AS Franz Krull

AS Franz Krull (saksa keeles Aktien-Gesellschaft der Maschinenfabrik "Franz Krull"; vene keeles Акционерное общество машиностроительного завода "Франц Крулль") oli Venemaa Keisririigi ajal ning Eesti esimesel iseseisvusajal tegutsenud metalli- ja masinatööstusettevõte, mille asutas vasksepp Franz Krull aastal 1865 Narvas. Aastal 1875 kolis AS Franz Krull laienemise käigus Tallinna, kus arenes aja jooksul Eesti üheks suuremaks ja kaasaegsemaks masinatööstusettevõtteks. Ettevõte asus aadressil Kopli tänav 68.

AS Franz Krull
Franz Krulli tehase sissepääs
Asutatud 1865
Peakorter Tallinn
Asukoht Kopli tänav 68, Tallinn

Tootevalik oli väga mitmekesine, sinna kuulusid malm- ja terasvalutooted, aurukatlad ja -masinad, tehaste ja elektrijaamade sisseseade, põllumajandusmasinad, põlevkivitööstuse seadmed ning auruvedurid.

AlgusaastadRedigeeri

AS-ile Franz Krull pandi algus 25. märtsil 1865, mil vasksepp Franz Krull üüris Narvas vasksepatöökoja, palkas mõned töölised ning asus valmistama viina-, õlle-, suhkru-, kohvi- ja muude vabrikute ning farmaatsialaboratooriumite seadmeid. Tähtsaim tooteartikkel oli siiski viinatootmisaparatuur – Franz Krulli töökoja tegi laiemalt tuntuks just 1870. aastal ehitatud uudne viinadestilleerimisaparaat, mis oli suurema tootlikkusega ja puhtamat viina ajav, kuid samas ökonoomsem. Viinatootmisseadmete müügist saadud tuluga ostis Franz Krull lõpuks töökoja ära.

 
Franz Krulli masinatehase malmaed, 1931
 
Silt tehniliste andmetega Franz Krulli katlal Imavere Piimandusmuuseumis

LaienemineRedigeeri

Aastal 1875 müüs Franz Krull Narva töökoja ja kolis ettevõtte Tallinna, kus rajas Paldiski maanteele väikesele krundile 14 töölisega tehase. 1898. aastal asutasid tema pojad Franz (II) ja Gerhard Krull koos Tallinna kaupmehe Edgar Höppeneriga AS Franz Krull, mille põhikiri kinnitati tsaari ukaasiga 10. detsembril 1898 (vkj).[1]

Aastal 1899 kolisid Franz Krulli pojad ettevõtte uude asukohta Tallinnas Kopli tänavale, kuhu ehitati moodne tehasekompleks 12 suure tootmishoonega, lisaks kontori- ja elamuhoone.

Eesti NSV aegRedigeeri

1940–1941 kandis Masinaehituse vabrik Franz Krull nime Punane Krull ja allus Eesti NSV Kergetööstuse Rahvakomissariaadile ja seejärel 4. detsembrist 1940 - 1.veebruarini 1941 allus NSVL Raskemasinatööstuse Rahvakomissariaadile ning 1. veebruarist 1941 - juulini 1941. aastal allus NSVL Söetööstuse Rahvakomissariaadile.

Teise maailmasõja alguses 1941. aastal evakueeriti tehase kogu sisseseade, 357 töölist, 153 raudteeplatvormi ja 6 reisivagunit NSV Liitu, Kiselevski linna Kemerovo oblastisse.

Oktobrist 1944 - 4. juulini 1945. aastal allus Tallinna I Masinaehitustehas ENSV Kohaliku Tööstuse Rahvakomissariaadile, 5. juunil 1945 nimetati tehas Riiklikuks Liidutehaseks nr 9. (Riiklik Liidutehas nr 9, vene keeles Завод № 9 Главгазтоппром) ja allus NSVL RKN juures asuva Kunstliku Vedelkütte- ja Gaasitööstuse Peavalitsusele "Glavgaztopprom", 1949. aastal nimetati tehas ümber Tallinna Masinatehaseks (lühend TMT) ja allus 1. jaanuarist 1949 - jaanini 1955. aastal allus tehas NSVL Naftatööstuse Ministeeriumile. Pärast seda kuni 1957. aastani oli tehas NSVL Naftatööstuse ettevõtete ehitamise ministeeriumi alluvuses ja siis ENSV Rahvamajanduse Nõukogu Masinaehituse Valitsuse alluvuses.

1971–1990 kandis tehas nime J. Lauristini nimeline Tallinna Masinatehas.[2]

Praegu põhiliseks tooteartikliks olevate soojusvahetusseadmete – õhkjahutite – tootmist alustati TMT-s juba 1963. aastal, mil valmistati esimesed õhkjahutid endise NSV Liidu naftatöötlemistehastele. Samas Kopli tänaval tegutseb tänapäeval AS Franz Krulli järglane AS Tallinna Masinatehas.

 
Paviljon Kopli 70, 1931

DirektoridRedigeeri

KultuurimälestisedRedigeeri

Paljud AS Franz Krulliga seotud objektid on tunnistatud kultuurimälestisteks.

Säilitatavad miljööväärtuslikud väikeelemendidRedigeeri

HuvitavatRedigeeri

Säilinud on Krulli vabriku EKP Komitee häälekandja Krulli Tööline nr 1. 1932 ainueksemplar. (RR 3. k arhiivkogu. AR AL 1931, nr 2)[13]

ViitedRedigeeri

  1. "Устав Акционерного общества машиностроительного завода Франц Крулль"
  2. http://web.archive.org/web/20160625090736/http://www.archivesportaleurope.net/ead-display/-/ead/pl/aicode/EE-RA/type/fa/id/ERA.R-828;jsessionid=6CD5EC09214088A7AD07A0D07C6864FF (vaadatud 24.06.2016)
  3. Сергей Исаков (Тарту) – "Евреи в русской общественной и культурной жизни Эстонии (до 1940 г.)"
  4. A/s Franz Krull masinatehase sepatsehh, 1900. a. kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 27.02.2021)
  5. A/s Franz Krull masinatehase koostetsehh, 1900. a kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 27.02.2021)
  6. A/s Franz Krull masinatehase ladu, 1930. aastad kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 27.02.2021)
  7. A/s Franz Krull masinatehase lukksepa-montaasitsehh, 1950. aastad kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 27.02.2021)
  8. A/s Franz Krull masinatehase malmaed, 1931. a. kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 27.02.2021)
  9. Paviljon Kopli t. 70, 1931. a. kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 27.02.2021)
  10. Kultuurimälestiseks tunnistamine. Kultuuriministri 18. augusti 1997. a. määrus nr. 44. Elektrooniline Riigi Teataja.
  11. Teemaplaneering "Tallinna Kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride ning kaitse– ja kasutamistingimuste määramine Tallinna Linnaplaneerimise Amet. Tallinn 2007
  12. Franz Krull. Blogi "Mu ümbert ja mu seest", Teisipäev, Mai 19, 2009
  13. URRAM

KirjandusRedigeeri

VälislingidRedigeeri