavutades enda nimetamise NSV Liidu Siseministeeriumi siseministriks ning seniste eraldatud Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi ja Siseministeeriumi ühendamise ühiseks NSV Liidu Siseministeeriumiks.

Eesti NSV toimus riikliku julgeoleku ministeeriumi ühinemisprotsess väikese ajalise nihkega, kuid 15. juunist 1953 pärineb ENSV siseministri käskkiri nr 158, mille lisas on üksikasjaliselt loetletud ENSV Siseministeeriumi ühisele juhtimisele allutatud sisejulgeoleku ja riikliku julgeoleku struktuuriüksused ja nende juhid.^[11]

Ministrid Redigeeri

Valentin Moskalenko, Eesti NSV ühendsiseministeeriumi siseminister, kuni 27. maini 1953. aastal;
Mihhail Krassman,^[12] Eesti NSV ühendsiseministeeriumi siseminister, 27. maist kuni 2. septembrini 1953. aastal;
Johan Lombak, Eesti NSV ühendsiseministeeriumi siseminister, 2. septembrist 1953 kuni märts 1954.

Organisatsioon Redigeeri

Eesti NSV Siseministeeriumi 1. osakond (vastuluure),
- vanemleitnant Elmar Vertman, 23. mai 1953 –, osakonna ülem;
- Ilja Ziterov, märtsist 1953 –, osakonnaülema asetäitja;
Eesti NSV Siseministeeriumi 2. osakond (välisluure),
Eesti NSV Siseministeeriumi 4. osakond (nõukogudevastane relvastatud vastupanu),
- major Oskar Borel, 23. mai 1953 – august 1953, osakonna ülem;
- Vassili Beljajev, mai 1953 – juuni 1953, osakonna ülema asetäitja;
Eesti NSV Siseministeeriumi 5. osakond (rahvavaenlaste otsimine majandusobjektidel),
kapten Eduard Kikas, 27. mai 1953 –, osakonna ülem;
- Osakonna ülema asetäitja
- 5. osakonna 1. jaoskonna ülem, alampolkovnik Leonid Zelenin (15. juuni 1953 – 10. 1953)
Eesti NSV Siseministeeriumi 7. osakond,
major Ivan Josepson, osakonna ülem;
- alampolkovnik Ivan Boreiša, mai 1953 – aprill 1954, osakonna ülema asetäitja;
Eesti NSV Siseministeeriumi 8. osakond (šifreerimine),
- alampolkovnik Genrih Andrussov 23. mai 1953 –, osakonna ülem;
- Osakonna ülema asetäitja
Eesti NSV Siseministeeriumi 1. eriosakond,
- 1. Eriosakonna ülem polkovnik Oskar Avik
Eesti NSV Siseministeeriumi 2. eriosakond (salajase pealtkuulamise tehniline kindlustamine),
- 2. Eriosakonna ülem kapten Arnold Ibrus 23. mai 1953 –;
- 2. Eriosakonna ülema asetäitja
Eesti NSV Siseministeeriumi 3. eriosakond (dokumentide valmistamine operatiivtööks, salakiri, dokumentide ja käekirja ekspertiis),
- 3. Eriosakonna ülem major Vladimir Smirnov
Eesti NSV Siseministeeriumi 4. eriosakond (raadiovastuluurealane tegevus),
- 4. Eriosakonna ülem, alampolkovnik German Jermakov
Eesti NSV Siseministeeriumi 6. eriosakond (kirjavahetuse perlustatsioon ja sõjatsensuur),
- 6. Eriosakonna ülem,kapten K. Kohver 23. mai 1953 – ;
- 10. erijaoskond, ülem, alampolkovnik Leonid Zelenin, 10. oktoober 1953 –;
Eesti NSV Siseministeeriumi Vanglate osakond, major Ivan Erm, 23. mai 1953 –;
Eesti NSV Siseministeeriumi Kaadriosakond, major Aleksander Naruson, 23. mai 1953 – 1961;
Eesti NSV Siseministeeriumi Tuletõrjevalitsus, major Georgi Kosse, 23. mai 1953 –;
Eesti NSV Siseministeeriumi 11. valitsus(sõja- ja riigisaladuste kaitse trükis), major Ilmar Kübar, [23. mai 1953 –;
Eesti NSV Siseministeeriumi Kohaliku õhutõrjeteenistuse osakond, insenermajor Aleksander Pihlapson, 23. mai 1953 –;
Eesti NSV Siseministeeriumi Rahandusosakond, intendanditeenistuse kapten Karl Rebane, 23. mai 1953 –;
Eesti NSV Siseministeeriumi Arhiiviosakond, Maria Muzõkantova;
Eesti NSV Siseministeeriumi Haldusosakond. ülem major Karl Päro;
Eesti NSV Siseministeeriumi Miilitsavalitsus

Eesti NSV SM, 1954 Redigeeri

Eesti NSV Siseministeeriumi Kriminaaljälituse Valitsus
Eesti NSV Siseministeeriumi Sotsialistliku omandi riisumise vastase võitluse valitsus
- Riiklikus kaubandus- ja tarbijakooperatiivides riisumiste vastu võitlemise jaoskond;
- Spekulatsiooni vastu võitlemise jaoskond;
- Tööstus-ja invaliidide kooperatiivides, kohaliku- ja kergetööstuse ning varustus- ja turustusorganisatsioonides toime pandavate kuritegude jaoskond;
- Toitlustuse-, piimatööstuse- ja kalatööstuse, põllumajanduseobjektide ja tootmisorganisatsioonides riisumiste vastu võitlemise jaoskond;
- Finants-, side-, tervishoiu- ja muudes asutustes riisumiste ja altkäemaksu vastu võitlemise jaoskond;
- Valeraha valmistamise vastu võitlemise grupp.

Eesti NSV ÜKKM, 1962 Redigeeri

Eesti NSV Ühiskondliku Korra Kaitse Ministeerium, 1962–

Eesti NSV SM, 1968 Redigeeri

1968. aasta lõpul nimetati Eesti NSV Siseministeeriumi Miilitsavalitsus Eesti NSV Siseministeeriumi Siseasjade Valitsuseks, piirkondlikud miilitsaasutused piirkondlikeks linnade ja rajoonide Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomiteede siseasjade osakondadeks või valitsusteks.^[13] Siseasjade asutuste ülesanded olid avaliku korra tagamine, võitlus kuritegevusega ja selle ennetustöö, valveteenistus tähtsamates riigiasutustes, elanike elukoha registreerimine, riigisiseste passide väljaandmine ja passirežiimi elluviimine, mootorsõidukite registreerimine, tehniline kontroll ja liiklusohutuse tagamine, mitmesuguste tegevuslubade väljaandmine ja esemete registreerimine (tulirelvad, lõhkeained, kirjutusmasinad, paljundus- ja trükiseadmed, pitsatite ja stampide kinnitamine jm), koos tsiviilkaitse ja tuletõrje keskasutustega sellealase töö organiseerimine, kaadri väljaõpe.

Eesti NSV SM, 1974 Redigeeri

1974. aastal kuulusid ENSV SM alluvusse järgmised vabariikliku alluvusega SM allüksused:

Staap
Uurimisosakond;
- Uurimisjaoskond;
- Kontroll-metoodiline grupp;
Eesti NSV Siseministeeriumi Kriminaaljälituse valitsus
- Profülaktika osakond
  - Üldprofülaktika jaoskond;
  - Individuaalprofülaktika jaoskond;
  - Alaealiste kuritegude profülaktika jaoskond;
- Jälituse osakond;
  - Välismaalaste vastu suunatud kuritegude vastu võitlemise jaoskond;
- A jaoskond;
Eesti NSV Siseministeeriumi Sotsialistliku omandi riisumise vastase võitluse valitsus
- 1., 2., 3., 4. jaoskond;

Eesti NSV SM, 1989-1990 Redigeeri

SM struktuur 1989:

Eesti NSV Siseministeeriumi Parteikomitee. Vastavalt NLKP põhikirjale oli asutustes, kus partei liikmeid ja kandidaate oli üle 300 parteikomitee, millesse kuulusid asutuse struktuuriüksuste algorganisatsioonid.^[14]
Kantselei
Sekretariaat (15 töötajat)
Kaadriosakond (23 töötajat)
Eesti NSV Siseministeeriumi Kriminaaljälituse valitsus, Pikk tänav 19
- 1. osakond (Organiseerimise-metoodiline töö ja "A-liini" töö, 4 töötajat)
- 2. osakond (Raskete isikuvastaste kuritegude vastu võitlemise osakond, 7 töötajat)
- 3. osakond
- 1. jaoskond
- 4. jaoskond (Narkomaania vastu võitlemise jaoskond, 4 töötajat)
Eesti NSV Siseministeeriumi Sotsialistliku omandi riisumise vastase võitluse valitsus (SORVVO)
- 1. jaoskond (organiseerimis-metoodiline töö, analüüs, 4 töötajat)
- 2. jaoskond (6 töötajat)
- 3. jaoskond (10 töötajat)
- kantselei (2 töötajat)
ENSV Siseministeeriumi Uurimisvalitsus (24 töötajat)
ENSV Siseministeeriumi Transportmiilitsa Valitsus
Poliitosakond^[15] (7 töötajat)
Majandusteenistus
Organiseerimis-inspektsiooni osakond (10 töötajat)
- Korrapidamisosakond (21 töötajat)
- Kriminaaljälituse osakond
- Uurimisosakond
3. osakond (10 töötajat)
Avaliku korra osakond
Profülaktilise töö osakond
Passiosakond (5 töötajat)
Sideosakond (9 töötajat)
2. spetsiaaljaoskond, grupp ZAS. (6 töötajat)
Erivedude osakond (3 töötajat)
Välissuhete rühm (1 inimene)
Meditsiiniosakond (8 inimest)
Hooldusosakond (20 töötajat)
Sotsiaalsete küsimuste rühm (1 inimene)
Pressibüroo (2 inimest)
Objekt R-6-68
Objekt 3702
Riikliku Autoinspektiooni osakond (4 töötajat)
Vabariiklik Autoinspektsioon (21 töötajat)
Finants-planeerimise osakond (29 töötajat)
Õppekeskus
Sõja-mobilisatsiooni töö ja kodanikukaitse osakond (6 töötajat)
Viisade ja välismaalaste registreerimise osakond (OVIR, 15 töötajat);
Eesti NSV Siseministeeriumi 6. osakond (13 töötajat)
Eesti NSV Siseministeeriumi 7. osakond
Kriminalistika-ekspertiisi osakond

Füüsika-keemia laboratoorium
"Sled" süsteemi grupp
Fotolaboratoorium

Eesti NSV Siseministeeriumi Tuletõrje Valitsus

NSV Liidu SM siseväed Eesti NSV-s Redigeeri

Pikemalt artiklis NSV Liidu Siseministeeriumi Siseväed

NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissaraadi/NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Siseväed (ВВ НКВД – МВД/МГБ СССР) 1945–1951.
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Sisekaitseväed ja NSV Liidu Siseministeeriumi Siseväed (ВО МГБ/КО МВД СССР) alates 6. maist 1951
NSV Liidu Siseministeeriumi Konvoi- ja Sisevalveväed 12. märtsist 1954 (войска ВиКО МВД СССР)
NSV Liidu Ühiskondliku Korra Kaitse Ministeeriumi Siseväed 1962–1968 (ВВ МООП СССР )
NSV Liidu Siseministeeriumi Siseväed (ВВ МВД СССР ) 28. november 1968–1991. aastani
- NSV Liidu Siseministeeriumi Sisevägede 40. üksik motoriseeritud eri-miilitsapataljon (40 осмбм (в/ч 5460) s/o 5460, Tisleri tänaval Tallinnas,^[16] viimane ülem alampolkovnik Abdulkaparov. 40. üksik motoriseeritud eri-miilitsapataljon loodi Tallinnas 1966. aastal ja formeeriti 1989. aastal 24. motoriseeritud eri-miilitsapolguks. Polgus oli 2 patrullpataljoni kokku kuue patrullrooduga (igaühes u 70–100 ajateenijat), autorood ja materiaaltagamisrood (kokku alla 1000 sõjaväelase).^[17]
- NSV Liidu Siseministeeriumi Sisevägede 357. konvoipolk s/o 7519 (357 кп (в/ч 7519^[18]), Rahumäe teel Tallinnas kinnipidamiskohtade: (Eeluurimisvangla, JUM-422/5, JUM-422/2, JUM-422/3, JUM-422/4, JUM-422/5) valve ja lisaks kolmele konvoipataljonile oli polgus ka motolaskurpataljon massirahutuste mahasurumiseks.^[19]

Vaata ka Redigeeri

miilitsa piirkonnainspektor
NSV Liidu SM Tallinna Ohvitseride Kool (Таллинская офицерская школа МВД СССР)

Viited Redigeeri

↑ ««Eesti NSV Siseministeeriumi põhimääruse» kinnitamise kohta» (ENSV Teataja 1973, nr. 11, art. 93) punkt 1
↑ ««ENSV Siseministeeriumi põhimääruse» osalise muutmise kohta» (ENSV Teataja 1986, nr. 3, art. 34)
↑ "Eesti Vabariigi Siseministeeriumi põhimääruse" kinnitamise kohta, RT 1991, 22, 262
↑ "Lubjanka marssal" Nõukogude impeeriumi äärealasid reformimas. Beria rahvuspoliitika eesmärkidest ja tagajärgedest 1953. aastal II, Tuna 1999, nr 4 lk 58
↑ Kiri Patareist Eesti vangaist praegu, Teataja: poliitika, kultuuri, ühiskonna- ja noorteprobleemide häälekandja = Estnisk tidning för politik, kultur, samhällsinformation och ungdomsfrågor, 11 mai 1991
↑ Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi 1990. aasta 21. juuni seadusega "Eesti Vabariigi Siseministeeriumi ravi- ja tööprofülaktooriumid likvideeriti"
↑ EESTI VABARIIGI ALLUVUSSE ÜLEVÕETUD VANGISTUSASUTUSED (1990), NÕUKOGUDE OKUPATSIOONIVÕIMU POLIITILISED ARRETEERIMISED EESTIS. KÖIDE 3 lk 298, Koostanud Leo Õispuu
↑ Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi 1990. aasta 21. juuni seadluse "Eesti Vabariigi Siseministeeriumi ravi- ja tööprofülaktooriumide likvideerimise kohta" kinnitamine, EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU 16. ISTUNGJÄRK, 17.–20. september 1990 lk 52-66
↑ ENSV Siseministeeriumi organite juures asuva ametkonnavälise valve poolt rahvamajandusobjektide valvamise eest võetava tasu määrade kinnitamise kohta, Vabariigi Valitsuse määrus 05.03.1989
↑ ENSV Siseministeeriumi Ametkonnaväline Valvevalitsus, www.eki.ee
↑ ENSV Siseministeeriumi struktuur ja kaadrid 1953-1954. VALDUR OHMANN^{[alaline kõdulink]}
↑ "Lubjanka marssal" Nõukogude impeeriumi äärealasid reformimas. Beria rahvuspoliitika eesmärkidest ja tagajärgedest 1953. aastal II, Tuna 1999 nr 4, lk 60
↑ Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ülemnõukogu ja Valitsuse Teataja, 7. veebruar 1969 Nr. 7 (172), Art 76 "Linnade ja rajoonide töörahva saadikute nõukogude täitevkomiteede miilitsaosakondade reorganiseerimisest linnade ja rajoonide töörahva saadikute nõukogude täitevkomiteede siseasjade osakondadeks"
↑ ENSV Siseministeeriumi Parteikomitee (1944 - 1990), The National Archives of Estonia
↑ Rahvusarhiiv: ERAF.17SM.6.428
↑ Номера воинских частей внутренних войск СССР и стран СНГ после 1991 г.
↑ Siseministeeriumi väeosad, Eesti Sõjaajaloo Teejuht
↑ 42-я дивизия ВВ МВД (в/ч 4313): 357 кп (в/ч 7519 г. Таллинн), 358 кп (в/ч 6509 г. Каунас), 359 кп (в/ч 7458 г. Рига), 38 осмбм/смпм (в/ч 5458 г Вильнюс), 39 осмбм-23 смпм (в/ч 5459 г. Рига), 40 осмбм (в/ч 5460 г. Таллинн)
↑ Siseministeeriumi väeosad, Eesti Sõjaajaloo Teejuht

Kirjandus Redigeeri

Alati avangardis: Eesti miilitsa minevikust ja tänapäevast. Koostanud Osvald Siimonlatser. Kirjastus: Eesti Raamat, 1971

[1] ««Eesti NSV Siseministeeriumi põhimääruse» kinnitamise kohta» (ENSV Teataja 1973, nr. 11, art. 93) punkt 1

[2] ««ENSV Siseministeeriumi põhimääruse» osalise muutmise kohta» (ENSV Teataja 1986, nr. 3, art. 34)

[3] "Eesti Vabariigi Siseministeeriumi põhimääruse" kinnitamise kohta, RT 1991, 22, 262

[4] "Lubjanka marssal" Nõukogude impeeriumi äärealasid reformimas. Beria rahvuspoliitika eesmärkidest ja tagajärgedest 1953. aastal II, Tuna 1999, nr 4 lk 58

[5] Kiri Patareist Eesti vangaist praegu, Teataja: poliitika, kultuuri, ühiskonna- ja noorteprobleemide häälekandja = Estnisk tidning för politik, kultur, samhällsinformation och ungdomsfrågor, 11 mai 1991

[6] Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi 1990. aasta 21. juuni seadusega "Eesti Vabariigi Siseministeeriumi ravi- ja tööprofülaktooriumid likvideeriti"

[7] EESTI VABARIIGI ALLUVUSSE ÜLEVÕETUD VANGISTUSASUTUSED (1990), NÕUKOGUDE OKUPATSIOONIVÕIMU POLIITILISED ARRETEERIMISED EESTIS. KÖIDE 3 lk 298, Koostanud Leo Õispuu

[8] Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi 1990. aasta 21. juuni seadluse "Eesti Vabariigi Siseministeeriumi ravi- ja tööprofülaktooriumide likvideerimise kohta" kinnitamine, EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU 16. ISTUNGJÄRK, 17.–20. september 1990 lk 52-66

[9] ENSV Siseministeeriumi organite juures asuva ametkonnavälise valve poolt rahvamajandusobjektide valvamise eest võetava tasu määrade kinnitamise kohta, Vabariigi Valitsuse määrus 05.03.1989

[10] ENSV Siseministeeriumi Ametkonnaväline Valvevalitsus, www.eki.ee

[11] ENSV Siseministeeriumi struktuur ja kaadrid 1953-1954. VALDUR OHMANN^{[alaline kõdulink]}

[12] "Lubjanka marssal" Nõukogude impeeriumi äärealasid reformimas. Beria rahvuspoliitika eesmärkidest ja tagajärgedest 1953. aastal II, Tuna 1999 nr 4, lk 60

[13] Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ülemnõukogu ja Valitsuse Teataja, 7. veebruar 1969 Nr. 7 (172), Art 76 "Linnade ja rajoonide töörahva saadikute nõukogude täitevkomiteede miilitsaosakondade reorganiseerimisest linnade ja rajoonide töörahva saadikute nõukogude täitevkomiteede siseasjade osakondadeks"

[14] ENSV Siseministeeriumi Parteikomitee (1944 - 1990), The National Archives of Estonia

[15] Rahvusarhiiv: ERAF.17SM.6.428

[16] Номера воинских частей внутренних войск СССР и стран СНГ после 1991 г.

[17] Siseministeeriumi väeosad, Eesti Sõjaajaloo Teejuht

[18] 42-я дивизия ВВ МВД (в/ч 4313): 357 кп (в/ч 7519 г. Таллинн), 358 кп (в/ч 6509 г. Каунас), 359 кп (в/ч 7458 г. Рига), 38 осмбм/смпм (в/ч 5458 г Вильнюс), 39 осмбм-23 смпм (в/ч 5459 г. Рига), 40 осмбм (в/ч 5460 г. Таллинн)

[19] Siseministeeriumi väeosad, Eesti Sõjaajaloo Teejuht

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]

[11]

[12]

[13]

[14]

[15]

[16]

[17]

[18]

[19]