Baieri
Baieri (saksa keeles Bayern, baieri keeles Baiern või Boarn) on Saksamaa liidumaa, mille pindala on 70 548 km². Seal elab peaaegu 12,5 miljonit elanikku. Baierimaa pealinn on München ning muud suuremad linnad on Nürnberg, Augsburg, Würzburg, Regensburg, Ingolstadt, Fürth ja Erlangen. Baierimaal on mitme suurfirma (Puma, BMW, Adidase, Siemensi) peakorter.
| Baieri | |
|---|---|
|
| |
| saksa Freistaat Bayern | |
|
| |
|
| |
Pindala: 70 551 km²  | |
|
Elanikke: 13 124 737 (31.12.2019) | |
| Rahvastikutihedus: 186 in/km² | |
| Pealinn: München | |
 | |
 |
.svg)
.svg)
Baieri liidumaal on piir Austria ja Tšehhiga; Šveitsist eraldab seda Bodeni järv. Ülemise osa riigipiirist moodustab Reini jõgi. Baieri Alpides kulgeb piir Austriaga ja seal on ka Saksamaa kõrgeim tipp (Zugspitze). Kaks suuremat läbi Baieri voolavat jõge on Doonau ja Main.
Baierlased armastavad rõhutada oma traditsioone. Erilistel puhkudel kantakse rahvariideid: mehed kannavad Altbayerni nahkpükse ja naised pihikut. Traditsioonilistel pidustustel on kombeks mängida sajanditevanust folkmuusikat.
Baierlased väärtustavad sööki ja jooki. Nad tarbivad palju sellist, mis mujal Saksamaal on ebatavaline, näiteks valget vorsti (Weißwurst). Baierlased olid uhked seaduse üle, mis lubas õllel sisaldada vaid kolme koostisosa: vett, otra ja humalat. Seadus kehtis, kuni Euroopa Liit selle kehtetuks kuulutas. Baierlased joovad maailmas kõige rohkem õlut, keskmiselt 170 liitrit inimese kohta aastas.
Alates märtsist 2018 on Baieri liidumaa peaminister Markus Söder.
HaldusjaotusRedigeeri
Baieri liidumaa jaguneb halduslikult järgmisteks ringkondadeks (Regierungsbezirke):
- Alam-Baieri (Niederbayern), halduskeskus Landshut
- Alam-Frangimaa (Unterfranken), halduskeskus Würzburg
- Kesk-Frangimaa (Mittelfranken), halduskeskus Ansbach
- Oberpfalz, halduskeskus Regensburg
- Švaabimaa (Schwaben), halduskeskus Augsburg
- Ülem-Baieri (Oberbayern), halduskeskus München
- Ülem-Frangimaa (Oberfranken), halduskeskus Bayreuth
Ringkonnad jagunevad 71 kreisiks ja 25 kreisivabaks linnaks.
Kreisivabad linnadRedigeeri
AjaluguRedigeeri
.svg)
Baieri on saanud nime bajuvaaride hõimu järgi, kes jõudis sinna 6. sajandil.
Baieri ristiusustas Püha Bonifatius 8. sajandi algul. Sellest ajast kuni tänapäevani on see piirkond olnud katoliiklik, jäädes puutumata ka reformatsioonist.
Hiljem moodustati seal Baieri hertsogkond, mille vallutas Karl Suur. 843. aasta Verduni lepinguga sai Baieri Ida-Frangi riigi osaks. Seejärel kujunes Baieri hertsogkond (907–1623), mis kuulus ka Otto Suure rajatud Saksa-Rooma riiki, 16. sajandist Baieri ringkonnas. Pärast Baieri hertsogi ülendamist kuurvürstiks tekkis Baieri kuurvürstkond (1623–1806) ning aastatel (1806–1918) Baieri kuningriik.
Aastatel 1180–1918 valitsesid Baierit Wittelsbachid. Nendelt pärineb ka Baieri lipp.
Pikemalt artiklis Baieri valitsejate loend
7. novembril 1918, oktoobrirevolutsiooni esimesel aastapäeval kõneles Saksamaa Iseseisva Sotsiaaldemokraatliku Partei (USPD) poliitik Kurt Eisner Theresienwiesel (praegune Oktoberfesti paik) rahvahulgale. Ta nõudis otsemaid rahu, 8-tunnist tööpäeva, töötuse leevendamist, Baieri kuninga Ludwig III ja keiser Wilhelm II troonilt tõukamist ning pani ette moodustada tööliste ja soldatite nõukogu. Rahvahulk marssis kasarmutesse ja võitis enamiku sõduritest revolutsiooni poolele. Samal ööl läks kuningas maapakku. Järgmisel päeval kuulutas Eisner Baieri "vabaks riigiks" (Freistaat Bayern) – sellega kukutati Wittelsbachi dünastia, kes oli valitsenud üle 700 aasta, ja Eisnerist sai Baieri peaminister. Ülejäänud Saksamaa keisririik jäi veel püsima.
Baieri maapäev ei kirjutanud ainsana alla Saksamaa Liitvabariigi põhiseadusele, kuna see ei taganud piisavalt võimu liidumaadele, kuid samas otsustas selle Baieris jõustada, kui sellele kirjutavad alla vähemalt kaks kolmandikku teistest liidumaadest.
- Vaata ka: Baieri Nõukogude Vabariik
Vaata kaRedigeeri
ViitedRedigeeri
VälislingidRedigeeri