Gestapo (lühend saksakeelsest nimetusest Geheime Staatspolizei 'riiklik salapolitsei'; eesti keeles üldnimetusena gestaapo) oli poliitiline salapolitsei Saksamaal aastatel 19331945.

Riiklik Salapolitsei
Gestapo peakorter Prinz-Albrecht-Straßel Berliinis (1933)
Lühend Sipo
Asutatud 26. aprillil 1933
Tegevuse lõpetanud 8. mail 1945
Eesmärk riikliku julgeoleku tagamine
Peakorter Prinz-Albrecht-Straße 8
Asukoht Berliin
Tegevuspiirkond Saksa Riik
Juht Rudolf Diels (1933–1934)
Reinhard Heydrich (1934–1942)
Heinrich Müller (1942–1945)
Emaorganisatsioon Riigi Julgeoleku Peaamet
Töötajad 32 000 seisuga 1944
Rudolf Diels, Gestapo juht (1933–1934)
Reinhard Heydrich, Gestapo juht (1934–1942)

Gestapo moodustati 26. aprillil 1933 Preisimaa siseministri Hermann Göringi korraldusel senise Berliinis asunud Berliini Politseipresiidiumi I osakonna baasil. Pärast Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) valimisvõitu 1933. aastal sai selle liider Adolf Hitler Saksamaa kantsleriks ning algas NSDAP parteiliste ja riiklike julgeolekuasutuste sümbioos ning kokkusulamine reorganiseerimise ja liitmise teel. Repressioonide kõrgajal alates 1939. aastast tegutses Gestapo Riigi Julgeoleku Peaameti (RSHA) IV osakonnana. Kuna Gestapo oli oma ülesehituselt ning alluvuselt nii riiklik kui ka parteiline asutus, olid auastmetena ja ametikoha nimetustena kasutusel tsiviilpolitseis käibel olevad nimetused.

Nürnbergi protsessil kuulutati Gestapo kuritegelikuks organisatsiooniks.

Juhid muuda

Ajalugu muuda

1933 muuda

Esialgu oli Gestapo ainult ühe suurema ja Saksamaa-keskse Saksamaa liidumaa Preisimaa (halduskeskus Berliin) siseministeeriumi politsei allosakond 1A, mille juhiks oli Rudolf Diels ja üldjuhiks Preisimaa siseminister Hermann Göring. Koosseisu kuulus 50 töötajat. Samal ajal võimule tulnud NSDAP julgeolekuteenistuse juht Heinrich Himmler (Reichsführer-SS und Politzeipresident) koondas julgeolekuteenistuse alluvusse (või allutas oma mõjule, suunates riigis valitseva parteina oma parteiliikmeid liidumaade politseiteenistustesse juhtivatele ametikohtadele) kõigi teiste Saksamaa liidumaade poliitilise politsei üksused.

Baieri poliitilise politsei komandör Heinrich Himmler võttis aastail 1933–1934 üle enamiku liidumaade (Hamburgi, Württembergi, Badeni, Anhalti ja Hesseni, Bremeni, Oldenburgi, Saksimaa ja Braunschweigi) poliitilise politsei juhtimise. 1934. aasta aprillis nimetas Göring Himmleri Preisimaa Gestapo inspektoriks.

1936 muuda

Saksamaa korrakaitseorganid reorganiseeriti ning kõik Saksamaa liidumaade politseiasutused ei allunud enam kohalike liidumaade siseministeeriumitele, vaid otse SS-i riigifüürerile ja Saksa Politsei juhile (Reichsführer SS und Chef der Deutschen Polizei) Heinrich Himmlerile. Kriminaalkuritegevuse ja riigivastaste kuritegudega tegelevad politseiasutused – kriminaalpolitseikriminalpolitzei ja poliitiline politsei – Gestapo ühendati Julgeolekupolitsei (Sicherheitspolizei (Sipo)) nime all. Otseselt poliitiliste vastastega tegeles Riigi Julgeoleku Peaameti II osakond, mille juht oli Heinrich Müller, ja JP Peaameti juhiks määrati Reinhard Heydrich, kes tol ajal Saksamaal levinud kohakaasluse alusel oli nii riikliku julgeolekuameti kui ka seni veel eraldiseisva partei alluvuses oleva parteilise julgeoleku Julgeolekuteenistuse (SD) eest vastutavate ametkondade juht. Gestapo koosseis, millesse kuulusid kõikide Saksamaa liidumaade poliitiliste politseiasutuste töötajad, oli ligikaudu 4200 inimest.

Gestapo organisatsioon, 1939 muuda

  • Kantselei (mis tegeles ka kaadriküsimustega ja millele allus ka Gestapo sisevangla) ja 5 osakonda:

Osakond IV-A muuda

Osakond IV-B muuda

Osakond IV-C muuda

  • Kaitseinterneerimised, tõkendvangistus, trükisõna, parteivastaste kirjanduse võetused, parteiasjad, toimikute koostamine, keskkartoteek, NSDAP-sisese opositsiooni kontroll ja jälitus; ülem SS-Obersturmbannführer ja Oberregierungsrat Fritz Rang
    • IV-C-1 – infotöötlus, peakartoteek, infoteenistus, välismaalaste jälgimine, viisaosakond; ülem Polizeirat Paul Matzke
    • IV-C-2 – tõkendvangistus (Schutzhaft), õigus ilma kohtuotsuseta isikuid kinni pidada ning paigutada koonduslaagrisse või vanglasse (võrdle NSV Liidu NKVD Erinõupidamine); ülem SS-Sturmbannführer, Regierungs- ja Kriminalrat Emil Berndorff
    • IV-C-3 – pressi ja trükinduse jälgimine; ülem SS-Sturmbannführer ja Regierungsrat Ernst Jahr
    • IV-C-4 – NSDAP liikmete jälgimine; ülem SS-Sturmbannführer ja Kriminalrat Kurt Stage

Osakond IV-D muuda

Osakond IV-E muuda

  • Vastuluure välisluurete vastu, kes tegutsesid Saksamaa territooriumil, välisriikide diplomaatiliste ja kaubandusesinduste vastu; ülem Walter Huppenkothen
    • IV-E-1 – vastuluure üldised küsimused, ülddirektiivide ettevalmistamine vastuluurealasest tööst riikliku tähtsustega objektidel; andis eksperthinnanguid riigireetmise kuriteokoosseisu kohta, riigisaladuse avalikustamisel ja edastamisel
    • IV-E-2 – vastuluure majandusluure alastes küsimustes
    • IV-E-3 – vastuluure Läänes asuvate riikide luuretegevusele
    • IV-E-4 – vastuluure Põhjas asuvate riikide luuretegevusele
    • IV-E-5 – vastuluure Idas asuvate riikide luuretegevusele
    • IV-E-6 – vastuluure Lõunas asuvate riikide (Slovakkia ja Böömimaa (Tšehhi), Balkani riigid, Ungari, Itaalia, Hispaania ja Lõuna-Ameerika riigid) luuretegevusele; ülem Wilhelm Schmitz

Osakond IV-F muuda

  • IV F/Grenzpolitzei piiripolitsei, passid, isikutunnistused, politsei välismaalaste järelevalveks
    • IV-F-1 – piiripolitsei
    • IV-F-2 – passidega seotud asjaajamine
    • IV-F-3 – isiku tuvastamine ja isikut tõendavad dokumendid
    • IV-F-4 – välisriikide politseiga seonduvad küsimused ja piiriga seotud üldküsimused
    • IV-F-5 – viisade keskasutus (L-219)
  • IV osakonna ülemale allus eraldi grupp "Referaat N", mis kontrollis ja tsentraliseeris kogutud luureandmeid

1944 muuda

Pärast sõjaväeluure Abwehr likvideerimist ning töötajate liitmist RSHA ehk Riigi Julgeoleku Peaametiga loodi kolm peaosakonda: üldosakond, poliitiline politsei, sõjaväeline kaitsepolitsei (Abwehrpolizei).

1945 muuda

Koosseis (koos okupeeritud maade asutustega) oli ligikaudu 40 000 töötajat.

Auastmed RSHA IV osakonnas Gestapos muuda

Riikliku salapolitsei ja
kriminaalpolitsei ametikoht
Haldusjuhi ametikoht Vaste Saksa Korrapolitseis Vaste SS-i auastmena
Kriminalassistentanwärter Wachtmeister SS-Unterscharführer
Kriminalassistent auf Probe Oberwachtmeister SS-Scharführer
Kriminalassistent Revieroberwachtmeister SS-Oberscharführer
Kriminaloberassistent Hauptwachtmeister SS-Hauptscharführer
Meister SS-Sturmscharführer
Kriminalkomissar auf Probe Kriminalsekretär Leutnant d(er). Polizei SS-Untersturmführer
Kriminalkomissar
Kriminalinspektor auf Probe
Kriminalobersekretär Oberleutnant d. Polizei SS-Obersturmführer
Kriminalinspektor
Kriminalrat auf Probe
Kriminalassessor Hauptmann d. Polizei SS-Hauptsturmführer
Kriminalrat Regierungs- ja Kriminalrat
Kriminaldirektor
Major d. Polizei SS-Sturmbannführer
Oberregierungs- ja Kriminalrat Oberstleutnant d. Polize SS-Obersturmbannführer
Regierungs- ja Kriminaldirektor
Reichskriminaldirektor
Oberst d. Polizei SS-Standartenführer

Vaata ka Relva-SS-i ja Wehrmachti auastmete võrdlus.

Vaata ka muuda