Ava peamenüü

Vietnam (ametliku nimega Vietnami Sotsialistlik Vabariik) on riik Kagu-Aasias Indohiina poolsaare idarannikul. Piirneb Hiina, Laose ja Kambodžaga.

Vietnami Sotsialistlik Vabariik


vietnami Cộng hòa Xã hội Chủ nghĩa Việt Nam
Vietnami lipp Vietnami vapp
Vietnami lipp Vietnami vapp
Vietnami asendikaart
Riigihümn Tiến Quân Ca
Pealinn Hanoi
Pindala 329 560 km²
Riigikeel vietnami
Rahvaarv 94 444 200 (2016)[1]
Rahvastikutihedus 286,6 in/km²
President Nguyễn Phú Trọng
Peaminister Nguyễn Xuân Phúc
Iseseisvus 2. september 1945
SKT 223,864 mld $ (2017)[2] Muuda Vikiandmetes
SKT elaniku kohta 2342 $ (2017)[3] Muuda Vikiandmetes
Rahaühik dong (VND)
Ajavöönd maailmaaeg +7
Tippdomeen .vn
ROK-i kood VIE
Telefonikood +84

Rohkem kui poole riigi aladest hõlmab tiheda metsaga kaetud Annami mäestik. Tihedama asustusega ja ühtlasi kõige tegusamalt haritavad alad paiknevad Hồng Hà ja Mekongi jõe ääres.

Teise maailmasõja järel oli Vietnam kaheks jagatud, pärast Vietnami sõda (19621975) ühendas kommunistlik Põhja-Vietnam riigi taas. Tänapäeval on Vietnam üheparteiline riik, mida juhib kommunistlik partei. Alates 1986. aastast on valitsus järginud liberaalset, doi moi (uuendamise) nimetuse all tuntud majanduspoliitikat.

Poliitiline arengRedigeeri

1996. aasta keskel toimunud kommunistliku partei 8. kongressil tehti ettepanekuid partei ümberkujundamiseks. Partei juhtkond, kes 1950–1970 võitles prantslaste ja ameeriklaste vastu, ei soovi poliitika demokratiseerimise oludes võimust loobuda. Vietnam toimib ikka veel endise, kommunistliku elukorralduse järgi. 146-liikmeline keskkomitee valib 17-liikmelise poliitbüroo. Kõrgeim võimuorgan on uue poliitbüroo alaline komitee. Võimu jagub ka allapoole riigiettevõtete juhtidele, kes kõik on partei liikmed. Ent sellise seaduslikkuse hoidmine ilma majandusideoloogia keskse programmita ei ole kerge. Tuntakse muret sellepärast, et partei on saamas lihtsalt nn. võimuparteiks. Ometigi ollakse ka reformi vastu, sest kardetakse, et kolhooside ja riigiettevõtete kaotamisega libiseb käest otsustav võimuhoob.

Mõni vaatleja peab Vietnami juba järgmiseks Aasia tiigriks. See on alles kauge tulevikunägemus, ehkki eeldusi on kindlasti. Täieliku turumajanduse saavutamise aluseks on peamiselt põhjaosas paiknevate maavarade varud ja kapitalipuuduses vaevlevale majandusele lääneriikidelt antav abi. Põhimured on erasektori arendamine ja inflatsiooni talutaval tasemel hoidmine. Valitsuse rahaliste vahendite õigele alusele viimiseks on vaja rakendada uut maksukorraldust. Isegi enne Nõukogude Liidu lagunemist oldi Vietnamis veendunud, et tsentraliseeritud plaanimajandusel on raskusi. Eraettevõtluse ergutamine algas 1988. aastal. Enamik raha paigutatakse nafta- ja gaasitööstusse, turismi, kinnisvarasse ja kergetööstusse.

Vietnami majanduse tugevuseks peetakse mitmekülgsed varusid, soodsat asendit Ida-Aasias ja palju odavamat tööjõud kui teistes uustööstusmaades nagu Malaisia ja Tai. Samas teevad nõrgad ettevõtted täielikule turumajandusele ülemineku raskeks, toimub tohutu sõjajärgne taastamistöö ning riik on sõltuvus lääneriikide, Jaapani ja Hiina abist.[viide?]

HaldusjaotusRedigeeri

VälispoliitikaRedigeeri

Majanduse liberaliseerimine on Vietnami ja USA suhteid parandanud. 1993. aastal tühistas Washington lõpuks abi embargo, lubades Maailmapangal alustada investeerimist ümberkujundamisse ja USA kompaniidel üritada lepinguid saada. Täielikud diplomaatilised suhted kehtestati 1995. aasta keskel. Pärast Vietnami väeosade väljaviimist naaberriigist Kambodžast 1989 paranesid suhted Hiinaga, ehkki piirivaidlused on endiselt pingeallikaks. Punaste khmeeride rünnakud Kambodžas elavate vietnamlaste vastu on rikkunud Vietnami ja Kambodža suhteid.

KultuurRedigeeri

KirjandusRedigeeri

Vietnami kirjakeel tekkis 14. sajandil. Esimene kirjandusklassik oli Nguyen Trai. 16.–17. sajandil sugenes ühiskondlik õiglusetuse teema, viljeleti ka loodus- ja isikulüürikat. 18.–19. sajand oli kirjanduse õitseaeg, mil viljeleti kolonialismivastast kirjandust. 20. sajandil tekkisid seni domineerinud värsskirjanduse kõrvale realism, proosa ja draama. 1920.–1930. aastail ilmnes Euroopa mõjul uusromantismi, kuid ühiskondlike vastuolude tugevnedes sai valdavaks kriitiline realism. 1950. aastaist alates kajastab kirjandus aktuaalseid probleeme: sotsialismi ehitamist ja kangelaslikku võitlust USA agressoritega. Lüürika peateema on sotsialismiajastu inimese kujunemine.

KunstRedigeeri

Algselt mõjutas Vietnami kunsti India kunst. Ehitati buda kloostreid ja rikkaliku dekooriga templeid. 10. sajandil algas Vietnami põhjaosas Hiina kunsti mõjuaeg. 15.–18. sajandil lisandus skulptuuris ehitusplastikale portreekunst, maalikunsti sugenes enamasti usulise sisuga fresko, hiljem portree. Keskajast alates viljeleti rahvapärast puugravüüri. Käsitöös on tähelepandavad kullassepakunst, luunikerdus ja lakitöö. 19.–20. sajandil hakkas mõju avaldama prantsuse kunst. Sotsialismiajal kujunes domineerivaks suunaks sotsialistlik realism.

MuusikaRedigeeri

16. sajandil rajati esimesed muusikaühingud ja asutati õukonna orkester, milles peale Vietnami rahvapillide oli Hiina omi. Nüüdisajal on tähtis osa patriootilisel ja rahvalaulul. Traditsioonilised teatriliigid on hat cheo ja hat tuong. Viljeletakse eriti hat cheo teatrist lähtuvat ooperit. 1960 sai alguse ballett. Hanois on konservatoorium, sümfooniaorkester, rahvapilliorkester, koor ning riiklik laulu- ja tantsuansambel.

AjaluguRedigeeri

  Pikemalt artiklis Vietnami ajalugu

Vietnam iseseisvus Hiinast 1009. aastal. Viimane Vietnami valitsejate Nguyen dünastia valitses aastatel (1802–1945).

Prantsuse koloniaalperioodRedigeeri

Prantsuse väed tungisid keiser Napoleon III korraldusel 1857. aastal Vietnami ja järgneva kolme aasta jooksul vallutasid alad. Vietnamis, Kambodžas ja Laoses algas Prantsuse Indohiina kolonisatsioon. Prantsusmaa jagas Vietnami kolmeks piirkonnaks: Tonkiniks, Annamiks ja Cochin-Hiinaks.

IseseisvumineRedigeeri

 
Ho Chi Minh (1946)

Teise maailmasõja ajal oli piirkond okupeeritud Jaapani vägede poolt. Vietnamis tegutsenud kommunistlikud partisanid tõrjusid 1945. aasta suveks jaapanlased Põhja-Vietnamist välja ja kuulutasid seal välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi, alustades sotsialistliku ühiskonna ülesehitamist. Pärast Jaapani alistamist liitlasvägede poolt teises maailmasõjas kuulutas Vietnami Iseseisvusliiga juht Hồ Chí Minh 2. septembril 1945 välja Vietnami DV, lugedes ette Vietnami iseseisvusdeklaratsiooni. Kohe puhkes Vietnami ja Prantsuse väeüksuste vaheline vägivald, mistõttu Briti kindral Douglas Gracey kuulutas välja sõjaseisukorra. 24. septembril kutsus Hồ Chí Minh koos teiste Vietnami DV liidritega üles üldstreigile. Veel enne septembri lõppu saabus Vietnamisse 200 000-meheline Hiina armee, kes käskis kommunistliku partei laiali saata. Sellises olukorras pidi Hồ Chí Minh, kes alati pidas hiinlasi Vietnamile suuremaks ohuks kui prantslasi, 6. märtsil 1946 alla kirjutama lepingule, millega Vietnam sai autonoomseks riigiks Indohiina föderatsiooni ja Prantsusmaa Liidu koosseisus. Lepingu tulemusena lahkusid Hiina väed Vietnamist.

1949. aastal kuulutati välja ka Vietnami Riik. Selle riigipeaks sai endine kukutatud Vietnami keiser Bảo Đại ja pealinnaks Saigon. Pärast seda, kui Põhja-Vietnam läks 1954 Việt Minhi kontrolli alla, hakati ülejäänud Vietnamit kutsuma Lõuna-Vietnamiks. 1955. aastal kuulutati Lõuna-Vietnam Vietnami Vabariigiks.

Esimene Indohiina sõdaRedigeeri

  Pikemalt artiklis Esimene Indohiina sõda

Pärast Hiina vägede lahkumist Vietnamist algas ülestõus ka Prantsusmaa vastu ja 1954. aasta Genfi lepinguga tunnustas Prantsusmaa samal aastal Vietnami iseseisvust. Prantsusmaa pidi antud piirkonnast oma väed välja tõmbama ja andma iseseisvuse ka teistele sealsetele aladele (Laosele ja Kambodžale). Indohiina sõjas toetasid Hiina ja NSV Liit Ho Chi Minhi. USA toetas aga Prantsusmaad eesmärgiga peatada kommunismi levik Aasias. Genfi kokkulepe, mis jagas riigi Põhja- ja Lõuna-Vietnamiks nägie ette kahe aasta pärast toimuvad riiklikud valimised. USA toetusega Ngô Đình Diệm kuulutas end Lõuna-Vietnami presidendiks ja keeldus korraldamast riiklikke valimisi. Vietnami DV ei nõustunud riigi jagamisega ja toetas kommunistlike partisanide sõjategevust Lõuna-Vietnamis. Lõuna-Vietnami kommunistide nimetus oli vietkongid, 1960. aastal moodustatud Việt Cộngi ehk Rahvusliku Vabastusrinde järgi Ngô Đình Diệmi karmi poliitika vastu.

Esimese Indohiina sõja tulemusel jagati Vietnam kaheks mööda 17. paralleeli:

  1. Põhja-Vietnam ehk Vietnami Demokraatlik Vabariik, pealinn Hanoikommunistlik ehk sotsialistlik
  2. Lõuna-Vietnam ehk Vietnami Vabariik, pealinn Saigonkapitalistlik

Vietnami sõdaRedigeeri

  Pikemalt artiklis Vietnami sõda

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri