Vikipeedia

Eesti NSV Siseministeerium

Eesti NSV Siseministeerium oli Eesti NSV sisejulgeoleku tagamise keskasutus aastatel 1946–1991.

Eesti NSV Siseministeerium
MVD Badge (Solid Colors).svg
Pagari kvartal 2013-06-02.JPG
Vaade Siseministeeriumi kvartalile Pika, Pagari, Laia ja Oleviste tänava vahel
Lühend ENSV SM
Asutatud 1946
Tegevuse lõpetanud 1990
Asukoht Pagari tänav 2, Tallinn
Emaorganisatsioon NSV Liidu Siseministeerium
Allorganisatsioonid siseasjade valitsused ja osakonnad

Eesti NSV SM oli liidulis-vabariiklik ministeerium, mis allus nii NSV Liidu Siseministeeriumile kui ka Eesti NSV Ministrite Nõukogule.

Eesti NSV Siseministeerium ülesandeks oli avaliku korra tagamine, võitlus kriminaalkuritegevuse vastu, tuleohutuseeskirjade täitmise jälgimine ning tuletõrje ja kinnipidamisasutuste valve. Eesti NSV sisejulgeolekuametkond moodustati algselt 1940. aastal Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadina ning pärast NSV Liidus toimunud haldusreformi reorganiseeriti 1946. aastal Eesti NSV Siseministeeriumiks.

6. juunil 1991 Eesti Vabariigi Valitsus määras, Vabariigi Valitsuse määrusega Nr. 101 "Tunnistada kehtetuks Eesti NSV Ministrite Nõukogu 12. veebruari 1973. a. määruse nr. 71 [1] ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu 12. detsembri 1985. a. määrus nr. 627 [2]" ja kinnitada 1. juulist 1991. aastast «Eesti Vabariigi Siseministeeriumi põhimääruse»[3].

Juhid ja organisatsioonRedigeeri

  Pikemalt artiklis Eesti NSV siseministrite loend

Eesti NSV SM, 1991Redigeeri

Veebruaris 1991 kuulusid Eesti NSV SM alluvusse järgmised vabariikliku alluvusega SM allüksused:

Üldrežiimiga Viljandi Kasvatusliku Töö Koloonia (alaealised); Harku ravi-tööprofülaktoorium (M+ N); Tallinna ravi-tööprofülaktoorium[6] (M) Pae tänaval; Maardu ravi-tööprofülaktoorium (M); Pärnu ravi-tööprofülaktoorium[7][8];
  Pikemalt artiklis Eesti NSV Siseministeeriumi piirkondlikud asutused

AjaluguRedigeeri

Eesti NSV SM, 1946Redigeeri

1946. aastal nimetati NSV Liidu ja Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat Siseministeeriumiks ning muutusid ka Siseministeeriumi allüksuste nimetused.

  Pikemalt artiklis Eesti NSV Siseministeeriumi Ehitus nr 907, Sillamäe Kombinaat nr 7

Eesti NSV SM, 1952Redigeeri

  Pikemalt artiklis Eesti NSV haldusjaotus#1952 Oblastiperiood

1953. aasta märtsis nimetati ametisse Eesti NSV-s loodud kolme oblasti siseasjade valitsuste ülemad:

  • Eesti NSV Siseministeeriumi Tallinna oblasti Siseasjade valitsuse ülem: ; ülema asetäitja polkovnik N. Voronin;
  • Eesti NSV Siseministeeriumi Tartu oblasti Siseasjade valitsuse ülem: alampolkovnik A. Ljapin; ülema asetäitja M. Aleksejev;
  • Eesti NSV Siseministeeriumi Pärnu oblasti Siseasjade valitsuse ülem: major I. Kinarov; ülema asetäitja polkovnik B. Nazarov.

Eesti NSV ühendSM, 1953Redigeeri

Pärast NSV Liidu NLKP juhi Jossif Stalini surma 5. märtsil 1953 moodustunud Lavrenti Beria ja Georgi Malenkovi kollektiivse valitsemise ajal alustas Beria NSV Liidu jõuametkondade koondamist enda ühise juhtimise alla, saavutades enda nimetamise NSV Liidu Siseministeeriumi siseministriks ning seniste eraldatud Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi ja Siseministeeriumi ühendamise ühiseks NSV Liidu Siseministeeriumiks.

  Pikemalt artiklites Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee

Eesti NSV toimusid ühinemisprotsessid väikese ajalise nihkega, kuid 15. juunist 1953 pärineb ENSV siseministri käskkiri nr 158, mille lisas on üksikasjaliselt loetletud ENSV Siseministeeriumi ühisele juhtimisele allutatud sisejulgeoleku ja riikliku julgeoleku struktuuriüksused ja nende juhid[11].

MinistridRedigeeri

OrganisatsioonRedigeeri

  Pikemalt artiklis Eesti NSV Siseministeeriumi piirkondlikud asutused
  Pikemalt artiklis NSV Liidu Siseministeerium#1953

Eesti NSV SM, 1954Redigeeri

  • Eesti NSV Siseministeeriumi Kriminaaljälituse Valitsus
  • Eesti NSV Siseministeeriumi Sotsialistliku omandi riisumise vastase võitluse valitsus
    • Riiklikus kaubandus- ja tarbijakooperatiivides riisumiste vastu võitlemise jaoskond;
    • Spekulatsiooni vastu võitlemise jaoskond;
    • Tööstus-ja invaliidide kooperatiivides, kohaliku- ja kergetööstuse ning varustus- ja turustusorganisatsioonides toime pandavate kuritegude jaoskond;
    • Toitlustuse-, piimatööstuse- ja kalatööstuse, põllumajanduseobjektide ja tootmisorganisatsioonides riisumiste vastu võitlemise jaoskond;
    • Finants-, side-, tervishoiu- ja muudes asutustes riisumiste ja altkäemaksu vastu võitlemise jaoskond;
    • Valeraha valmistamise vastu võitlemise grupp.
  Pikemalt artiklis Eesti NSV Siseministeeriumi piirkondlikud asutused

Eesti NSV ÜKKM, 1962Redigeeri

Eesti NSV Ühiskondliku Korra Kaitse Ministeerium, 1962–

Eesti NSV SM, 1968Redigeeri

1968. aasta lõpul nimetati Eesti NSV Siseministeeriumi Miilitsavalitsus Eesti NSV Siseministeeriumi Siseasjade Valitsuseks, piirkondlikud miilitsaasutused piirkondlikeks linnade ja rajoonide Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomiteede siseasjade osakondadeks või valitsusteks[13]. Siseasjade asutuste ülesanded olid avaliku korra tagamine, võitlus kuritegevusega ja selle ennetustöö, valveteenistus tähtsamates riigiasutustes, elanike elukoha registreerimine, riigisiseste passide väljaandmine ja passirežiimi elluviimine, mootorsõidukite registreerimine, tehniline kontroll ja liiklusohutuse tagamine, mitmesuguste tegevuslubade väljaandmine ja esemete registreerimine (tulirelvad, lõhkeained, kirjutusmasinad, paljundus- ja trükiseadmed, pitsatite ja stampide kinnitamine jm), koos tsiviilkaitse ja tuletõrje keskasutustega sellealase töö organiseerimine, kaadri väljaõpe.

Eesti NSV SM, 1974Redigeeri

1974. aastal kuulusid ENSV SM alluvusse järgmised vabariikliku alluvusega SM allüksused:

  Pikemalt artiklis Eesti NSV Siseministeeriumi piirkondlikud asutused

Eesti NSV SM, 1989-1990Redigeeri

SM struktuur 1989:

  • Eesti NSV Siseministeeriumi Parteikomitee. Vastavalt NLKP põhikirjale oli asutustes, kus partei liikmeid ja kandidaate oli üle 300 parteikomitee, millesse kuulusid asutuse struktuuriüksuste algorganisatsioonid[14].
  • Kantselei
  • Sekretariaat (15 töötajat)
  • Kaadriosakond (23 töötajat)
  • Eesti NSV Siseministeeriumi Kriminaaljälituse valitsus, Pikk tänav 19
    • 1. osakond (Organiseerimise-metoodiline töö ja "A-liini" töö, 4 töötajat)
    • 2. osakond (Raskete isikuvastaste kuritegude vastu võitlemise osakond, 7 töötajat)
    • 3. osakond
    • 1. jaoskond
    • 4. jaoskond (Narkomaania vastu võitlemise jaoskond, 4 töötajat)
  • Eesti NSV Siseministeeriumi Sotsialistliku omandi riisumise vastase võitluse valitsus (SORVVO)
    • 1. jaoskond (organiseerimis-metoodiline töö, analüüs, 4 töötajat)
    • 2. jaoskond (6 töötajat)
    • 3. jaoskond (10 töötajat)
    • kantselei (2 töötajat)
  • ENSV Siseministeeriumi Uurimisvalitsus (24 töötajat)
  • ENSV Siseministeeriumi Transportmiilitsa Valitsus
  • Poliitosakond[15] (7 töötajat)
  • Majandusteenistus
  • Organiseerimis-inspektsiooni osakond (10 töötajat)
    • Korrapidamisosakond (21 töötajat)
    • Kriminaaljälituse osakond
    • Uurimisosakond
  • 3. osakond (10 töötajat)
  • Avaliku korra osakond
  • Profülaktilise töö osakond
  • Passiosakond (5 töötajat)
  • Sideosakond (9 töötajat)
  • 2. spetsiaaljaoskond, grupp ZAS. (6 töötajat)
  • Erivedude osakond (3 töötajat)
  • Välissuhete rühm (1 inimene)
  • Meditsiiniosakond (8 inimest)
  • Hooldusosakond (20 töötajat)
  • Sotsiaalsete küsimuste rühm (1 inimene)
  • Pressibüroo (2 inimest)
  • Objekt R-6-68
  • Objekt 3702
  • Riikliku Autoinspektiooni osakond (4 töötajat)
  • Vabariiklik Autoinspektsioon (21 töötajat)
  • Finants-planeerimise osakond (29 töötajat)
  • Õppekeskus
  • Sõja-mobilisatsiooni töö ja kodanikukaitse osakond (6 töötajat)
  • Viisade ja välismaalaste registreerimise osakond (OVIR, 15 töötajat);
  • Eesti NSV Siseministeeriumi 6. osakond (13 töötajat)
  • Eesti NSV Siseministeeriumi 7. osakond
  • Kriminalistika-ekspertiisi osakond
  1. Füüsika-keemia laboratoorium
  2. "Sled" süsteemi grupp
  3. Fotolaboratoorium
  Pikemalt artiklis Eesti NSV Siseministeeriumi piirkondlikud asutused

NSV Liidu SM siseväed Eesti NSV-sRedigeeri

  Pikemalt artiklis NSV Liidu Siseministeeriumi Siseväed

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. ↑ ««Eesti NSV Siseministeeriumi põhimääruse» kinnitamise kohta» (ENSV Teataja 1973, nr. 11, art. 93) punkt 1
  2. ↑ ««ENSV Siseministeeriumi põhimääruse» osalise muutmise kohta» (ENSV Teataja 1986, nr. 3, art. 34)
  3. ↑ "Eesti Vabariigi Siseministeeriumi põhimääruse" kinnitamise kohta, RT 1991, 22, 262
  4. ↑ "Lubjanka marssal" Nõukogude impeeriumi äärealasid reformimas. Beria rahvuspoliitika eesmärkidest ja tagajärgedest 1953. aastal II, Tuna 1999, nr 4 lk 58
  5. ↑ Kiri Patareist Eesti vangaist praegu, Teataja: poliitika, kultuuri, ühiskonna- ja noorteprobleemide häälekandja = Estnisk tidning för politik, kultur, samhällsinformation och ungdomsfrågor, 11 mai 1991
  6. ↑ Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi 1990. aasta 21. juuni seadusega "Eesti Vabariigi Siseministeeriumi ravi- ja tööprofülaktooriumid likvideeriti"
  7. ↑ EESTI VABARIIGI ALLUVUSSE ÜLEVÕETUD VANGISTUSASUTUSED (1990), NÕUKOGUDE OKUPATSIOONIVÕIMU POLIITILISED ARRETEERIMISED EESTIS. KÖIDE 3 lk 298, Koostanud Leo Õispuu
  8. ↑ Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi 1990. aasta 21. juuni seadluse "Eesti Vabariigi Siseministeeriumi ravi- ja tööprofülaktooriumide likvideerimise kohta" kinnitamine, EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU 16. ISTUNGJÄRK, 17.–20. september 1990 lk 52-66
  9. ↑ ENSV Siseministeeriumi organite juures asuva ametkonnavälise valve poolt rahvamajandusobjektide valvamise eest võetava tasu määrade kinnitamise kohta, Vabariigi Valitsuse määrus 05.03.1989
  10. ↑ ENSV Siseministeeriumi Ametkonnaväline Valvevalitsus, www.eki.ee
  11. ↑ ENSV Siseministeeriumi struktuur ja kaadrid 1953–-1954. VALDUR OHMANN[alaline kõdulink]
  12. ↑ "Lubjanka marssal" Nõukogude impeeriumi äärealasid reformimas. Beria rahvuspoliitika eesmärkidest ja tagajärgedest 1953. aastal II, Tuna 1999 nr 4, lk 60
  13. ↑ Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ülemnõukogu ja Valitsuse Teataja, 7. veebruar 1969 Nr. 7 (172), Art 76 "Linnade ja rajoonide töörahva saadikute nõukogude täitevkomiteede miilitsaosakondade reorganiseerimisest linnade ja rajoonide töörahva saadikute nõukogude täitevkomiteede siseasjade osakondadeks"
  14. ↑ ENSV Siseministeeriumi Parteikomitee (1944 - 1990), The National Archives of Estonia
  15. ↑ Rahvusarhiiv: ERAF.17SM.6.428
  16. ↑ Номера воинских частей внутренних войск СССР и стран СНГ после 1991 г.
  17. ↑ Siseministeeriumi väeosad, Eesti Sõjaajaloo Teejuht
  18. ↑ 42-я дивизия ВВ МВД (в/ч 4313): 357 кп (в/ч 7519 г. Таллинн), 358 кп (в/ч 6509 г. Каунас), 359 кп (в/ч 7458 г. Рига), 38 осмбм/смпм (в/ч 5458 г Вильнюс), 39 осмбм-23 смпм (в/ч 5459 г. Рига), 40 осмбм (в/ч 5460 г. Таллинн)
  19. ↑ Siseministeeriumi väeosad, Eesti Sõjaajaloo Teejuht

KirjandusRedigeeri

  • Alati avangardis: Eesti miilitsa minevikust ja tänapäevast. Koostanud Osvald Siimonlatser. Kirjastus: Eesti Raamat, 1971
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eesti_NSV_Siseministeerium&oldid=6379434"