Suursaatkond

Suursaatkond (mitteametlikult ka: saatkond) on riigi kõrgeimat tüüpi alaline diplomaatiline esindus teises riigis. Vatikan nimetab suursaatkonna funktsioone täitvaid asutusi apostellikeks nuntsiatuurideks.

Lähetajariigi esindus asukohariigis ehk suursaatkond avatakse töökorralduse lihtsustamise huvides üldjuhul asukohariigi pealinnas.[1]

Suursaatkonna juht on erakorraline ja täievoliline suursaadik.

Suursaatkonnale alluvad konsulaadid.[1]

ÜlesandedRedigeeri

Oma töökohustusi täites peavad suursaatkonnad arvestama asukohariigi eripäraga. Mõnes riigis on esikohal kaubandushuvid, mõnes teises riigis võib olla olulisem koostöö kultuurivaldkonnas, poliitiline tegevus või lähetajariigi kodanike huvide kaitse.[2]

Suursaadikute ülesanne on olla minimaalselt seotud administratiivse tööga, olulisem on osaleda eri valdkondade üritustel ning tõmmata suuremat tähelepanu oma riigile, ettevõtetele ja organisatsioonidele. Iga suursaatkonna kohus on tutvustada oma riiki, tekitada huvi eri valdkondade (näiteks majandus, kultuur, haridus, teadus, eluolu) vastu ning muuta oma riik atraktiivseks investeerimis- ja turismimaaks.[3]

Suursaatkondade üks vastutusrikkamaid ülesandeid on tegutsemine kriisiolukordades (sõda, loodusõnnetus, epideemia jms).[4]

TöötajadRedigeeri

Suursaatkondade avamise eesmärgist ja tööülesannete iseloomust tulenevalt on nende töötajate arv ja hierarhia riigiti erinevad.[5]

Suursaatkondade eesotsas asuvate suursaadikute asendamatuks abiliseks on enamjaolt erasekretär, kelleta suursaatkonna efektiivsus ja konkurentsivõime teiste riikide suursaatkondadega võrreldes väheneks tunduvalt.[5]

Enamik suursaatkonda lähetatuist on rahvusvaheliselt tunnustatud au- ja ametiastmetega diplomaadid. Neile järgnevad haldus- või tehniline personal ning mitmesugused atašeed ehk eri valdkondade spetsialistid, kes osalevad vastavalt vajadusele suursaatkonna igapäevatöös.[5]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 Örn, Torsten 2004: "Milleks diplomaatia? Kultuuriajalooline käsitlus". Olion, Tallinn. lk 49
  2. Örn, Torsten 2004: "Milleks diplomaatia? Kultuuriajalooline käsitlus". Olion, Tallinn. lk 52
  3. Örn, Torsten 2004: "Milleks diplomaatia? Kultuuriajalooline käsitlus". Olion, Tallinn. lk 50, 56
  4. Örn, Torsten 2004: "Milleks diplomaatia? Kultuuriajalooline käsitlus". Olion, Tallinn. lk 51
  5. 5,0 5,1 5,2 Örn, Torsten 2004: "Milleks diplomaatia? Kultuuriajalooline käsitlus". Olion, Tallinn. lk 53-54