Thbilisi

Thbilisi
	[ thb'ilisi ]
gruusia	თბილისი (Thbilisi)
	Thbilisi vanalinn
	Thbilisi lipp Thbilisi vapp
	Pindala: 1420 km²
	Elanikke: 1 118 035 (2014)
	Koordinaadid: 41° 43′ N, 44° 48′ E

See artikkel räägib linnast; koori kohta vaata artiklit Thbilisi (koor).

Thbilisi (gruusia omaladinas Tbilisi, ajaloosündmuste kontekstis ka Tiflis) on Gruusia pealinn.

Thbilisi asub Kura (Mtkvari) jõe mõlema kalda terrassidel Ida-Gruusia keskel.

Thbilisi on kogu Kaukaasia peamine majanduskeskus ja transpordisõlm. Linnas on teaduste akadeemia, kolm ülikooli ja muid kõrgkoole, 14 teatrit, 20 muuseumi ja galeriisid. Linna edelaosas on tervisveeravila.

Linna ISO 3166 kood on GE-TB.

Rahvastik

2021. aastal oli elanike arv 1 202 731. 1999. aasta andmetel oli elanikke 1,345 miljonit, nende hulgas on ligi 80 000 sõjapõgenikku Abhaasiast.

Aastal 1989 oli linna elanike seas grusiine 66%, armeenlasi 12%, venelasi 10%, osseete 3%, kurde 2% ja kreeklasi 2%.

2002. aasta rahvaloenduse andmetel oli Thbilisi elanikest grusiine 84,2%, armeenlasi 7,6%, venelasi 3,0%, kurde 1,6%, aserbaidžaanlasi 1,0%, osseete 0,9%, kreeklasi 0,4%, ukrainlasi 0,3% ja teistest rahvustest inimesi 0,6%.

Nimi

Linna on nime saanud gruusiakeelsest sõnast thbili 'soe' kuumaveeallikate järgi, mille juurde linn (legendi järgi just nende allikate pärast) rajati ning millele omistati ravitoime. Allikatel on juba sajandeid kümbluskohad, kus on vänge väävlilõhn.

1936. aastani oli linna nimi Tiflis. Abhaasi keeles on linna nimi Kharth (Қарҭ).

Ajalugu

Kura jõgi

Thbilisi asutajaks peetakse 5. sajandil pKr elanud Kharthli kuningat Vahtang I Gorgasalit. Ta valis selle koha uueks kuninga residentsiks Iveria vana pealinna Mtshetha asemele. Kindlus oli seal olemas arvatavasti juba 4. sajandil eKr.

Thbilisi on olnud mitme Gruusia riigi pealinn, kuid ka araablaste, türklaste ja teiste võõrvallutajate võimu all. Aastatel 1801–1917 oli linn Venemaa Kaukaasia piirkonna peamine administratiivne ja kaubanduslik keskus. Alates 1845. aastast valitses Venemaa siit Põhja-Kaukaasiat ja Taga-Kaukaasiat.

Esimest korda tegi Thbilisist kogu Gruusia pealinna David Ehitaja 1122. aastal.

Aastatel 1918–1921 oli Thbilisi iseseisva Gruusia pealinn. 1921. aastal vallutas linna Punaarmee ja Thbilisist sai aastani 1936 Taga-Kaukaasia SFNV ja aastani 1991 Gruusia NSV pealinn.

4.–10. märtsini 1956 toimus veretöö, milles hukkus hinnanguliselt 106–800 inimest.

9. aprillil 1989 toimus Thbilisi veretöö.

Haridus

Thbilisis asub Thbilisi Riiklik Ülikool, mis asutati 26. jaanuaril 1918. Gruusias puudus selle ajani kõrghariduse omandamise võimalus, kuigi hariduse andmise traditsioonid ulatuvad kaugetesse aegadesse. Ülikooli avas Ivane Javahhišvili poolt juhitud haritlaste grupp kohe pärast Gruusia iseseisvuse väljakuulutamist. Kuigi Gruusia sai iseseisev olla ainult kolm aastat, jätkus heatasemelise hariduse andmine ülikoolis ka Nõukogude perioodil. Tol ajal rajati ka ülikooli poolt Gruusia Teaduste Akadeemia.

Ülikooli esimeseks rektoriks valiti keemik Petre Melikišvili. Avamise ajal oli õppejõude kokku 18, üliõpilasi 369 ning vabakuulajaid 89. Praegu õpib ülikoolis üle 30 000 üliõpilase. Õppeasutust juhivad professorite nõukogu ja rektorile alluvad ametnikud. Praegu on rektor filosoofiaprofessor Roin Metreveli.

Arhitektuur

Linna arhitektuuris peegeldub hommiku- ja õhtumaade kultuuri segunemine. Vanalinnale annavad keskaegse atmosfääri käänulised tänavad, basaarid ja lamedate katustega madalad majad rohkelt kaunistatud rõdudega.

Uuemad linnaosad on euroopalikud.

Linna ümbritsevad metsade, aedade ja viinamägedega kaetud mäenõlvad.

Transport

Thbilisisse ehitati Moskva, Leningradi ja Kiievi järel neljanda linnana Nõukogude Liidus metroo (Thbilisi metroo). Thbilisi kesklinnast 20 kilomeetrit kagu pool asub Thbilisi rahvusvaheline lennujaam.