Vietnam

Vietnam (ametliku nimega Vietnami Sotsialistlik Vabariik) on riik Kagu-Aasias Indohiina poolsaare idarannikul. Piirneb Hiina, Laose ja Kambodžaga.

Vietnami Sotsialistlik Vabariik vietnami Cộng hòa Xã hội Chủ nghĩa Việt Nam
Vietnami lipp Vietnami vapp
Riigihümn	"Tiến Quân Ca"
Pealinn	Hanoi
Pindala	331 690 km²
Riigikeel	vietnami
Rahvaarv	96 208 984 (1.04.2019)
Rahvastikutihedus	290,1 in/km²
President	Lương Cường
Peaminister	Phạm Minh Chính
Iseseisvus	2. september 1945
SKT	234,189 mld $ (2018)
SKT elaniku kohta	2342 $ (2017)
Valuuta	Vietnami dong (VND)
Ajavöönd	maailmaaeg +7
Tippdomeen	.vn
ROK-i kood	VIE
Telefonikood	+84

Rohkem kui poole riigi aladest hõlmab tiheda metsaga kaetud Annami mäestik. Tihedama asustusega ja ühtlasi kõige tegusamalt haritavad alad paiknevad Hồng Hà ja Mekongi jõe ääres.

Teise maailmasõja järel oli Vietnam kaheks jagatud, pärast Vietnami sõda (1962–1975) ühendas kommunistlik Põhja-Vietnam riigi taas. Tänapäeval on Vietnam üheparteiline riik, mida juhib kommunistlik partei. Alates 1986. aastast on valitsus järginud liberaalset, doi moi (uuendamise) nimetuse all tuntud majanduspoliitikat.

Poliitiline areng

1996. aasta keskel toimunud kommunistliku partei 8. kongressil tehti ettepanekuid partei ümberkujundamiseks. Partei juhtkond, kes 1950–1970 võitles prantslaste ja ameeriklaste vastu, ei soovi poliitika demokratiseerimise oludes võimust loobuda. Vietnam toimib ikka veel endise, kommunistliku elukorralduse järgi. 146-liikmeline keskkomitee valib 17-liikmelise poliitbüroo. Kõrgeim võimuorgan on uue poliitbüroo alaline komitee. Võimu jagub ka allapoole riigiettevõtete juhtidele, kes kõik on partei liikmed. Ent sellise seaduslikkuse hoidmine ilma majandusideoloogia keskse programmita ei ole kerge. Tuntakse muret sellepärast, et partei on saamas lihtsalt nn. võimuparteiks. Ometigi ollakse ka reformi vastu, sest kardetakse, et kolhooside ja riigiettevõtete kaotamisega libiseb käest otsustav võimuhoob.

Mõni vaatleja peab Vietnami juba järgmiseks Aasia tiigriks. See on alles kauge tulevikunägemus, ehkki eeldusi on kindlasti. Täieliku turumajanduse saavutamise aluseks on peamiselt põhjaosas paiknevate maavarade varud ja kapitalipuuduses vaevlevale majandusele lääneriikidelt antav abi. Põhimured on erasektori arendamine ja inflatsiooni talutaval tasemel hoidmine. Valitsuse rahaliste vahendite õigele alusele viimiseks on vaja rakendada uut maksukorraldust. Isegi enne Nõukogude Liidu lagunemist oldi Vietnamis veendunud, et tsentraliseeritud plaanimajandusel on raskusi. Eraettevõtluse ergutamine algas 1988. aastal. Enamik raha paigutatakse nafta- ja gaasitööstusse, turismi, kinnisvarasse ja kergetööstusse.

Vietnami majanduse tugevuseks peetakse mitmekülgseid loodusvarasid, soodsat asendit Ida-Aasias ja rohkemat odavat tööjõudu (võrreldes näiteks selliste uustööstusmaadega nagu Malaisia ja Tai). Samas teevad nõrgad ettevõtted täielikule turumajandusele ülemineku raskeks, toimub tohutu sõjajärgne taastamistöö ning riik on sõltuvus lääneriikide, Jaapani ja Hiina abist.

Loodus

Vietnam asub Indohiina poolsaare idaküljel. Vietnami pindala on umbes 331 690 km². Riigi maismaapiiride kogupikkus on 4639 km ja tema rannajoon on 3444 km. Vietnam on enamasti künklik ja tiheda metsaga, tasane maa moodustab riigi maismaast kõigest 20%. Mäed moodustavad 40% riigi maismaa-alast ja troopilised metsad hõlmavad umbes 42%.

Lõuna-Vietnam jaguneb rannikualadeks, Annamite mäestiku alaks ja ulatuslikuks metsaks. Koosnedes viiest suhteliselt tasasest basaltmullasest tasapinnast, moodustavad mägismaa 16% riigi haritavast maast ja 22% kogu metsamaast. Suures Vietnami lõunaosas on mulla intensiivse harimise tulemusel suhteliselt vähe toitaineid. Vietnamis on ka registreeritud mitmeid väiksemaid maavärinaid. Enamik neist on toimunud Vietnami põhjaosa lähedal Điện Biên, Lào Cai ja Sơn La provintsides, mõned on registreeritud riigi keskosa avamere ääres. Riigi põhjaosa koosneb peamiselt mägismaadest ja Punase jõe delta piirkonnast. Fàsipan (tuntud ka kui Phan Xi Păng), mis asub Lào Cai provintsis, on Vietnami kõrgeim mägi, seistes 3,143 m. Põhja-Lõuna-Vietnamist on riigil ka arvukalt saari, millest suurim on Phú Quốc. Hang Sơn Đoòngi koobast peetakse maailma suurimaks teadaolevaks koopakäiguks alates selle avastamisest 2009. aastal, koobas hõlmab ka kõrgeimat teadaolevat stalagmiiti, mille pikkus on üle 70 meetri. Koopas leidub ka ebanormaalselt suuri koopapärleid. Vietnami suurimaks järveks on Ba Bể järv ja suurimaks jõeks on Mekongi jõgi.

Kliima

Vietnami kliimakaart

Laiuskraadide erinevuste ja topograafilise reljeefi märgatava mitmekesisuse tõttu võib Vietnami kliima erinevates piirkondades märkimisväärselt varieeruda. Aasta keskmine temperatuur on üldiselt tasandikel kõrgem kui mägedes, eriti Lõuna-Vietnamis võrreldes põhjaga. Temperatuurid varieeruvad Ho Chi Minhi linna ja Mekongi delta ümbruse lõunapoolsetel tasandikel vähem, ulatudes aasta jooksul 21–35 °C. Hanois ja Red River Delta ümbruses on temperatuurid palju madalamad (15–33 °C). Hooajalised erinevused mägedes, tasasematel aladel ja põhjapoolseimates piirkondades on palju dramaatilisemad: temperatuurid varieeruvad vahemikus 3 °C detsembris ja jaanuaris kuni 37 °C juulis ja augustis. Vietnami sademetehulk on suhteliselt suur: keskmiselt 1500–2000 mm mussoonihooaegadel. Suure sademetehulga tõttu esineb sageli üleujutusi, tavapärasest tihedamini esineb seda halva drenaažisüsteemiga linnades. Riiki mõjutavad ka nõrgemad troopilised tsüklonid ehk troopilised depressioonid, troopilised tormid ja taifuunid. Vietnam on üks kliimamuutustest kõige haavatavamaid riike, kus 55% elanikkonnast elab madala kõrgusega rannikualadel.

Bioloogiline mitmekesisus

Kuna riik asub Indomaalaja piirkonnas, on Vietnam üks kahekümne viiest riigist, mille bioloogilise mitmekesisuse tase on erakordselt kõrge. See on bioloogilise mitmekesisuse poolest maailmas 16. kohal, seal elab umbes 16% maailma liikidest. Vietnamis on kokku tuvastatud 15 986 taimeliiki, millest 10% on endeemilised. Vietnami loomastikku kuuluvad: 307 ümarussiliiki, 200 väheharjasussi, 7750 putukat, 260 roomajat ja 120 kahepaikset. Vietnamist on avastatud 840 lindu ja 310 imetajat, neist 100 lindu ja 78 imetajat on endeemilised. Vietnamil on kaks maailma looduspärandi ala, Hạ Long Bay ja Phong Nha-Kẻ Bàng rahvuspark koos üheksa biosfääri kaitsealaga. Vietnami rahvusloom on vesipühvel, rahvuslill on Lootos.

Demograafia

Rahvastik ja rahvastiku paiknemine

2018. aasta seisuga elab Vietnamis ligikaudu 95,5 miljonit inimest. Elanike arv on märkimisväärselt kasvanud pärast 1979. aasta rahvaloendust, mille andmetel oli taasühinenud Vietnami kogurahvastik 52,7 miljonit. 2009. aasta rahvaloenduse põhjal elab 70,4% Vietnami elanikkonnast maapiirkondades, ainult 29,6% linnapiirkondades. Linnaelanike keskmine kasvutempo on viimasel ajal tõusnud, mis on peamiselt tingitud rändest ja kiirest linnastumisest. Linnastunud piirkondades elas 2017. aastal hinnanguliselt umbes 32,753 miljonit inimest. Domineeriv Vietnami või Kinhi etniline grupp moodustab peaaegu 73,6 miljonit inimest ehk 85,8% elanikkonnast. Suurem osa nende elanikkonnast on koondunud riigi alatu deltasse ja ranniku tasandikele. Kuna enamus rahvast moodustab etniline rühm, on kinhidel kogu riigis märkimisväärne poliitiline ja majanduslik mõju. Vietnamis on ka 54 rahvusvähemuste rühma.

Religioon

 Pikemalt artiklis Religioon Vietnamis

Religioon Vietnamis on väga mitmekülgne. Inimesed, kes usuvad Vietnami rahvareligiooni või on mitteusulised moodustavad 73,2% elanikkonnast, seejärel on budism (12,2%), katoliiklus (6,8%), kaodaism (4,8%), protestantism (1,5%), hoahaoism (1,4%) ja muud (0,1%).

Keeled

Riigikeel on vietnami keel. Paljud haritud vietnamlased räägivad teise keelena prantsuse keelt ning eriti levinud on see vanema põlvkonna ja endises Lõuna-Vietnamis õppinud inimeste seas, kus see oli peamine keel halduses, hariduses ja kaubanduses. Vähesel määral räägitakse vene keelt ning harva võib kuulda saksa, tšehhi ja poola keelt, mida tuntakse Põhja-Vietnamis. Paranenud suhete kaudu lääneriikidega ja hiljutiste reformidega Vietnamis on hakatud enam kasutama inglise keelt ning enamikus koolides on inglise keele õppimine kohustuslik kas koos prantsuse keelega või prantsuse keele asemel. Samuti on kasvanud jaapani ja korea keele populaarsus, kuna riigi sidemed teiste Ida-Aasia riikidega on tugevnenud.

Haldusjaotus

Vietnami provintsid

Vietnam jaguneb 58 provintsiks (tỉnh) ja 5 keskalluvusega linnaks (thành phố). Keskalluvusega linnad on Cần Thơ, Đà Nẵng, Hải Phòng, Hanoi ja Hồ Chí Minh. Provintsid on:

1. An Giang
2. Bắc Giang
3. Bắc Kạn
4. Bạc Liêu
5. Bắc Ninh
6. Bà Rịa-Vũng Tàu
7. Bến Tre
8. Bình Định
9. Bình Dương
10. Bình Phước
11. Bình Thuận
12. Cà Mau
13. Cao Bằng
14. Đắk Lắk
15. Đắk Nông
16. Điện Biên
17. Đồng Nai
18. Đồng Tháp
19. Gia Lai
20. à Giang
21. ải Dương
22. Hà Nam
23. Hà Tĩnh
24. Hậu Giang
25. Hòa Bình
26. Hưng Yên
27. hánh Hòa
28. Kiên Giang
29. Kon Tum
30. Lai Châu
31. Lâm Đồng
32. Lạng Sơn
33. Lào Cai
34. Long An
35. Nam Định
36. Nghệ An
37. Ninh Bình
38. Ninh Thuận
39. Phú Thọ
40. Phú Yên
41. Quảng Bình
42. Quảng Nam
43. Quảng Ngãi
44. Quảng Ninh
45. Quảng Trị
46. Sóc Trăng
47. Sơn La
48. Tây Ninh
49. Thái Bình
50. Thái Nguyên
51. Thanh Hóa
52. Thừa Thiên-Huế
53. Tiền Giang
54. Trà Vinh
55. Tuyên Quang
56. Vĩnh Long
57. Vĩnh Phúc
58. Yên Bái

Välispoliitika

Majanduse liberaliseerimine on parandanud Vietnami ja Ameerika Ühendriikide suhteid. 1993. aastal tühistas Washington lõpuks embargo Vietnamisse suunatud abile, mis lubas alustada Maailmapangal sinna investeerimist ning võimaldas Ameerika Ühendriikide ettevõtetel hakata arendama ettevõtlust Vietnamis. Täielikud diplomaatilised suhted kehtestati 1995. aasta keskel.

Pärast Vietnami väeosade väljaviimist naaberriigist Kambodžast 1989 paranesid suhted Hiinaga, ehkki piirivaidlused on endiselt pingeallikaks. Punaste khmeeride rünnakud Kambodžas elavate vietnamlaste vastu on rikkunud Vietnami ja Kambodža suhteid.

Kultuur

Kirjandus

Vietnami kirjakeel tekkis 14. sajandil. Esimene kirjandusklassik oli Nguyen Trai. 16.–17. sajandil sugenes ühiskondlik õiglusetuse teema, viljeleti ka loodus- ja isikuluulet. 18.–19. sajand oli kirjanduse õitseaeg, mil viljeleti kolonialismivastast kirjandust. 20. sajandil tekkisid seni domineerinud värsskirjanduse kõrvale realism, proosa ja draama. 1920.–1930. aastail ilmnes Euroopa mõjul uusromantismi, kuid ühiskondlike vastuolude tugevnedes sai valdavaks kriitiline realism. 1950. aastaist alates kajastab kirjandus aktuaalseid probleeme: sotsialismi ehitamist ja kangelaslikku võitlust Ameerika Ühendriikide agressoritega. Luule peateema on sotsialismiajastu inimese kujunemine.

Kunst

Algselt mõjutas Vietnami kunsti India kunst. Ehitati buda kloostreid ja rikkaliku dekooriga templeid. 10. sajandil algas Vietnami põhjaosas Hiina kunsti mõjuaeg. 15.–18. sajandil lisandus skulptuuris ehitusplastikale portreekunst, maalikunsti sugenes enamasti usulise sisuga fresko, hiljem portree. Keskajast alates viljeleti rahvapärast puugravüüri. Käsitöös on tähelepandavad kullassepakunst, luunikerdus ja lakitöö. 19.–20. sajandil hakkas mõju avaldama prantsuse kunst. Sotsialismiajal kujunes domineerivaks suunaks sotsialistlik realism.

Muusika

16. sajandil rajati esimesed muusikaühingud ja asutati õukonna orkester, milles peale Vietnami rahvapillide oli Hiina omi. Nüüdisajal on tähtis osa patriootilisel ja rahvalaulul. Traditsioonilised teatriliigid on hat cheo ja hat tuong. Viljeletakse eriti hat cheo teatrist lähtuvat ooperit. 1960 sai alguse ballett. Hanois on konservatoorium, sümfooniaorkester, rahvapilliorkester, koor ning riiklik laulu- ja tantsuansambel.

Vietnami köök

Traditsiooniliselt põhineb Vietnami köök viiel põhilisel maitseelemendil: vürtsikas (metall), hapu (puit), mõru (tuli), soolane (vesi) ja magus (maa). Vietnami kööki peetakse üheks tervislikumaks köögiks kogu maailmas. Liha (nt sealiha, veiseliha ja kanaliha) kättesaadavus oli minevikus suhteliselt piiratud, seetõttu hakati laialdaselt kasutama mageveekalu, koorikloomi (eriti vähke) ja limuseid. Kalakaste, sojakaste, krevetikaste ja laimid on peamised maitseained. Vietnamis on tugev tänavatoidukultuur, 40 populaarset rooga leidub tavaliselt kogu riigis. Paljud märkimisväärsed Vietnami toidud, näiteks gỏi cuốn (salatirull), bánh cuốn (riisinuudlirull) ja phở-nuudlid, olid pärit põhjaosast ja neid tutvustasid põhjarändajad Vietnami kesk- ja lõunaosas. Kohalikud toidud põhjas on sageli vähem vürtsikad kui lõunamaised, kuna külmem põhjamaine kliima piirab vürtside tootmist ja kättesaadavust. Väga populaarne jook Vietnamis on ja trà sen (Vietnami lootosetee) ehk tee Vietnami rahvuslillest.

Ajalugu

 Pikemalt artiklis Vietnami ajalugu

Vietnam iseseisvus Hiinast 1009. aastal. Viimane Vietnami valitsejate Nguyen dünastia valitses aastatel (1802–1945).

Prantsuse koloniaalperiood

Prantsuse väed tungisid keiser Napoleon III korraldusel 1857. aastal Vietnami ja järgneva kolme aasta jooksul vallutasid alad. Vietnamis, Kambodžas ja Laoses algas Prantsuse Indohiina kolonisatsioon. Prantsusmaa jagas Vietnami kolmeks piirkonnaks: Tonkiniks, Annamiks ja Cochin-Hiinaks.

Iseseisvumine

Ho Chi Minh (1946)

Teise maailmasõja ajal okupeerisid piirkonna Jaapani väed. Vietnamis tegutsenud kommunistlikud partisanid tõrjusid 1945. aasta suveks jaapanlased Põhja-Vietnamist välja ja kuulutasid seal välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi, alustades sotsialistliku ühiskonna ülesehitamist. Pärast Jaapani alistamist liitlasvägede poolt teises maailmasõjas kuulutas Vietnami Iseseisvusliiga juht Hồ Chí Minh 2. septembril 1945 välja Vietnami DV, lugedes ette Vietnami iseseisvusdeklaratsiooni. Kohe puhkes Vietnami ja Prantsuse väeüksuste vaheline vägivald, mistõttu Briti kindral Douglas Gracey kuulutas välja sõjaseisukorra. 24. septembril kutsus Hồ Chí Minh koos teiste Vietnami DV liidritega üles üldstreigile. Veel enne septembri lõppu saabus Vietnamisse 200 000-meheline Hiina armee, kes käskis kommunistliku partei laiali saata. Sellises olukorras pidi Hồ Chí Minh, kes alati pidas hiinlasi Vietnamile suuremaks ohuks kui prantslasi, 6. märtsil 1946 alla kirjutama lepingule, millega Vietnam sai autonoomseks riigiks Indohiina föderatsiooni ja Prantsusmaa Liidu koosseisus. Lepingu tulemusena lahkusid Hiina väed Vietnamist.

1949. aastal kuulutati välja ka Vietnami Riik. Selle riigipeaks sai endine kukutatud Vietnami keiser Bảo Đại ja pealinnaks Saigon. Pärast seda, kui Põhja-Vietnam läks 1954 Việt Minhi kontrolli alla, hakati ülejäänud Vietnamit kutsuma Lõuna-Vietnamiks. 1955. aastal kuulutati Lõuna-Vietnam Vietnami Vabariigiks.

Esimene Indohiina sõda

 Pikemalt artiklis Esimene Indohiina sõda

Pärast Hiina vägede lahkumist Vietnamist algas ülestõus ka Prantsusmaa vastu ja 1954. aasta Genfi lepinguga tunnustas Prantsusmaa samal aastal Vietnami iseseisvust. Prantsusmaa pidi antud piirkonnast oma väed välja tõmbama ja andma iseseisvuse ka teistele sealsetele aladele (Laosele ja Kambodžale). Indohiina sõjas toetasid Hiina ja NSV Liit Ho Chi Minhi. Ameerika Ühendriikide toetas aga Prantsusmaad eesmärgiga peatada kommunismi levik Aasias. Genfi kokkulepe, mis jagas riigi Põhja- ja Lõuna-Vietnamiks, nägi ette kahe aasta pärast toimuvad riiklikud valimised. Ngô Đình Diệm kuulutas end Ameerika Ühendriikide toetusega Lõuna-Vietnami presidendiks ja keeldus korraldamast riiklikke valimisi. Vietnami DV ei nõustunud riigi jagamisega ja toetas kommunistlike partisanide sõjategevust Lõuna-Vietnamis. Lõuna-Vietnami kommunistide nimetus oli vietkongid, 1960. aastal moodustatud Việt Cộngi ehk Rahvusliku Vabastusrinde järgi Ngô Đình Diệmi karmi poliitika vastu.

Esimese Indohiina sõja tulemusel jagati Vietnam kaheks mööda 17. paralleeli:

1. Põhja-Vietnam (ametliku nimega Vietnami Demokraatlik Vabariik), pealinn Hanoi – sotsialistlik riik;
2. Lõuna-Vietnam (ametliku nimega Vietnami Vabariik), pealinn Saigon – kapitalistlik riik.

Vietnami sõda

 Pikemalt artiklis Vietnami sõda

Vaata ka

• Vietnamlased
• Cần Thơ lennujaam
• Cam Ranhi lennujaam
• Vietnami köök
• Annam
• Inimõigused Vietnamis

Välislingid

• Le Viêt Nam, aujourd'hui