Harku ja Murru vangla

(Ümber suunatud leheküljelt Harku vangla)

Harku ja Murru vangla (varem Harku vangla) oli kuni 2016. aastani tegutsenud vangla Harju maakonnas Harku alevis.

Harku vangla
Harku ja Murru vangla
Asutatud 2011
Tegevuse lõpetanud 2016
Eesmärk kohtuotsuste täitmine
Peakorter Harku, Harjumaa
Asukoht Pikk tänav 19, Harku, 76902 Harju maakond
Juhtkond Harku ja Murru vangla direktor: Kaimar Karuauk (2011–2014[1])
Kermo Päll (2014–)
Emaorganisatsioon Justiitsministeerium Vanglate osakond
Allorganisatsioonid finants- ja majandusosakond
julgeolekuosakond
meditsiiniosakond
sotsiaalosakond
üldosakond
Harku vangistusosakond
.
7) Harku vangistusosakond
8) Murru vangistusosakond
9) avavangla[2].

Harku vanglaga liideti 15. jaanuaril 2011 Murru vangla, Harku ja Murru Vanglaks[3].

2016. aasta jaanuaris oli vanglas kokku 165 vangi, neist naisi 87 ja alaealisi 2.[4]

Vanglas võisid viibida koos emaga ka kuni nelja-aastased lapsed, neile on kohandatud eraldi osakond. Alates 2010. aasta algusest paigutati Harkusse ka eakamad meesvangid. Eraldi rehabilitatsiooniprogrammiga osakond on uimastiprobleemidega vangidele.[5]

1. juunil 2016 liideti Harku ja Murru vangla Tallinna vanglaga ning Harku alevikus asuvate vanglahoonete kasutamine lõpetati. Naisvangid paigutati Tallinna vangla eraldi hoonesse ning meesvangid Tallinna, Tartu ja Viru vanglasse.[6]

AjaluguRedigeeri

Alaealiste parandusasutusRedigeeri

22. aprillil 1919 otsustas ajutine valitsus anda Harku mõisa ja Harku vallamaja vahel olnud endised kindluse barakid (20 üksikut ehitust) ühes kõigi päraldustega Kohtuministeeriumi Vangimajade Peavalitsuse tarvitada kurikalduvustega laste parandusasutuse jaoks[7] ning kinnitas Kohtuministeeriumi määrusega Alaealiste kasvatus-parandusmajade seaduse alusel, Harku alaealiste kurjategijate kolonii (alaealiste kurikalduvustega laste parandusmaja) ajutise põhikirja[8]. Koloonia eluolu juhtivateks organiteks oli põhikirja järgi Kohtuministeeriumi Vangimajade Peavalitsus, valvekomisjon, koloonia pedagoogikanõukogu ja koloonia direktor, abiga. Koloonia juures oli 6-klassiline algkool, direktor Andres Kurol[9] ja õppetöökojad. Harku koloonia oli mõeldud ennekõike kohtuotsusega sinna suunatud ja varem kuritegusid sooritanud poistele. 1928. aastal seisuga oli parandusmajas olevatest 122 kasvandikust 98% seal varguste tõttu. Harku koloonias oli 1929. aasta lõpul 141 ning 1930. aastate keskpaigaks 152 kasvandikku. 1931. aasta Vangistusseadus sätestas distsiplinaarkaristusena pedagoogikanõukogu kooskõlastusel asutuse direktori poolt määratavana ka kehalise karistuse. Kehaline karistus määrati „raskete kõlblusevastaste ning teiste korravastaste tegude eest, mis saadetud korda teadlikult ja tingitud alaealise hingeelu kahjulikkudest mõjudest.“ Karistus seisnes „kergete vitsadega löömises kasvandiku paljastatud istmikule. 1935. aasta 1. veebruarist kehtima hakanud Vangistusseadustikuga reorganiseeriti Harku koloonia, noortevanglaks[10].

1938. aastatel viidi Harku alaealiste parandusasutuse alaealised Laitse mõisa Laitse alaealiste parandusasutusse[11] parandusasustuse direktor oli J. Koni. Koloonia viidi 1945. aastal üle Koluverre ning sisuliselt ühendati kaks kasvatusasutust.

Harku vanglaRedigeeri

1926. aastal otsustati rajada Harkusse sunnitöövangla. 1926. aastal ehitati Pikk tänav 19 Harku vangimaja. Pikale tänavale ehitati ka elumajad vangimaja personali jaoks. 1920.–1930. aastatel olid seal eri aegadel täiskasvanute Harku vangla ning tööpõlgurite ja joodikute töölaager.[5] Harku vangla direktorina teenis R. Põld.

Harku tööpõlgurite töölaagerRedigeeri

1938. aastal asutati tööpõlgurite sunduslikult tööle õpetamiseks, harjutamiseks ja rakendamiseks Harku tööpõlgurite töölaager.

Aastatel 1940–1944 kasutati hooneid ja territooriumi mitmesuguste kinnipidamisasutuste tarbeks. 1944. aasta sügisel oli seal lühikest aega Saksa sõjavangide laager. 1945. aastal nimetati asutus Parandusliku Töö Kolooniaks nr 1.

Parandusliku Töö Koloonia nr. 1
Asutatud 1945; 1990
Tegevuse lõpetanud 1994
Eesmärk vabadusekaotusega karistatud isikute kinnipidamiskoht
Asukoht Harku alevik, Harju rajoon
Peaorgan Eesti NSV Siseministeerium

JUM-422/1, Harku naistevanglaRedigeeri

Järgnevail aastail, eriti pärast turbatootmise lõpetamist, kujunes Harku kolooniast peamiselt naiste kinnipidamisasutus[12]. 1965. aastal muudeti Harku vangla naistevanglaks.[5]

JUM-422/1
Tüüp Üldrežiimiga koloonia
Eesmärk vabadusekaotusega karistatud isikute kinnipidamiskoht
Asukoht Harku alevik, Harju rajoon
Liikmed 371 kinnipeetavat (1990[13])
Juht alampolkovnik Ivan Sergejev[14]
Peaorgan Eesti NSV Siseministeerium
Emaorganisatsioon Eesti NSV SM Paranduslike Tööde Valitsus

PTK nr. 1Redigeeri

Kinnipidamisasutuste nimetus muudeti Eesti NSV Siseministeeriumi 17.05.1990. a käskkirjaga nr 67, Parandusliku Töö Koloonia nr. 1 ja moodustati Parandusliku Töö Valitsuse baasil Kohtuotsuste Täitmise Amet.

Harku vanglaRedigeeri

Riikliku Kinnipidamiskohtade Ameti peadirektori 03.05.1994. a käskkirjaga nr 81 nimetati kinnipidamisasutused vanglateks.

Harku vangla
Asutatud 1994
Tegevuse lõpetanud 2011
Eesmärk kohtuotsuste täitmine
Peakorter Harku, Harjumaa
Asukoht Pikk tänav 19, Harku, 76902 Harju maakond
Juhtkond Harku Vangla direktor: Janec Leppik
Emaorganisatsioon Justiitsministeerium Riikliku Kinnipidamiskohtade Amet
Täitevamet
JM Vanglate osakond
Allorganisatsioonid Sotsiaalosakond
Vangistusosakond
Töötajad 102[15]

1996. aastal ehitati vanglas uus olmehoone ja 2001. aastal ehitati sama hoone teisele korrusele ehitati meditsiiniosakond koos emade-laste osakonnaga.

Harku vangla ülesanded olid:

  1. korraldada kinnipeetavate kinnipidamine;
  2. suunata kinnipeetavad õiguskuulekale käitumisele;
  3. kavandada kinnipeetava karistuse täideviimine;
  4. tagada kinnipeetavatele tervislik eluruum, toit ja riietus;
  5. korraldada kinnipeetavatele tervishoiuteenuse osutamine;
  6. korraldada kinnipeetavatele sotsiaalhoolekanne, huvialategevus ja raamatukoguteenuse osutamine ning kinnipeetavate usuliste vajaduste rahuldamine;
  7. suunata kinnipeetavaid hariduse omandamisele;
  8. tagada kinnipeetavate tööhõive;
  9. tagada kinnipeetavate vabanemiseelne ettevalmistus;
  10. toimetada kohtueelset menetlust ja kohtuvälist menetlust seaduses sätestatud juhtudel;
  11. korraldada vanglas jälitustegevust;
  12. koguda vangla tegevust kajastavaid statistilisi andmeid ja esitada asjakohaseid aruandeid;
  13. majandada vanglale vallata antud riigivara;
  14. täita muid vanglale õigusaktidega pandud ülesandeid[16].

15. jaanuaril 2011 liideti Harku vanglaga Murru vangla. 31. detsembril 2012 suleti Harku ja Murru vangla Murru territoorium.[5] Varem oli Murru vanglaga liidetud ka Rummu vangla ja Ämari vangla.

2016. aastal müüdi endise Harku vangla 102 825-ruutmeetrine kinnistu, millel muuhulgas katlamaja, administratiivhooned, garaaž, varikatusega jalutushoov, mehaanikatöökoda, õmblustsehhid, pääsla, kaks ühiselamut, söökla, remonditöökoda kaarhalliga, kartser, elektrialajaam, meditsiiniosakond, pesumaja-saun kinnisvaraarenduseks[17].

ViitedRedigeeri

  1. Tallinna Vangla uus direktor on Kaimar Karuauk, www.delfi.ee, 14.04.2014
  2. Harku ja Murru Vangla põhimäärus, § 6. Vangla struktuuriüksused. RT I, 08.12.2010, 4
  3. Harku ja Murru Vangla põhimääruse kehtestamine, RT I, 29.12.2013, 46
  4. Vangide ja kriminaalhooldusaluste arv Justiitsministeeriumi vanglateenistuse koduleht (vaadatud 21. jaanuaril 2016)
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 Harku ja Murru vangla Justiitsministeeriumi vanglateenistuse koduleht (vaadatud 21. jaanuaril 2016)
  6. "Harku ja Murru vangla". Justiitsministeeriumi vanglateenistuse koduleht. Vaadatud 18.06.2018.
  7. Ajutise Walitsuse otsused, Riigi Teataja, nr. 28-29, 30 aprill 1919.
  8. Kohtuministeriumi määrus, Riigi Teataja, nr. 45, 12 juuli 1919.
  9. Alaealiste parandusasutuse direktor A. Kurol 60-aastane, Eesti Sõna, nr. 24, 30 jaanuar 1944
  10. Harku kurikalduvustega poisslaste parandus-kasvatusmaja, kurikalduvus.weebly.com (vaadatud 15.04.2021)
  11. Õpetus, töö ja vitsahirm, Päewaleht, nr. 159, 16 juuni 1940
  12. Parandusliku Töö Koloonia nr 1, 1944-1988, The National Archives of Estonia
  13. Poliitilised arreteerimises Eestis 1944–1988, nr 3, Memento, Tallinn, 2005 lk 296
  14. Kiri Patareist Eesti vangiaist praegu , Teataja : poliitika, kultuuri, ühiskonna- ja noorteprobleemide häälekandja = Estnisk tidning för politik, kultur, samhällsinformation och ungdomsfrågor, 11 mai 1991
  15. Eesti vanglasüsteemi aastaraamat, 2003, Tallinn 2004, lk 31
  16. Harku Vangla põhimäärus, RT I, 03.12.2010, 9
  17. Harku vangla leidis uue omaniku, www.postimees.ee, 21. oktoober 2016

VälislingidRedigeeri