Murru vangla

Murru vangla oli Harju maakonnas tänapäevase Lääne-Harju valla territooriumil Rummu alevikus asunud koloonia tüüpi kinnine meestevangla.

Murru Vangla
Murru vangla.JPG
Asutatud 1938
Eesmärk vabadusekaotusega karistatud isikute kinnipidamiskoht
Peakorter Rummu alevik, Lääne-Harju vald, Harjumaa
Asukoht Haapsalu maantee 11, 76102, Lääne-Harju vald, Rummu
Juhtkond Murru Vangla diektor
Viktor Jeliseikin
Gunnar Bergvald (2003–2006[1])
kohusetäitja Olavi Israel (–2006)
Emaorganisatsioon Justiitsministeerium Täitevamet/ Vanglate osakond

AjaluguRedigeeri

Vangla asutati 1. jaanuaril 1938 Murru Vangimajana. Pärast Murru Vangimaja asutamist 1938. aastal, ehitati 1937.-1938. aastal tollase Murru vangimaja territooriumile puitehitised - barakid. Kogu vangla koosnes vahtkonnahoonest, kahest barakist süüdimõistetuile, tööstushoonest ja lahtisest katusealusest kiviraiduritele.

10. oktoobril 1938. aastal alustas tööd ka Vasalemma Lubja- ja Marmoritehas asukohaga Rummul, kus tööjõuks Rummu karjääris ja Vasalemma lubjakivimaardlas kasutati sunnitööle mõistetud vange. Kivitööstus Murru vangla juures valmistas mitmesuguseid plaate, raidtöid, trepiastmeid, ehituskive, marmorkaltsiiti ja muud ning 1939. aastal eraldas Vabariigi Valitsus vangistusasutiste tööstuse tööfondile laenu 140.000 krooni kestvusega 10 aastaks, Vasalemma raudteejaamast haruraudtee ehitamiseks Murru vangla juurde[2].

Parandusliku Töö Koloonia nr 2Redigeeri

Parandusliku Töö Koloonia nr. 2
Eesmärk vabadusekaotusega karistatud isikute kinnipidamiskoht
Asukoht Rummu alevik, Harju rajoon
Peaorgan Eesti NSV Siseministeerium

1941. aastal nimetati Murru vangimaja ümber (ITK-2, Ispravitelnaja Trudovaja Kolonija), seejärel ITU-2 (Ispravitelnoje Trudovoje Utšreždenije).

1949. aastal valmisid koloonia territooriumil esimene kartserikorpus ja saun-pesumaja. Muud vangla põhihooned on ehitatud 1960.-1980. aastatel, nende rajamisel juhinduti tolleaegsetest nõudmistest kolooniatele. Algul rajati vangla perspektiivse paekivitööstusena, kus oli võimalik päevas tööle rakendada kuni 400 süüdimõistetut. Rummu karjäär on olnud läbi aegade Vasalemma marmori (paekivi liik) leiukoht. Peamiseks tööjõuks olid Murru vangla kinnipeetavad. Vangla likvideerimine seiskas tegevuse karjääris. Pärast pumpade seiskamist oli Rummu karjäärijärves veetõus nii kiire, et uppusid suur kaevandusekskavaator, hooned ja muu inventar, mis koos haruldaselt läbipaistva veega moodustab ainulaadse veealuse muuseumi ning pakub tänapäeval suurt huvi sukeldujatele. Lubjakivi tootmise jääkidest tekkisid ka aherainemäed.

Kivitööstus ammendus 1970. aastatel, mil tööhõive kompenseeriti metalli- ja puidutööstusega. Vanglas tegutsesid mitme tehase filiaalid. Täideti ka sõjatööstuse tellimusi. Kinnipeetavad töötasid kolmes vahetuses.

JUM-422/2Redigeeri

JUM-422/2
Tüüp Range režiimiga koloonia
Eesmärk vabadusekaotusega karistatud isikute kinnipidamiskoht
Asukoht Rummu alevik, Harju rajoon
Juht Gennadi Sokolov[3]
Peaorgan Eesti NSV Siseministeerium
Emaorganisatsioon Eesti NSV SM Parandusliku Tööde Valitsus
Töötajad 1300 kinnipeetavat (1990[4])

Vahepeal kandis vangla nimetust Eesti NSV Siseministeeriumi Parandusliku Tööde Valitsuse JUM-422/2. Kinnipidamisasutuste nimetus muudeti ENSV Siseministeeriumi 17.05.1990. a käskkirjaga nr 67, Parandusliku Töö Koloonia nr. 2 ja moodustati Paranduslike Töö Valitsuse baasil Kohtuotsuste Täitmise Amet.

Murru vanglaRedigeeri

Riikliku Kinnipidamiskohtade Ameti peadirektori 03.05.1994. a käskkirjaga nr 81 nimetati kinnipidamisasutused vanglateks. Nime "Murru vangla" kandis kinnipidamisasutus alates aastast 1994 kuni 2011.

Aastatel 1961–2000 tegutses nüüdseks Murru vanglaga liidetud Rummu vangla iseseisva vanglana, kuni 2004. aastal sai sellest Murru vangla avavangla osakond. 2007. aastal liideti Murru vanglaga Ämari vangla.

Murru vangla territooriumil paikneb vangla administratiivhoone, mille esimesel korrusel toimuvad lühiajalised kokkusaamised; teisel korrusel on pikaajaliste kokkusaamiste toad, kolmandal korrusel vangla personali tööruumid. Vangla territooriumil haldushoonete kõige vanemas hoones, mis on ehitatud 1949. aastal, asetsevad meditsiini-, majandus- ja julgeolekuosakond ning kooliruumid (Murru Vangla kutsekool).

Alates aastast 2011 liideti vangla Harku vanglaga ning ühisnimeks sai "Harku ja Murru vangla". Endine Murru vangla suleti 1. jaanuarist 2013.

2011. aastal ehitati vangla territooriumile Euroopa Liidu rahalisel toetusel sööklahoone ja kutsekool. Vanglas tegutses kirjandusklubi Kulg.[5]

Murru vangla kirjandusõpetaja oli Mare Riimets.[5]

 

ViitedRedigeeri

  1. Vasalemma vald peab ühinemisläbirääkimisi Padise ja Nõvaga, www.harjuelu.ee, 11.03.2016
  2. Vasalemmast haruraudtee Murru vanglasse, Postimees (1886-1944), nr. 206, 4 august 1939
  3. Kiri Patareist Eesti vangiaist praegu , Teataja : poliitika, kultuuri, ühiskonna- ja noorteprobleemide häälekandja = Estnisk tidning för politik, kultur, samhällsinformation och ungdomsfrågor, 11 mai 1991
  4. Poliitilised arreteerimises Eestis 1944–1988, nr 3, Memento, Tallinn, 2005 lk 296
  5. 5,0 5,1 Meelis Oidsalu. "TEATRIARVUSTUS: Vangla on vastik. Käige kindlasti ära". Eesti Ekspress, 19. juuli 2017. AS Ekspress Meedia. Arhiiviversioon.

VälislingidRedigeeri