Vikipeedia

NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kuueteistkümnes valitsus

NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kuueteistkümnes valitsus (vene keeles Шестнадцатое управление КГБ CCCP) oli NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee struktuuriüksus, mis tegeles kuni 1991. aastani raadioluure, signaalluure ja elektroonilise luurega.

Organisatsioon ja juhid muuda

RJK 16. valitsuse ülesanded olid:

  • NSV Liidus asuvate välisriikide esinduste poolt sidekanalite kaudu edastatavate teadete vahelthaaramine ning NSV Liidu territooriumil tegutsevate välisriikide illegaalsete luureametnike sidepidamiskanalite väljaselgitamine;
  • raadiosideks kasutatava sideaparatuuri asukoha väljaselgitamine ning vahelthaaratud sideteadete dešifreerimine;
  • NSV Liidus ja välismaal asuvatesse välisriikide saatkondadesse ja esindustesse tehniline tungimine informatsioonikogumise eesmärgil;
  • välismaal võõrriikide riiklike ja sõjaliste asutuste ja organisatsioonide sidekanalitesse tungimine sideluurevahenditega, pealtkuulamise ning muude tehniliste abivahenditega informatsiooni hankimiseks.

16. Valitsuse ülesehitus Moskvas asuvas keskaparaadis:

  • 1. osakond, tegeles sidepidamiseks kasutatavate šifrite dešifreerimisega, kasutades selleks võimsamat NSV Liidus kasutusel olnud arvutit Bulat (ЭВМ "Булат");
  • 3. osakond, tegeles vahelthaaratud sideteadete tõlkimisega vene keelde, pärast mida edastad tõlgitud kirjavahetuse 4. osakonda;
  • 4. osakond, redigeeris ja täiendas saadud materjale selgitavate kommentaaridega ning tegi valiku materjalidest mida saadeti edasi lõppkasutajatele. Kogutud materjalid jaotati kahte kategooriasse, mida vormistati brošüüridena:
  • 5. osakond, tegeles šifreerimissüsteemide analüüsiga ning pidas sidet Varssavi Lepingu Organisatsiooni liikmesriikide ja liitlasriikide luureteenistuse ja julgeolekuteenistustega.
  • 1. Teenistus, tegeles välisriikide saatkondadesse ja esindustesse paigaldatavate infohankeks kasutatavate sidetehniliste vahendite paigutamise, tehnilist abivahenditega saatkondadest teabe hankimise eest.
    • 1. osakond, tegeles ka välisriikide šifreerimissüsteemide ja aparatuuri analüüsiga, eesmärgiga lisada neile tehnilisi "abivahendeid", mis võimaldanuks neilt vahelthaarata edastatavat teavet ja andmeid, töötas välja nende aparaatide saadetavate signaalide vahelthaaramise meetodeid.
    • 2. osakond, tegeles nende signaalide vahelthaaramise ja töötlusega;
    • 3. osakond, täitis teenistuse ülesandeid koostöös NSV Liidu tolliorganite ja muude asutustega, kelle kaasabil viidi läbi operatsioonid tehniliste abivahendite ("lutikate") paigutamiseks ja hilisemaks eemaldamiseks.
    • 5. osakond, tegeles vahelthaaratud signaalide tehnilise töötlusega (puhastamisega liigsest taustamürast).

Tegevus teabehankeprotsessis muuda

Teabehankeprotsessis osalesid ka valitsusele alluvad, kuid väljaspool Moskvat ja ka NSV Liitu asuvad NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene peavalitsuse residentuurides asuvad luurepunktid, mis asusid NSV Liidu välisesindustes (saatkondades ja esinduste kasutatavates ruumides).

Esimesed välismaal asuvad luurepunktid moodustati 1960. aastail:

1970. aastate lõpuks oli moodustatud 30 luurepunktist koosnev võrgustik, mis haaras kõiki NSV Liidule huvi pakkuvaid piirkondi:

1991. aastal eraldati NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee koosseisu kuulunud Kuueteistkümnes valitsus koos NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kaheksanda Peavalitsusega Vene NFSV presidendi Boriss Jeltsini korraldusega likvideeritud NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komiteest ning moodustati algselt Valitsusside Komitee (Комитет правительственной связи) ning mõne aja pärast reorganiseeriti FAPSI-ks Venemaa Föderatsiooni Valitsusside ja Informatsiooniagentuuriks (Федеральное агентство правительственной связи и информации (ФАПСИ)), mis toimis 24. detsember 1991 – 11. märts 2003. FAPSI järglaseks on FSO sideagentuur (Спецсвязь ФСО России).

Välislingid muuda

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=NSV_Liidu_Riikliku_Julgeoleku_Komitee_Kuueteistkümnes_valitsus&oldid=6276775"