Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Miilitsavalitsus

Eesti NSV SARKi ja SM Miilitsavalitsus oli Eesti NSV sisejulgeoleku- ja haldusasutus Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi ja Eesti NSV Siseministeeriumi alluvuses.

Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Miilitsavalitsus
Lühend Eesti NSV SARKi MV
Asutatud 1940
Tegevuse lõpetanud 1946
Asukoht Pagari tänav 1, Tallinn
Tegevuspiirkond Eesti NSV
Juhtkond Arved Kalvo (1944–1948)
Emaorganisatsioon Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat

1940. aasta septembris moodustatud Töölis-Talupoegade Miilitsavalitsus täitis senise Politseitalituse ja sisekaitseülema ülesanded. Eesti NSV SARKi Töölis-Talupoegade Miilitsavalitsus täitis moodustamisel 1940. aastal välis- ja kriminaalpolitsei ülesanded töö korraldamisel, administratiivkaristuste määramisel, tegeles elanike registreerimise, väljasõidulubade ja välispasside väljaandmise ja avalike ürituste registreerimisega, lahendas NSV Liidu kodakondsusse astumise avaldusi (senistele kodakondsuseta isikutele).

Töölis-Talupoegade Miilitsavalitsuse moodustamisel likvideeriti Rahva Omakaitse, mille isikkoosseisust enamik astus SARK-i ja miilitsasse.

Vastavalt NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi organisatsioonistruktuurile allus miilitsavalitsus keskaparaadis, Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadile ja ka piirkondlikes asutustes siseasjade linna- ja maakonna osakondadele.

SARKi Miilitsavalitsus 1940–1941Redigeeri

1941. aastal oli Eesti NSV SARKi Töölis-Talupoegade Miilitsavalitsuse struktuur oli järgmine:

  • sekretariaat,
  • operatiivosakond,
  • kriminaalosakond,
  • eriosakond,
  • poliitosakond (tegeles poliitilise kasvatustööga),
  • väljaõppeosakond,
  • välispasside osakond,
  • passiosakond,
  • kaadrite osakond,
  • eelvangistuskamber,
  • relvatöökoda.
  • Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Tallinna linnaosakond, ülem Nikolski
  • Eesti NSV SaRK-i Tööliste-Talupoegade Miilitsa Tartumaa osakonna ülem, Arved Kalvo
  • Eesti NSV SaRK-i Töölis-Talupoegade Miilitsa Viljandimaa osakonna ülem, Jaak Karu
  • Eesti NSV SaRK-i Töölis-Talupoegade Miilitsa Järvamaa osakond
  • Eesti NSV SaRK-i Tööliste-Talupoegade Miilitsa Klooga-Paldiski osakond
  • Eesti NSV SaRK-i Töölis-Talupoegade Miilitsa Läänemaa osakond
  • Eesti NSV SaRK-i Tööliste-Talupoegade Miilitsa Petserimaa osakond
  • Eesti NSV SaRK-i Töölis-Talupoegade Miilitsa Pärnumaa osakond
  • Eesti NSV SaRK-i Töölis-Talupoegade Miilitsa Saaremaa osakond
  • Eesti NSV SaRK-i Tööliste-Talupoegade Miilitsa Tartumaa osakond
  • Eesti NSV SaRK-i Töölis-Talupoegade Miilitsa Valgamaa osakond
  • Eesti NSV SaRK-i Töölis-Talupoegade Miilitsa Viljandimaa osakond
  • Eesti NSV SaRK-i Töölis-Talupoegade Miilitsa Virumaa osakonna ülem, M. Peterson[1]
  • Eesti NSV SaRK-i Töölis-Talupoegade Miilitsa Võrumaa osakond
  Pikemalt artiklis Eesti NSV Siseministeeriumi piirkondlikud asutused

1944. aasta 15. juulil moodustati Eesti NSV siseasjade rahvakomissari käskkirjaga nr 007 operatiivstaap ja ühendatud operatiivgrupid, mille kohaselt olid pärast Punaarmee poolset Eesti territooriumi vallutamist Eesti NSV SARK struktuuris järgmised miilitsa allüksused:

  • Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Miilitsavalitsus ehk ENSV SaRK-i Miilitsavalitsus (УМ – Управление Милиции НКВД) – miilitsa keskaparaadina
  • Kriminaaljälituse osakond (ОУР) tõsiste kriminaalkuritegudega ning piirkondlike allüksuste kontrolli ja abistamisega raskemate kuritegude avastamisel­;
  • SORVVO osakond (ОБХСС) riikliku, ühiskondliku ja kooperatiivide omandi vastu suunatud kuritegevusega;
  • Lõuna Grupp, mis vastutas korrakaitse eest Lõuna Eesti piirkonnas,
  • Põhja grupp, mis vastutas korrakaitse eest Põhja-Eesti piirkonnas,
  • Narva Linnaosakond, mis vastutas Ida-Virumaa ning Narva piirkonna eest.

SARKi ja SM Miilitsavalitsus 1944–1949Redigeeri

Eesti NSV SM Miilitsavalitsusele allusid maakondade ja vabariikliku alluvusega linnade miilitsaosakonnad, mis formaalselt olid kohaliku töörahva saadikute nõukogu täitevkomitee osakonnad.

1940. aastate lõpuks oli Eesti NSV Siseministeeriumi Miilitsavalitsuses kujunenud järgmine struktuur:

  • Sekretariaat
  • Kriminaaljälitus
  • Sotsialistliku omandi riisumise vastase võitluse osakond (SORVVO)
  • Uurimisosakond
  • Teenistusosakond
  • Operatiivosakond
  • Riiklik autoinspektsioon (lühendid RAI ja GAI)
  • Passiosakond (passi- ja registreerimisosakond), mille alluvuses töötas vabariiklik aadressbüroo (Olevimägi 16)
  • Kaadriosakond
  • Arvestus-registreerimisosakond (tegeles ka dokumenditöö ja arhiiviga)
  • Teaduslik-tehniline osakond
  • Ajaleht Na Straže (alates 1953. a.)
    • Eesti NSV SM Miilitsavalitsuse tegevuse parteiliseks juhtimiseks loodi MV poliitosakond[2],
      mis täitis ka EKP parteikomitee põhikirjajärgseid ülesandeid, poliitosakond likvideeriti 1956. aastal.

RJM Miilitsavalitsus 1949–1953Redigeeri

Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Miilitsavalitsus
Lühend Eesti NSV RJM MV
Asutatud 1968
Tegevuse lõpetanud 1990
Peakorter Tallinn
Asukoht Pikk tänav 19, Tallinn
Tegevuspiirkond Eesti NSV
Emaorganisatsioon Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium
1949. aasta oktoobris viidi miilits SM alluvusest Eesti NSV RJM alluvusse, kuni 1953. aast amärtsini. SM asetäitja ametikoht miilitsa alal SM puudus. Ametikoht (siseministri asetäitja ja Miilitsavalituse ülem) SM taastati 1953. aasta märtsis.

1950. seadluse alusel kaotati Eestis maakonnad ja loodi nende asemele 39 maarajooni, kohalike miilitsa-asutuste võrk oli seotud Eesti NSV haldusjaotusega.

SM Miilitsavalitsus 1953–1968Redigeeri

Eesti NSV Siseministeeriumi Miilitsavalitsus
Lühend Eesti NSV SM MV
Asutatud 1946; 1953
Tegevuse lõpetanud 1949; 1968
Asukoht Pikk tänav 19, Tallinn
Tegevuspiirkond Eesti NSV
Juhtkond Arved Kalvo (1944–1948)
August Pork (1953–1958)
Emaorganisatsioon Eesti NSV Siseministeerium

Siseministeeriumi Miilitsavalitsuse juhidRedigeeri

  • 1953–1958, August Pork, Eesti NSV Siseministeeriumi Miilitsavalitsuse ülem
    • 1949–1954, Alampolkovnik Rudolf Prants, Eesti NSV Siseministeeriumi Miilitsavalitsuse ülema asetäitja
    • Jüri Veskijärv, Jüri p., Eesti NSV Siseministeeriumi Miilitsavalitsuse ülema asetäitja[5]
    • Eduard Teus Karli p. Eesti NSV Siseministeeriumi Miilitsavalitsuse ülema asetäitja[6]

SM Siseasjade Valitsus 1968–1991Redigeeri

Eesti NSV Siseministeeriumi Siseasjade valitsus
Lühend Eesti NSV SM SAV
Asutatud 1968
Tegevuse lõpetanud 1990
Peakorter Tallinn
Asukoht Pikk tänav 19, Tallinn
Tegevuspiirkond Eesti NSV
Emaorganisatsioon Eesti NSV Siseministeerium

1968. aasta lõpul nimetati Eesti NSV Siseministeeriumi Miilitsavalitsus, ENSV SM Siseasjade Valitsuseks, kohalikud piirkondlikud asutused linnade ja rajoonide Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomiteede siseasjade osakondadeks või valitsusteks (nt Tallinna Linna Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee Siseasjade Valitsus ja Harju Rajooni Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee Siseasjade Osakond).

Miilitsa- ja (alates 1968. aastast siseasjade) asutuste ülesanded olid avaliku korra tagamine, võitlus kuritegevusega ja selle ennetustöö, valveteenistus tähtsamates riigiasutustes, elanike elukoha registreerimine, siseriiklike passide väljaandmine ja passirežiimi elluviimine, mootorsõidukite registreerimine, tehniline kontroll ja liiklusohutuse tagamine, mitmesuguste tegevuslubade väljaandmine ja esemete registreerimine ( tulirelvad, lõhkeained, kirjutusmasinad, paljundus- ja trükiseadmed, pitsatite ja stampide kinnitamine jm), koos tsiviilkaitse ja tuletõrje keskasutustega sellealase töö organiseerimine, kaadri väljaõpe.

1968. aastal oli miilitsa/siseasjade valitsuse struktuur järgmine:

  • Sekretariaat
  • Kriminaaljälitus
  • Sotsialistliku omandi riisumise vastase võitluse osakond (SORVVO)
  • Välisteenistuse osakond
  • Passiosakond koos aadressbürooga (tegeles ka maksudest ja alimentidest kõrvalehoidjatega)
  • Viisade ja välismaalaste registreerimise osakond (OVIR)
  • Teaduslik-tehniline osakond
  • Päästeteenistuse osakond
  • Riiklik autoinspektsioon
  • Ajalehe Na Straže toimetus

ViitedRedigeeri

  1. Eesti NSV Teataja Lisa - Digar, Eesti NSV Teataja Lisa, 1940 nr 22
  2. ENSV Siseministeeriumi Miilitsavalitsuse poliitosakond (1944 - 1956), The National Archives of Estonia
  3. Vabastajad või vallutajad? Siseasjade Rahvakomissariaadi Tartu Linnaosakonna tegevusest 1944. aastal, Tuna, 2008/3
  4. Indrek Paavle, Voldemar Miller ja Eesti Ajalooarhiiv, Kleio, 1996/3
  5. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukirjadega autasustamise kohta Tallinna saksa fašistlikest vallutajatest vabastamise 10. aastapäeva puhul. Viljaka ja laitmatu töö eest, seoses Tallinna saksa fašistlikest vallutajatest vabastamise 10. aastapäevaga, autasustada Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukirjaga järgmisi töötajaid: Veskijärv, Jüri Jüri p. Eesti NSV Siseministeeriumi Miilitsavalitsuse ülema asetäitja, Eesti NSV Teataja, nr 13, 20. oktoober 1954. lk 263
  6. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukirjadega autasustamise kohta Tallinna saksa fašistlikest vallutajatest vabastamise 10. aastapäeva puhul. Viljaka ja laitmatu töö eest, seoses Tallinna saksa fašistlikest vallutajatest vabastamise 10. aastapäevaga, autasustada Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukirjaga järgmisi töötajaid: Teus, Eduard Karli p. Eesti NSV Siseministeeriumi Miilitsavalitsuse ülema asetäitja, Eesti NSV Teataja, nr 13, 20. oktoober 1954. lk 262

VälislingidRedigeeri