Ava peamenüü

Haag on linn Hollandi lääneosas 6 kilomeetri kaugusel Põhjamerest, riigi valitsuse asupaik ja Lõuna-Hollandi provintsi halduskeskus. Kuigi Haagis asuvad nii valitsus kui ka parlament, on Hollandi pealinn siiski Amsterdam.

Haag

hollandi Den Haag , 's-Gravenhage

ArmsThe Hague.png
Flag of The Hague (variant).svg

Pindala: 98,2 km²
Elanikke: 539 154 (1.01.2019)[1] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid: 52° 5′ N, 4° 19′ E
Haag (Holland)
Haag

www.denhaag.nl

Haagis asuvad Hollandi Generaalstaatide (parlamendi) Esimene ja Teine Koda (Senat ja Esindajatekoda). Ka Hollandi kuningas Willem-Alexander elab ja töötab Haagis. Samuti on seal välissaatkonnad, ministeeriumid ja Ülemkohus.

Haagis asub üle 150 rahvusvahelise organisatsiooni, muuhulgas järgmised:

Sisukord

NimiRedigeeri

Hollandikeelne nimi Den Haag on vanem nimi. Aastast 1639 kasutatakse ka nime 's-Gravenhage (Des Graven Hage) 'krahvi tara', mis on ka ametlik nimi.

AjaluguRedigeeri

 
Binnenhof, Hollandi parlamendi asukoht
 
Rahupalee

Haag oli algul jahipiirkond, hiljem Hollandi krahvide halduskeskus.

Haag on olemas aastast 1248, mil Hollandi krahv Willem II laskis ehitada losskindluse luitejärve (praegune Hofvijver) äärde. Tema poeg krahv Floris V hoolitses pärast Willemi enneaegset surma Ridderzaali valmimise eest.

Ridderzaal kindlustati, ent küla ümber selle ei saanud linnaõigusi, kuigi Haagist sai Hollandi krahvide ja nende järglaste residents. Haag sai kasvada Hollandi piirkonna linnade vahelise kompromissina, ent needsamad linnad hoolitsesid selle eest, et Haagist ei saaks kindlustatud linna. Kaheksakümneaastase sõja ajal jäi Haag ka peaaegu inimtühjaks.

Alles 1806, Prantsuse võimu all sai Haag linnaõigused, ent sel ajal ei andnud linnamüür enam eelist: Haag jäigi ilma linnamüürita ning sai vabalt laieneda. Seetõttu on levinud ütlus, et Haag ei olegi linn, vaid küla.

Linna vanemates osades on tavaliselt iseloomulikult laiad ja pikad tänavad. Majad on üldiselt madalad (mitte üle 4-korruselised) ning elegantsed. Linn on avaram kui teised Hollandi linnad. Kanaleid Haagis peaaegu ei ole, sest 19. sajandi lõpus nad kõik kuivendati.

Endine Hollandi koloonia Indoneesia on linnale oma jälje jätnud. Paljud tänavad on nimetatud Indoneesia kohanimede järgi ja linnas on arvukas, kuigi kahanev indoneeslaste kogukond.

Linna elu on koondunud Hofvijveri ja Binnenhofi (parlamendi residentsi) ümber. Teine populaarne turistide sihtkoht ja noorte inimeste väljasõidukoht on Scheveningeni supelrand linna loodeosas.

RahvastikRedigeeri

Elanikke on seisuga 31. mai 2009 Statistika Keskbüroo andmetel 485 818.

  • 1796: 41 300
  • 1830: 56 100
  • 1849: 63 600
  • 1879: 113 500
  • 1899: 206 000
  • 1925: 394 500
  • 1994: 445 279
  • 1. jaanuar 2001: 442 356
  • 1. jaanuar 2003: 463 826
  • 2008: 475 800

LinnaosadRedigeeri

KultuurRedigeeri

MuusikaRedigeeri

 
Mauritshuis on üks Haagi tuntumaid muuseume.

MuuseumidRedigeeri

Muud vaatamisväärsusedRedigeeri

Tuntud haaglasiRedigeeri

SportRedigeeri

TransportRedigeeri

Trammide ja busside kohta vaata HTM Personenvervoer.

Kaks peamist raudteejaama on Den Haag Hollands Spoor (gv) ja Den Haag Centraal (gvc). Keskjaam on lõppjaam.

Lähedal asuvad linnadRedigeeri

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri