Jakarta

Jakarta
	Jakarta lipp Jakarta vapp
Pindala	661,5 km²
Elanikke	10 562 088 (2020)
Koordinaadid	6° 11′ S, 106° 50′ E

Jakarta [džak'arta] on Indoneesia pealinn. Asub Jaava saare põhjarannikul.

Linnas elab üle kümne miljoni inimese. Jakarta koos ümbritsevate aladega moodustab linnastu, mis on tuntud kui Jabodetabek. Seal elab üle 30 miljoni inimese ja see on suuruselt kolmas linnastu Guangzhou ja Suur-Tōkyō järel.

Linnas asub Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni peakontor.

Ajalugu Redigeeri

Jakarta kohale tekkis juba 5. sajandil hindude asula. 12. sajandil oli see Sunda kuningriigis tähtis sadamalinn ja kandis nime Kelapa.

1527. aastal vallutasid ja hävitasid linna moslemid prints Fatahillah' juhtimisel ning asutasid uue linna Jayakarta.

1619. aastal vallutas linna Hollandi Ida-India Kompanii ja linn nimetati Bataviaks

Alates iseseisvumisest 1945. aastal on Jakarta Indoneesia pealinn.

Haldusjaotus Redigeeri

Ametlikult on Jakarta pealinnaõigustes provints, mis koosneb viiest linnast:

Kesk-Jakarta (Jakarta Pusat)
Ida-Jakarta (Jakarta Timur)
Põhja-Jakarta (Jakarta Utara)
Lõuna-Jakarta (Jakarta Selatan)
Lääne-Jakarta (Jakarta Barat)

Jakarta haldusalasse kuuluvad ka Seribu saared (8,7 km², umbes 20 000 elanikku).

Geograafia Redigeeri

Jakarta asub Jaava saare looderannikul Ciliwungi jõe suudmes. Jakarta põhjaosa on madal tasandik, millest osa on allpool merepinda.^[2] Linna lõunaosa on kõrgem ja künklik. Administratiivselt on Jakarta piirkond 662 km² maismaad ning 6977 km² merd Jakarta lahes, kus on ka tuhatkond saart.^[3]

Jakarta piirkond on alluviaaltasandik kõrguste vahemikus -2 kuni 50 m merepinnast, keskmine kõrgus 8 m. Ajalooliselt on seal ulatuslikud soised alad. Läbi Jakarta voolab 13 jõge, Ciliwungi jõgi jaotab linna lääne- ja idalinnaosaks. Nende väikese langusega jõgede vähene äravool põhjustab vihmaperioodidel sagedaid üleujutusi.^[4]

Kogu Jakarta piirkonnas langeb maapind 5 kuni 10 cm aastas, linna põhjaosas kuni 20 cm aastas.^[5] Maapinna vajumise üheks põhjuseks on vee väljapumpamine Jakarta kümnemiljonilise elanikkonna veega varustamiseks. Linna kaitsmiseks mere pealetungi eest on ehitatud ja on ehitamisel tammid.^[5] Juba on valmis tunnel üleujutuste vee merre pumpamiseks.^[6]