Rummu vangla

Eesti endine vangla

Rummu vangla oli Harju maakonnas tänase Lääne-Harju valla territooriumil Rummu alevikus asunud vangla.

Rummu vangla
Harku ja Murru vangla avavanglaosakond
Tüüp avavangla
Eesmärk vabadusekaotusega karistatud isikute kinnipidamiskoht
Asukoht Rummu alevik, Harju maakond
Rummu vangla direktor direktori kohusetäitja[1] Riho Dreverk (–2001)
Peaorgan Justiitsministeerium
Emaorganisatsioon Justiitsministeeriumi vanglate osakond

Ajalugu muuda

JUM-422/3 muuda

JUM-422/3
Eesmärk vabadusekaotusega karistatud isikute kinnipidamiskoht
Asukoht Rummu alevik, Harju rajoon
Liikmed 1172 kinnipeetavat (1990[2])
Juht major Viktor Jeliseikin[3]
Peaorgan Eesti NSV Siseministeerium
Emaorganisatsioon Eesti NSV SM Parandusliku Tööde Valitsus

Rummu vangla asutati 1961 Murru vangla idaosast eraldatud alast.[viide?] Vangla kandis nimetust JUM-422/3.

Parandusliku Töö Koloonia nr. 3
Eesmärk vabadusekaotusega karistatud isikute kinnipidamiskoht
Asukoht Rummu alevik, Harju rajoon
Peaorgan Eesti NSV Siseministeerium
Emaorganisatsioon Kohtuotsuste Täitmise Amet

PTK nr. 3 muuda

Kinnipidamisasutuse nimetus muudeti ENSV Siseministeeriumi 17.05.1990. a käskkirjaga nr 67, Parandusliku Töö Koloonia nr. 3, moodustati Parandusliku Töö Valitsuse baasil Siseministeeriumi Kohtuotsuste Täitmise Amet.

1991. aastal põgenes vanglast, tsemenditsisternis Jüri Mosin ning põgenes Venemaale[4].

Rummu vangla muuda

Riikliku Kinnipidamiskohtade Ameti peadirektori 03.05.1994. a käskkirjaga nr 81 nimetati kinnipidamisasutused vanglateks.

20.03.1993.a toimusid kinnipeetavate rahutused Rummu Vanglas. Põhjuseks oli kinnipeetavate rahuolematus vangla kui elukeskkonnaga (eelmisel päeval oli külastanud vanglat inimõiguste delegatsioon, samuti ei oldud kinnipeetavate eelnevatele ettepanekutele/märgukirjadele väidetavalt pikka aega vastatud). Kinnipeetavad ronisid hoonete katustele, avaldamaks meelt enda halva olukorra üle. Olukorra rahustamiseks kasutati vangla eriüksust ja tuletõrje abi[5].

Harku ja Murru vangla avavanglaosakond muuda

1. jaanuaril 2001 liideti Rummu vangla Murru vanglaga. 1. veebruaril 2001 asutati Rummu avavangla, mis 1. aprillil 2004 liideti Murru vanglaga.[6]

Harku ja Murru vangla kinnise osakonna sulgemisel, Rummu vanglaüksus jätkas tööd 81kohaline avavanglaosakonnana, kus viibivad vangid said päevasel ajal vanglast väljas tööl ja õppimas käia[7].

Rummu vangla vange kasutati Rummu karjääris paekivi kaevandamisel. Pärast Rummu vangla sulgemist lõpetati ka paekivi kaevandamine.[8]

Viited muuda

  1. Tulevikuvanglad, www.ohtuleht.ee, 13. november 2000
  2. Poliitilised arreteerimises Eestis 1944–1988, nr 3, Memento, Tallinn, 2005 lk 296
  3. Kiri Patareist Eesti vangiaist praegu , Teataja : poliitika, kultuuri, ühiskonna- ja noorteprobleemide häälekandja = Estnisk tidning för politik, kultur, samhällsinformation och ungdomsfrågor, 11 mai 1991
  4. Kurikuulus vanglapõgenik abiellus ja hakkas kirjanikuks, www.postimees.ee, 26. november 2008
  5. Kalle Kitsing, VANGLARAHUTUSED: OLEMUS JA PÕHJUSED, Sisekaitseakadeemia Justiitskolledž, Tallinn 2009 lk 12
  6. https://web.archive.org/web/20160310131755/http://www.vangla.ee/et/asutused/harku-ja-murru-vangla (vaadatud 10.03.2016)
  7. Rummu kinnise vangla tegevus on lõppenud, www.ohtuleht.ee, 31. detsember 2012
  8. https://web.archive.org/web/20160310131546/http://www.paekalda.ee/et/puhkekeskus-tutvustus (vaadatud 10.03.2016)