Eesti NSV Siseministeeriumi piirkondlikud asutused
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Eesti NSV Siseministeeriumi piirkondlikud asutused olid NSV Liidu ja Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi ning NSV Liidu ja Eesti NSV Siseministeeriumi korrakaitse ja kriminaalkuritegevusevastase võitlusega tegelenud struktuuriüksused aastatel 1940–1941/1944–1946 ja 1946–1991.
Lühend | ENSV SM |
---|---|
Asutatud | 1946 |
Tegevuse lõpetanud | 1990 |
Eesmärk | sisejulgeolek |
Peakorter | Tallinn |
Asukoht | Pagari tänav 2 |
Tegevuspiirkond | Eesti NSV |
Juhtkond | Eesti NSV siseminister |
Emaorganisatsioon | NSV Liidu Siseministeerium |
Allorganisatsioonid | siseasjade valitsused ja osakonnad |
Siseasjade Rahvakomissariaadi ja Siseministeeriumi piirkondlikud asutused, moodustati Eesti territooriumil vastavalt kehtinud Eesti NSV administratiiv/haldusjaotusele.
- Pikemalt artiklis Eesti NSV haldusjaotus
Ajalugu
muudaEesti NSV SARK-i asutused 1940. aastal
muuda- Pikemalt artiklis Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat#1940–1941
Eesti NSV moodustamise järel pärast 1940. aasta juunipööret ja Eesti annekteerimist ja okupeerimist jäi Eesti Vabariigi haldusjaotus 1940. aastal muutmata, Eesti NSV koosseisu jäi veel Petseri maakond.
Vastavalt NSV Liidu SARK-i käskkirjale nr. 001067, 29. augustist 1940 moodustati Eestis piirkondlikud SARK-i allasutused[1]:
Asutuse nimetus | Asukoht | ülem | ülema asetäitja | asukoht |
---|---|---|---|---|
SARK-i Tartumaa linnaosakond | Tartu | P. Afanasjev, Alfred Pressmann; Rudolf Prants | Tartumaa miilitsaülem Arved Kalvo; Vassili Komissarov | Kompanii tänav/Gildi tänav |
SARK-i Narva linnaosakond | Narva | Justus Neemre; Kaarel Paas | Mihhail Škurenkov | |
SARK-i Pärnumaa maakonnaosakond | Pärnu | Johannes Tamm | Fjodor Vassiljev; Mihhail Kutšin | |
SARK-i Saaremaa maakonnaosakond | Hiiumaa, Kuressaare | Johannes Mets; Vassili Riis; Ivan Erm | ||
SARK-i Võrumaa maakonnaosakond | Võru | Dmitri Rosin (Rozin) | ||
SARK-i Harjumaa maakonnaosakond | Tallinn | Aleksander Reinson; Ernst Lillipuu | Nikolai Maljutin, Mihhail Repnikov | |
SARK-i Virumaa maakonnaosakond | Rakvere | Arved Kalvo; Evald Vilson | Ivan Pleškov; Ivan Vinogradov | Tallinna tänav 25, Rakvere |
SARK-i Petserimaa maakonnajaoskond | Petseri | Mihhail Stanovoi; Grigori Laas | Andrei Porotikov; Ivan Kurilkin | |
SARK-i Valgamaa maakonnajaoskond | Valga | Rein Loim, Aleksandr Enger | Aleksander Osila; Vladimir Demidov | |
SARK-i Viljandi maakonnajaoskond | Viljandi | Jaak Karu; Aleksei Klimatšjov; Juhan Mägi[2] | ||
SARK-i Läänemaa maakonnajaoskond | Haapsalu | Adolf Vaaks | Evald Eiche | Loidapi majas, Tallinna mnt. 10[3] |
SARK-i Järvamaa maakonnajaoskond | Paide | Ivan Kuznetsov; Karl Päro |
- Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Tallinna linnaosakond, ülem Nikolski[küsitav]
- Eesti NSV SaRK-i Tööliste-Talupoegade Miilitsa Tartumaa osakonna ülem, Arved Kalvo
- Eesti NSV SaRK-i Töölis-Talupoegade Miilitsa Viljandimaa osakonna ülem, Jaak Karu[4]
- Eesti NSV SaRK-i Töölis-Talupoegade Miilitsa Järvamaa osakond
- Eesti NSV SaRK-i Tööliste-Talupoegade Miilitsa Klooga-Paldiski osakond
- Eesti NSV SaRK-i Töölis-Talupoegade Miilitsa Läänemaa osakond
- Eesti NSV SaRK-i Tööliste-Talupoegade Miilitsa Petserimaa osakond, Julius Skiller[5]
- Eesti NSV SaRK-i Töölis-Talupoegade Miilitsa Pärnumaa osakond
- Eesti NSV SaRK-i Töölis-Talupoegade Miilitsa Saaremaa osakond
- Eesti NSV SaRK-i Tööliste-Talupoegade Miilitsa Tartumaa osakond
- Eesti NSV SaRK-i Töölis-Talupoegade Miilitsa Valgamaa osakond
- Eesti NSV SaRK-i Töölis-Talupoegade Miilitsa Viljandimaa osakond
- Eesti NSV SaRK-i Töölis-Talupoegade Miilitsa Virumaa osakonna ülem, M. Peterson[6]
- Eesti NSV SaRK-i Töölis-Talupoegade Miilitsa Võrumaa osakond[7]
Eesti NSV SARK-i asutused 1944–1946
muuda- Pikemalt artiklis Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat#1944–1946
Eelnev ' |
Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat 1940–1941 ja 1944–1946 |
Järgnev Eesti NSV Siseministeerium (1946–1953) |
Eelnev Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaat |
NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat 1934–1941 ja 1943–1946 |
Järgnev NSV Liidu Siseministeerium (1946–1960) |
Eelnev ' |
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat 1941 |
Järgnev Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat (1943–1946) |
Eelnev NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus |
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat 1941 |
Järgnev NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat (1943–1946) |
Eesti NSV SM asutused 1946–1952
muuda1946. aastal toimunud V NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi, Rahvakomissaride Nõukogu ja ÜK(b)P Keskkomitee ühispleenumil otsustati ümber nimetada rahvakomissariaadid – ministeeriumiteks. 20. märtsil 1946 võeti vastu ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus ning 25. märtsil 1946 muudeti ka Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat, Eesti NSV Siseasjade Ministeeriumiks ehk Eesti NSV Siseministeeriumiks.
- Pikemalt artiklis Eesti NSV Siseministeerium#1946
- Pikemalt artiklis Eesti NSV haldusjaotus#1950
- Eesti NSV Siseministeeriumi Tallinna Linna osakond,
- Eesti NSV Siseministeeriumi Tartu Linna osakond,
- Eesti NSV Siseministeeriumi Pärnu Linna osakond,
- Eesti NSV Siseministeeriumi Kohtla-Järve Linna osakond,
- Eesti NSV Siseministeeriumi Narva Linna osakond,
Eesti NSV SM asutused oblastiteperioodil 1952
muuda- Pikemalt artiklis Eesti NSV Siseministeerium#Eesti NSV SM oblastiteperioodil
- Pikemalt artiklis Eesti NSV haldusjaotus#1952 Oblastiperiood
Eesti NSV SM asutused 1953. aastal
muuda- Pikemalt artiklis Eesti NSV Siseministeerium#Eesti NSV Siseministeerium, sisejulgeoleku ja riikliku julgeoleku ühisasutusena
- Pikemalt artiklis Eesti NSV haldusjaotus#1953
Eesti NSV SM asutused 1953–1962
muuda- Pikemalt artiklis Eesti NSV haldusjaotus#1957
Eesti NSV avaliku korra kaitse asutused 1962–1966
muudaEesti NSV Avaliku Korra Kaitse Ministeeriumi piirkondlikud asutused aastatel 1962–1966
Eesti NSV SM asutused 1966–1990
muuda1968. aastal nimetati miilitsaosakonnad kohalike Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee siseasjade osakondadeks.
|
|
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ СБОРНИК ДОКУМЕНТОВ. НКВД-МВД СССР В БОРЬБЕ С БАНДИТИЗМОМ И ВООРУЖЕННЫМ НАЦИОНАЛИСТИЧЕСКИМ ПОДПОЛЬЕМ НА ЗАПАДНОЙ УКРАИНЕ, В ЗАПАДНОЙ БЕЛОРУССИИ И ПРИБАЛТИКЕ (1939–1956). Составители: ИМ. Владимирцев, А. И. Кокурин, Приказ НКВД СССР № 001067 «Об организации НКВД Эстонской ССР», lk 30
- ↑ Jaak Pihlau, EESTI LÄHIAJALOOST: KUIDAS LOODI ENSV MN JUURES ASUV RIIKLIKU JULGEOLEKU KOMITEE, AKADEEMIA, 13. AASTAKÄIK 2001 NUMBER 3, lk 475
- ↑ 75 aastat Tuudi lahingust, Lääne Elu, nr. 100, 3 september 2016
- ↑ 70 aastat tagasi, Vändra alevi ja valla leht, juuli 2011, lk 5
- ↑ Peeter Kaasik, Eesti Vabariigi välispolitsei likvideerimine ja töölis-talupoegade miilitsa organiseerimine 1940. aastal, TUNA 4 / 2019, lk 44–58
- ↑ Eesti NSV Teataja Lisa - Digar, Eesti NSV Teataja Lisa, 1940 nr 22
- ↑ Riigiarhiivi fondiloend. Fondide struktuur » Eesti NSV 1940–1990, Eesti Vabariik 1990–2009 » Ühiskondliku korra kaitse » Miilitsavalitsused ja -osakonnad, (Vaadatud 30.09.2013)
- ↑ ENSV ÜLEMNÕUKOGU JA VALITSUSE TEATAJA, 12. november 1982 Nr. 40 (642), Art 594