Miilits

See artikkel räägib korrakaitseorganist; sõjandusmõiste kohta vaata Miilits (Sõjandus); perekonnanime kohta vaata artiklit Miilits (perekonnanimi)

---

Miilits (vene keeles милиция, ukraina keeles міліція) oli korrakaitseorganite nimetus NSV Liidus ja Varssavi pakti riikides, niisamuti Jugoslaavias. Korrakaitseorganeid nimetatakse jätkuvalt miilitsaks mõnedes NSV Liidu endistes liiduvabariikides: Valgevenes, Tadžikistanis, Usbekistanis ja Kõrgõzstanis, niisamuti tunnustamata Abhaasia, Lõuna-Osseetia ja Transnistria vabariikides.

Ukraina militsionäärid patrullautoga (2007)

Miilitsa teenistuses olevat isikut nimetatakse militsionääriks.

Ajalugu

NSV Liidus

Miilits asutati 10. novembril (28. oktoober vkj) 1917 ametliku nimega Tööliste ja Talupoegade Miilits. NSV Liidus oli miilits sõjaväestatud organisatsioon. Alguses puudusid miilitsas nagu sõjaväeski auastmed. 1935 võeti need sõjaväes kasutusele, aga miilitsas alles 1936. aasta lõpul. Need töötati välja sõjaväe auastmeid eeskujuks võttes, kuid nad ei langenud kokku. Miilitsa auastmete süsteemi muudeti mitu korda.

1936. aastal kehtestatud auastmed:

• miilitsa peadirektor
• miilitsadirektor
• miilitsainspektor
• miilitsa vanemmajor
• miilitsamajor
• miilitsakapten
• miilitsa vanemleitnant
• miilitsaleitnant
• miilitsa nooremleitnant
• miilitsaseersant
• miilitsaauastme kandidaat
• miilitsavanem
• miilitsajaoskonna ülem
• vanemmilitsionäär
• militsionäär

Pärast NSV Liidu lagunemist

Pärast NSV Liidu lagunemist tegutses miilits aastaid alarahastatuna. Samale ajale langes kuritegevuse järsk kasv. Paljud võimekad töötajad lahkusid miilitsast tasuvamatele töökohtadele. Kontroll miilitsa tegevuse üle praktiliselt puudus. Seetõttu langes oluliselt miilitsa võimekus ja suurenes korruptsioon miilitsas. Rahva arvamus miilitsast langes märgatavalt. 1995. aasta avaliku arvamuse uuringu kohaselt arvas üksnes 5% küsitletutest, et miilits tuleb oma tööga hästi toime. 2005. aastal ajalehes Izvestija avaldatud uuringu järgi kartis 72% venemaalastest miilitsat, peljates, et militsionäärid panevad süütute inimeste vastu toime ebaseaduslikke tegusid. Teine sama aasta uuring jõudis järeldusele, et 41% venemaalastest ja 56% moskvalastest kardab miilitsat rohkem kui organiseeritud kuritegevust.

Ümbernimetamised

Miilits nimetati politseiks ümber Bulgaarias, Poolas ja Sloveenias 1989; Eestis, Horvaatias, Leedus, Moldovas ja Rumeenias 1990; Lätis 1991; Gruusias 1993; Serbias 1997; Kasahstanis 1998; Aserbaidžaanis 1999; Armeenias, Mägi-Karabahhis ja Türkmenistanis 2001. Venemaal nimetati miilits ümber politseiks 1. märtsil 2011 ja Ukrainas 3. juulil 2015.

Nimetuse kasutajad

Korrakaitseorganeid nimetatakse endiselt miilitsaks Valgevenes, Tadžikistanis, Usbekistanis ja Kõrgõzstanis, niisamuti tunnustamata Abhaasia, Lõuna-Osseetia ja Transnistria vabariikides.

Galerii

• 
  Ukraina miilitsa auto 2012. aastal
• 
  Ukraina militsionäärid jalgpallimängu ajal korda pidamas 2007. aastal

Vaata ka

• Berkut (Ukraina)
• Maksumiilits (Ukraina)
• Kriminaalmiilits
• Maamiilits (talupoegadest maakaitsevägi 17. ja 18. sajandil Kesk‑ ja Põhja‑Euroopa riikides (Rootsi valitsuse ajal ka Eesti alal))
• Politsei

Välislingid

• Miilitsa kõnekeelsed nimetused, Esimene eesti slängi sõnaraamat
• В.Т. Власенко, Форма одежды и знаки различия милиции СССР, http://army.armor.kiev.ua/