Puugravüür on graafikatehnika, mis kasutab erinevalt laudpuule tehtavast puulõikest ristpuuklotsi.

August Johann Daugelli puugravüür Ma-rahwa Kalender 1847

Puugravüüri tehnikas uuristatakse spetsiaalse graveerimise nõela ehk uuritsa abil kujutis kõvemast puidust lõigatud puuklotsile süüga risti. Tihe ja tugev ristpuuklots võimaldab peenekoelisemat käsitlust, ühtlasi suurt tiraaži. Puugravüüri võttis 18. sajandi viimasel veerandil kasutusele inglane Thomas Bewick.[1]

Eestis kehtis termin „puulõige” ka puugravüüri kohta kuni Aleksander Tassa 1948. aastal ilmunud raamatuni „Puulõikekunstist. Materjale ja allikaid eesti puulõikest XIX sajandil”, kuigi juba varem teadvustati eeskätt saksakeelse terminoloogia eeskujul (vastavalt Holzschnitt ja Holzstich), et õigem on neid käsitluselt ja kunstiliselt mõjult erinevaid tehnikaid tähistada eri nimetustega.[1]

Viited

muuda
  1. 1,0 1,1 Mai Levin. Esimesest eesti kunstpildilõikajast originaalestambi taassünnini. Näituse "Eesti graafika ajalugu 1860-1944" saatetekst, Eesti Kunstimuuseum, 2015