KGB (Valgevene)
Valgevene Vabariigi Riikliku Julgeoleku Komitee (valgevene keeles Камітэт дзяржаўнай бяспекі Рэспублікі Беларусь, lühend КДБ KDB; vene keeles Комитет государственной безопасности Республики Беларусь, lühend КГБ KGB) on Valgevene ametkond (eriteenistus), mille ülesanne on riikliku julgeoleku tagamine ning luure- ja vastuluuretegevus. Valgevene on üks vähestest endistest Nõukogude Liidu liiduvabariikidest, mis on säilitanud nõukogudeaegse nimekuju KGB (valgevene keeles KDB).[1]
| Valgevene Vabariigi Riikliku Julgeoleku Komitee Камітэт дзяржаўнай бяспекі Рэспублікі Беларусь Комитет государственной безопасности Республики Беларусь | |
|---|---|
 | |
| Asutatud | 23. oktoober 1991 |
| Peakorter | Minsk, Valgevene |
| Võtmeisikud | Ivan Tertel (ülem) |
| Töötajaid | salastatud |
| Koduleht |
kgb |
Valgevene KGB on Nõukogude Liidu KGB üks järeltulijatest. Kuna bolševike salapolitsei tšekaa asutaja Feliks Dzeržinski sündis praeguse Valgevene territooriumil, on ta jäänud president Aleksandr Lukašenka aegses riiklikus ideoloogias tähtsale kohale. Valgevene KGB-d reguleerib seadus "Valgevene vabariigi riikliku julgeoleku organitest".[2]
Juulis 2008 nimetati KGB juhiks kindralmajor Vadim Zaitsev, kes oli enne seda president Lukašenka isikliku turvateenistuse ülem. Tema ametiaeg kestis 2012. aasta novembrini, mil ametisse sai Valeri Vakultšik.[3] 3. septembrist 2020 sai KGB juhiks Ivan Tertel. Ametlikult allub KGB otse presidendile. Inimõigusorganisatsioonid, Ameerika Ühendriigid ja Euroopa Liit on Valgevene KGB-d süüdistanud salapolitsei võtetes ja inimõiguste rikkumistes.
Valgevene KGB-le allub ka Valgevene peamine terrorivastane üksus Alfa grupp, mis aitab vajadusel korda hoida ka miilitsal ja muudel korrakaitseüksustel.
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ "South Ossetian KGB Says Situation Could Get Out Of Control". Raadio Vaba Euroopa. 1. detsember 2011. Vaadatud 22. veebruar 2014.
- ↑ "The State Security Committee of the Republic of Belarus". www.kgb.by. Vaadatud 3. märts 2018.
- ↑ "Belarusian KGB's new chief is Valery Vakulchik". DiploNews. 20. november 2012. Originaali arhiivikoopia seisuga 19. detsember 2012. Vaadatud 31. märts 2013.