Indrek Toome
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Indrek Toome (19. september 1943 Tallinn – 28. veebruar 2023) oli Eesti NSV poliitik ja Eesti ettevõtja, ENSV Ministrite Nõukogu esimees aastatel 1988–1990.
| Indrek Toome | |
|---|---|
 | |
| ELKNÜ Keskkomitee I sekretär | |
|
Ametiaeg 1972–1978 | |
| Eelnev | Aare Purga |
| Järgnev | Donald Visnapuu |
| EKP Tartu Linnakomitee I sekretär | |
|
Ametiaeg 1978–1984 | |
| Eelnev | Johannes Lott |
| Järgnev | Enn-Arno Sillari |
| EKP Keskkomitee ideoloogiasekretär. | |
|
Ametiaeg 1988–1988 | |
| Eelnev | Rein Ristlaan |
| Järgnev | Mikk Titma |
| Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees | |
|
Ametiaeg 1988–1990 | |
| Eelnev | Bruno Saul |
| Eesti NSV Valitsus | |
|
Ametiaeg 1990–1990 | |
| Järgnev | Edgar Savisaar (Eesti peaministri kohusetäitja) |
| Isikuandmed | |
| Sünniaeg |
19. september 1943 Tallinn, Eesti |
| Surmaaeg | 28. veebruar 2023 (79-aastaselt) |
| Erakond | NLKP (1968-1991) |
| Alma mater |
Tallinna Polütehniline Instituut NLKP KK juures asuv Kõrgem Parteikool |
| Elukutse | Kinnisvaraärimees |
1968. aastal lõpetas Tallinna Polütehnilise Instituudi elektroonikainsenerina ja kaugõppes NLKP KK juures asuva Kõrgema Parteikooli. Aastatel 1972–1992 oli ta Eesti NSV Ülemnõukogu saadik.
Indrek Toome oli Eesti Rooma Klubi ja 20. Augusti Klubi liige.
Karjäär Eesti NSV-s
muudaIndrek Toome oli üks Eesti Üliõpilaste Ehitusmaleva asutajatest 1964. aastal ning selle tööst osavõtja aastatel 1964–1967. Alates 1968. aastast oli ta NLKP liige.
1968. aastal suunati Toome TPI tööstuselektroonika kateedrisse assistendiks. ELKNÜ Keskkomiteesse asus ta tööle pärast isikliku vestlust Ivan Käbiniga. Aastatel 1968–1978 oli Toome komsomolitööl – ELKNÜ Keskkomitee üliõpilasosakonna juhataja 1968–1970, ÜLKNÜ Keskkomitee komsomoliorganite osakonna vastutav organisaator, inspektor (kureeris Kesk-Aasia liiduvabariike) 1970–1972, ELKNÜ Keskkomitee sekretär ja ELKNÜ Keskkomitee I sekretär 1972–1978[1].
1978–1984 EKP Tartu Linnakomitee I sekretär, 1981. aastast EKP Keskkomitee büroo liikmekandidaat, aastast 1986 KK büroo liige, aastail 1984–1986 Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitja ja 1986–1988 esimehe I asetäitja.
1988. aastal oli Toome (pärast Rein Ristlaane tagandamist) 10 kuud (jaanuarist novembrini) EKP Keskkomitee ideoloogiasekretär.
.jpg)
Alates novembrist 1988 kuni aprillini 1990 oli Toome Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees ja Eesti NSV Valitsuse peaminister (Indrek Toome valitsus).
Oli 1972–1992 Eesti NSV Ülemnõukogu VIII, IX, X. XI koosseisu saadik, Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi liige, Eesti NSV Ülemnõukogu komisjonide esimees, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liige ja 1990–1992 väliskomisjoni esimees. 1989–1991 NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi saadik.
Tegevus Eesti Vabariigis
muudaIndrek Toome oli Balti Ühispanga nõukogu esimees[2] ning alates 1992. aasta sügisest kuni aastani 2014 oli ta seotud SRV Kinnisvara AS-i ja sellega seotud firmadega kui üks aktsionäridest ning firmade nõukogude ja juhatuste liige. Näiteks oli ta Viru Keskuse ja Radisson SAS Hotelli üks omanikest.
Altkäemaksuskandaal
muuda28. novembril 1994 Indrek Toome vahistati, kui ta pakkus Kaitsepolitsei ametnikule altkäemaksu, et tagasi saada kolm Eesti kodaniku passi, mis Kapo oli mõne aja eest ära võtnud ärimees Mark Rivkinilt, tema abikaasalt ja tütrelt. Nad olid ennast registreerinud Eesti kodanike komiteede kaudu kodakondsuse taotlejaiks ja saanud taasiseseisvumise järel Eesti kodakondsuse. Kapo kahtlustas, et passide saamiseks oli võltsitud eluloolisi andmeid. 20. novembril 1995 mõistis ringkonnakohus Toome altkäemaksu andmise katses süüdi ja karistas teda 3000-kroonise rahatrahviga. Eeluurimise ajal viibis Toome kümme päeva vahi all. Kuna uurimine tuvastas, et põhjuseid polnud, tagastati Mark Rivkinile, tema naisele ja tütrele passid.
Juhtum paljastas lünga Eesti seadustes, mille järgi puudus kaitsepolitseil tol ajal õigus kuritegu matkida. Siiski pidas kaitsepolitsei selle juhtumi puhul ebaseaduslikku matkimist võimalikuks, sest oli asjast eelnevalt teavitanud Riigiprokuratuuri ja siseminister Kaido Kama.
Isiklikku
muudaTa oli abielus ja tal on kolm täiskasvanud poega; poeg Marek on rallisõitja. Vennapoeg Koit Toome on laulja. On maetud Tallinna Rahumäe kalmistule.
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Indrek Herberti p. Toome, Eesti NSV Ülemnõukogu IX koosseis = Верховный Совет ЭССР IX созыв: biograafiline lühiteatmik. EESTI RAAMAT TALLINN 1976, lk 180
- ↑ Tallinnas Tõnismäel kunagise EKP Ajaloo Instituudi hoones avati Balti Ühispank (Union Baltic Bank). Panganõukogu esimeheks on Indrek Toome ja panga juhatuse presidendiks Valentin Porfijev, Välis-Eesti: sõltumatu informatsiooni, kultuuriküsimuste ja majanduse ajaleht, 1 detsember 1990
Välislingid
muuda- Tiina Jõgeda. Indrek Toome: "Ma olen õnnelik mees!", Eesti Ekspress, 21. veebruar 2008
- Raul Vinni. Indrek Toome ei häbene midagi, Saarte Hääl, 19. september 2011
- ELKNÜ TPI komitee sekretäri asetäitja Indrek Toome annab komsomolipileti kätte Tiit Hütsile õpperühmast LM-101, 20. jaanuar 1967
- "Indrek Toome: parteitöötajad ei pidanud end kollaborantideks, vaid rahvuskommunistideks. Nad tegid, mida nendes tingimustes suutsid" Eesti Päevaleht, 19. veebruar 2021
- "MAALEHE ARHIIVIST | Indrek Toome: panikööre on Eestis rohkem kui vaja!" Maaleht, 28. veebruar 2023
| Eelnev Bruno Saul (1984–1988) |
Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees, Eesti NSV Valitsuse peaminister 1988–1990 |
Järgnev Eesti NSV Valitsuse peaminister Edgar Savisaar (1990-1992) |