Ava peamenüü

Eesti NSV Siseministeeriumi 7. osakond

Eesti NSV Siseministeeriumi 7. osakond oli Eesti NSV Siseministeeriumi osakond, kriminaaljälituse operatiivtöötajate poolt kontrollitavate või läbitöödeldavate varjatud jälgimisega tegelenud allüksus.

Vaata kaRedigeeri

Osakond allus KGB-le. Kaastööd tehti ka miilitsa kriminaaljälitusele. https://www.riigiteataja.ee/akt/248987 Siseministeeriumis nimetati ka TIPA TAPA osakonnaks. 1970 aastast asuti Vanalinnas Suur-Karja tänav 10 tänaval endise Rekordi poe peal 2 ja 3 korrusel. Sissekäik poest paremalt kangi alt.Hoovist ühendus Niguliste tänavaga. Tänaseks on seal asutatud hotell. Maskeeritud oli sisenedes Tallinna Morstroi osakonnana. Sellist osakonda tegelikkuses ei eksisteerinud. Olid vimplid, plakatid ja klaasi taga erariietes dispetšer, kes oli relvastatud. Välisuksel silte polnud, sest 4-5 korrusel olid eraisikute korterid. Paigaldatud oli kaamera, mida jälgides dispetšer, kes oli tegelikult raadioside juht osakonnale, avas ukse. Juhtis seda osakonda pikalt polkovnik Kaasik, kes oli pärit Saaremaalt. Mees armastas viina ja prostituute, mis tõttu ta ka 88 aastal vallandati. Osakond omas purjekat Pirital, mida kasutati Moskva kolleegide lõbustamiseks ja oma inimeste pummeldamiseks koos vallatute naistega. Mustamäel Artelli tänav 12 omati salajast 1 korrusega garaažikompleksi, kus hoiti operatiivsõidukeid ja kus asus ka saunakompleks ja ka õppeklass.1992 aastaks omati 1 Volgat, 1 RAF bussi salakaameraga ja 8 ZIGULI tüüpi autod. Eemalt paistis tagasihoidliku asutusena, kus nagu hoitaks mingi ettevõtte-asutuse sõidukeid. Osakond omas operatiiv-konspiratiivkortereid kõigis Eesti suuremates linnades. Tallinnas näiteks Endise hotell Kungla kõrva.Pärnu ranna lähedal olevat korterit 5 kordses paneelmajas 3 korrusel kasutati ka eraviisiliseks puhkusteks oma töötajate poolt. Selle korteri võtmest tehti kiiresti koopiaid ning polnud üllatus, kui keegi seda salaja kasutama minnes leidis juba kolleegi armukesega eest. Õnneks tube oli kaks. Jõhvis asus operatiivkorter linna sisse sõites paremalt poolt kolmandas paneelmajas esimesel korrusel. Seda korterit töötajad vihkasid, sest vee survet polnud ollagi ja kraanidest tuli gaasiboileri sisse lülitamisel auru. Operatiivtöötajate arv 55. Töötõendid muide korjati alati konspiratiivsuse mõttes tööpäeva lõpus ära. Relvi jagati vastavalt luureülessande ohtlikkusele. Osakonna salastatuse tõttu oli lisaks oma personalitöötaja, fototehnik, tehnik tehnika hoolduseks ja ka 4 garaažikompleksi valvurit ja kaks automehaanikut. Mehaanikuid eriti ei sallitud, sest lokkas vargus varuosadele ja õlidele. Ja seda osakonna juhtide teadmisel, kes ka sellest oma osa said. Remonditi autosid seal samas Artelli tänaval. Oli olemas üks tõstuks ja kanaliga boks kahele autole ja ka boks autopesule. Samas paigaldati ka eritehnikat-raadiojaamu autodele, mida saadi Moskvast. Samast osakonnast alustas oma miilitsa karjääri ka Jüri Pihl, kelle isa oli 7 osakonna juhi polkovnik Kaasiku hea sõber Saaremaal. Poisil oli tööd vaja. Pihl alustas seal autojuht-luurajana. Edasi juba saatis Kaasik noormehe Leningradi Kõrgema Miilitsakooli KGB kursustele. Koolis oli allüksus nr. 401, mille Jüri ka lõpetas edukalt kaugõppes. Sealt jäid ka sidemed teatud asutustega. Kaasiku vallandamisel võttis osakonna üle Valdur Kõdari nimeline miilits koos asetäitja Villi Antonisega. Koos astusid nad ka politsei ridadesse. Osakonna töö jätkus aga Eesti Politsei alluvuses. Vaikselt alustati ka Venelaste vahetamist Eestlaste vastu. Venelastest operativnikud läksid edasi KAPO palgale Pihli juurde. http://www.pealinn.ee/tagid/koik/kuidas-laari-isamaaline-valitsus-kgb-lased-kaposse-jattis-n28041 Selle üle imestati pidevalt, kuidas venelased, kes osakonna koosolekutel ja ka Karja tänava asutuse koridorides näitasid üles vihkamist eestlaste suhtes, võetakse KAPOSSE tööle. Aastate jooksul paljastati nad kõik agentidena või lihtsalt pehmelt ja ilma suurema kärata koondati. Konspiratiivkorterid aga vaikselt erastati Eesti linnades Politsei bossidele või müüdi riigi poolt maha. Praeguseks omab sellist osakonda nii Keskkriminaalpolitsei kui ka Kapo. Keskkriminaalpolitseis Keskkriminaalpolitsei Operatiivbüroo nime all.